Unenäod (6)

Kas kõik näevad unenägusid ?

Paljud inimesed kahtlevad, kas nad ikka näevad und.
Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad , värvilised, seotud süžeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.
Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud olla päevastest üleelamistest või sageli puudustest mille all inimesed kannatavad. Samuti nagu meie tundmused, võivad meie unenägude tekkimisel etendada teatavat rolli ka meie rahuldamata jäänud soovid. Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne.
Kui inimesel on soov olla rikas, näeb ta tihti unes raha ja kõike sellega seonduvat.

Unenägude põhjused

Unenäod võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline.
Võttes mõned juhud , kus unenäo põhjuseks on olnud mingi magajale mõjuv ärritus, siis paistab, nagu võiks selle täiendamine teatavate piltidega ja stseenidega sündida peaaegu silmapilkselt, kuigi magajale pärast näib, nagu oleks ta üle elanud terve pika unenäo. Eriti kuulsaks selle poolest on saanud tuntud prantsuse unenägude uurija Maury. Maury nägi unes (umbes 1840. a.), kuidas ta üle mõisteti kohut ja ta hukkamisele määrati. Ta nägi üksikasjalikult kuidas teda tapalavale viidi, timukas ta laua külge sidus ja tapakirve langetas . Ta tundis isegi kuidas tema pea lahutati ta kehast. Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves. See kestis silmapilgu ja siiski oli ta selle välise mõju võtnud lähtepunktiks oma unenäole, milles oli järgnenud üksteisele nii suur hulk sündmusi. Siin paistab nagu oleks kogu sündmusrikas ja näiliselt pikk unenägu tegelikult kestnud ainult mõne silmapilgu - kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni.
Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére’il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin . Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta: “Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe kostüümi pärast, mille me oleme temalt tellinud”. Ta tõusis ja läks näitelava tagaossa. Sel ajal Claviére’i isa oli astunud toolile ja ütles valju häälega: “On parem olla siin ja kuulata neist asjadest, kui olla mujal ja kuulda jutlust patust”. Siis Claviére ütles isale : “Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides”. Kohe peale seda ärkas ta äratuskella helina peale. Siit võib järeldada, et näitleja sõnad: “Ahaa, see on äri, mis telefoneerib”, järgnesid esimesele kella helinale ja seega oli kogu unenäo kestus neist sõnadest kuni Claviére’i ärkamiseni umbes 22 sekundit. Samade sündmuste kordamine ärkvelolekus nõuab keskmiselt 17 kuni 18 sekundit. Toodud unenäos ei ole seega kujutluste voolamine sugugi kiirem neile vastavate reaalsete sündmuste käigust.
Esimesel juhul näeme seda, et inimene elas unes läbi väga pika sündmuste ahela, mis reaalses ajas kestis võib-olla ainult sekundi, teisel juhul on aga sündmuste kulg unes võrreldav ajaliselt sündmuste kuluga reaalses ajas. Kõik on suhteline.
Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava “tundelise tooniga” värvitud asjadest. Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju.

Luupainajad

Und luupainajast näevad harilikult ainult need, kes temasse usuvad. Teiste juures võtab unenägu samades tingimustes mingi teise sisu. Luupainaja, kes inimesel ja loomal «peal» käib ning teda lämmatab, tallab ja higistama paneb, polevatki mingi õige vaim, vaid inimese enda tehtud. Luupainaja olevat pahatahtlik kodanik, kes on mingil moel osa saanud vaimuderiigi teadmistest-tarkustest. Ta võib esineda mis tahes kujul – inimese, sea, kassi või mõne muu loomana. Üleüldiselt arvatakse, et keegi elus inimene teiste inimeste ehk loomade peal luupainajaks käib; harvemini kõneldakse, et mõni surnu, kodukäija luupainamise oma ülesandeks määranud. Põltsamaalt M. Luu poolt kirjapandud teadete järgi, tuleb luupainajat salaja tapetud inimese hingeks pidada. Selliseid hingi ei võeta taevasse ega põrgusse vastu, vaid nad rändavad igavese juudi moodi õhus edasi, tahtes inimestele kätte maksta seda kurja, mis neile tehtud.

Kuidas peletada luupainajat?

Et luupainajaks ei käi lihast-verest inimene, vaid temast eraldunud hing, siis ei peata teda ükski uks ega lukk . Tavaliselt tuleb tont öösel, kui ohver magab. Luupainaja vastu aitab mõne paikkonna uskumuse järgi see, kui teda puust vestetud pussiga visata . Mõnel pool soovitatakse aga kõik majapraod pihlakapuust pulkadega kinni taguda (pihlakas on vanarahva püha puu). Samas ei pruugi luupainaja siis enam majast välja pääseda. Kasulik olevat välja uurida, kes on see kuri inimene, kes sul luupainajaks käib. Kui tema nime hüüda, jätvat tont ohvri rahule. Veel aitavat magades käte-jalgade ristihoidmine. Helme kandis soovitatakse pärast painaja külaskäiku maanteele kõndima minna – esimene vastutulija olevatki luupainajaks käija. Temalt tuleb küsida: “Miks sa öösel mu seljas käisid?”

Mis on luupainaja rändamise siht?

Ei miski muu kui vaevamine, piinamine. Luupainaja tahab vaid kellelegi kurja teha. Tavaliselt ilmub luupainaja öösel , juhtub aga ka kordi , et luupainaja päeva ajal inimese peale tuleb. Luupainaja hakkab inimest alles siis vaevama ja piinama , kui inimene on uinunud ja seega kaitsetu.Mõne inimese peal käib luupainaja harukorral, teiste peal aga igal öösel. See, keda luupainaja igal öösel tallab, lõpeb viimaks üsna ära, nii et surm ähvardab kätte tulla, kui luupainajast lahti ei saa.

