Eesti teater 19. sajandi lõpul ja tema sünd (0)

Sissejuhatus
Eesti teatri areng on olnud oma aja kulgedes üsnagi värvikas ja mitmekesine . Pole olnud kordagi hingetõmmet, kus oleks teatrikunsti kujunemine pidurdama jäänud ning eelkõige on tänu suunatud baltisakslaste poolele, kes tõid meile teatri kui iseseisva kunsti vormina. Esimesed teated teatritegevusest Eestis pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat „Androslannad“ esitlesid. Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole – oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine . Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks “ Vanemuine ” Tartus, “Estonia” Tallinnas ja “Endla” Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid . Valisin sellise teema, kuna on huvitav järgida kuidas Eesti ühiskonna arengujärgus toimusid suursugused fenomenid.
Esimese teatri algusaeg
August von Kotzebue algatusel valmis 1784. aastal Tallinnas esimene kivist asjaarmastajate linnateater ning 1789. kõlas eesti keel esimest korda laval Kotzebue "Isalik ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal – 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902 ) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper , operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes Saksamaalt palgatud jõududest, ainult üksikud kooriliikmed olid kohalikud. Nagu võib mõelda, oli teater tolleagse kohaliku saksa seltskonna keskpunktiks. Kavas võis näha terve rea klassikuid: Schiller , Goethe , Shakespeare, Lessing ja teised, kes peaks siis olema iga noore teatrimõistmise aluseks. Klassikuid mängiti kindla vinkli ja traditsiooni järgi, igal näitlejal oli oma kindel stiil ja neist raamidest ta välja ei läinud. Tallinna Saksa teater oli nii-öelda vilja õitsengu alguspaigaks. Siin alustasid mitmed hiljem Saksamaal kuulsaks saanud näitlejad.
Eesti teatrinduse sünd
1819. aastal lavastati esimene täiesti eestikeelne etendus “Häbi sel, kes petta tahab”. Eesti esimene selts “Vanemuine” asutati 1865. aastal Johann Voldemar Jannsen eeskäel. Seltsitegevuse algvormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud, millele hiljem lisandus ka näitemängud.Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". Esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste draamadega , ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eks teose lavastamise inspiratsioon tulenes baltisakslastelt, nemad selle kultuuri osa esmalt meile tõid -“Saaremaa onupoeg” on sakslase T. Körneri naljamängu “Der Vetter aus Bremen ” töötlus. Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks kirjutas ta etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril , peale selle muretses veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid “Kosjakesed ehk Maret ja Miina”, mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”. 1870 aastat loetaksegi Eesti teatri sünniks, mis kulges laulu- ja mänguseltsides. Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev “Estonia” selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla.
Aasta 1910 : Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid . Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul. Foto Estonia arhiivist.
Kokkuvõte
19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. Kõik, kes sattusid esimeste Eesti esinduslike teatrite lavastajateks, juhtideks pidasid kindlasti eeskuju sümboliks samust baltisakslaste poolt rajatud Tallina linnateatrit, sest see oli nende noorusaegade esimeseks teaterliku huviorbiidiks. 20. sajandil muutus teater rohkem küpsemaks ning rahvale kujunedes üha enam oluliseks eesti rahvast koondavaks institutsiooniks. Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele ulatus seitsmekümnendate paigaks rahvakülastatavus suurimalt 1,7 miljonit aasta kohta. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal see arv enam nii suur ei ole - teatri osatähtsus ühiskonnas pole enam nii oluline, kui oli pingelistel aegadel , mis on loomulik.
Vanemuise teater, ehitatud 1906 Armas Eliel Lindgreni poolt. Nime sai Eesti mütoloogiast olevalt tegelaselt laulujumalalt, mille peamine looja oli Friedrich Reinhold Kreutzwald . Hävines sõjalistel aktidel 1944. aastal.