Unenägude seletamine

Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline “mina”, mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam.
Öeldakse, et siiski on paljud inimesed midagi unes näinud ja see on pärast täide läinud. Kas siis unenäod siiski ennustavad tulevikku?. Peab mainima, et sageli seal, kus jutustatakse sellistest tõsiasjadest, neid ei ole üldse olemas, et tihti keegi usub, et teatav unenägu on täpipealt täide läinud, kuid seejuures aina petab iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures meie poolt ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik.
Mõeldakse tihti selle üle, kas unenäol mingi mõte, hoiatus või ettekuulutus sees.
1. unenägu
Sind aetakse taga, kuid sa ei suuda paigast liikuda .
Tähendus: Võib tähendada paigalseisu üldisemas plaanis - seotuna mingite varasemate mälestustega, olukorraga tööl või suhteprobleemidega. Mis täpselt, selle pead ise välja selgitama.
2. unenägu
Istud tualetis kõigi silme all või kõnnid alasti inimeste keskel.
Tähendus: Sageli näevad sellist unenägu naised. Võib tähendada häbi, süütunnet või kiusamist , kuid ka seda, et sul ei ole võimalust omaette rahus olla. Mõnikord piisab sellest, kui leiad endale mõnusa omaette lugemisnurgakese ning unenägu ei kordu enam.
3. unenägu
Näed unes oma kadunud ema või mõnda teist surnud inimest.
Tähendus: Sageli otsime unes lepitust inimestelt, kellega meil on konflikte olnud. See trööstib ning aitab haavadel paraneda.
4. unenägu
Näed unes õnnetut armastust ja ärkad omaenda nutu peale.
Tähendus: Võib näidata, et oled õnnetust armastusest üle saamas. Kui sa varem oma endist armastust unes ei näinud, polnud sa küllap valmis veel edasi minema.
5. unenägu
Saad töö juures ülemuselt peapesu .
Tähendus: Unes nähtu võib peegeldada meie salajasi sisemisi tundeid. Kuri ja rahulolematu ülemus võib olla sinu enda kurjus või pahameel. Kui saad sisemuses peituva pahameele seest välja elada ja maha laadida , muutub ka argipäev kergemaks. 6. unenägu
Kolid tagasi kohta, kus oled varem elanud - näiteks lapsepõlvekoju.
Tähendus: Miks peaksid pöörduma tagasi kuhugi, kust sul võib-olla midagi head meenutada ei ole? Mõtle ärkvel olles tagasi oma lapsepõlve peale, püüa tabada sind unes tabanud tundeid - peaasi on olla aus enda vastu.
7. unenägu
Sinu lähedane saab õnnetuse läbi surma.
Tähendus: Sellised unenäod võivad näidata, kui palju see inimene sinu jaoks tähendab. Sulle justkui tuletatakse meelde, et ka armastatud inimesed võivad kaduda. Kindlasti mitte ei ole see aga ettekuulutus!

Unenägude tüübid

Ajaviiteuni: Kui elu on igav ja üksluine, eriti talvel ,näeme tihti ajaviiteund. Siin on eesmärgiks korvata argipäeva igavust ja tuua elule uut mõtet. Naudi neid unenägusi takistamatult. Argiuni : Argiuni kordab päevasündmusi ja toob pisiseikadesse pisilahendusi. Ennustusuni: On inimesi, kelle uned ennustavad tulevasi sündmusi. Neid tuleb eriti tähele panna ja võimaluse korral üles kirjutada. Hoiatusuni: Viitab lähenevale ohule ja ähvardusele. Siinjuures on kasulik võtta hoiatus teadmiseks.
Hädauni: See uni kõneleb vaimuvaesusest, kuivusest, teadvuseta jõudude ülevõimu haaramise ohust. Korduv uni: Unel on kombeks korduda seni, kuni asjasse on tulnud lahendus või pööre. See võib kesta, kuni edasiantav olulise tähtsusega sõnum on pärale jõudnud.Kõikidel inimestel on omad tüüpilised kordusuned,millised korduvad sarnastes eluolukordades. Lohutusuni: See on raske eluseisundi poolt sünnitatud unenägu, mis peab tooma lohutust raskustes olijale. Ohuuni: Uni teadvustab unenägijat ähvardavast hädaohust. See ärgitab inimest mõtlema küsimuste all olevatele probleemidele ja otsima abi ka väljaspoolt.Varjatud ohud. Hädaohu tekitajad , kellest-millest puuduvad teadmised, võivad põhjustada raskusi, kui nende teateid ei võeta tõsiselt. Painajauni: Unetunne võib luua painaja. See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; näiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see tähendab tugevat rahutust sinu sisemuses. Kui tunned end unes rõhutuna, siis tunned seda ilmselt ka ärkvel olles. Seiklusuni: Analüüsi oma võimeid ja võimalusi. Selline unenägu on tavaliselt noorte inimeste külaline. Soovuni: Uni võib muuta soovid tõeks. Eriti palju näevad seda liiki unenägusid noored inimesed, sest need kaasnevad armastustunde tärkamisega. Suuruni : Selle une tähendus ulatub kaugemale unenägija enda elust. Suurunes võib saada teate, ilumutise või ülesande, millel võib olla mõju inimsaatusele, riikide arengukäigule, ajaloo sündmustele või isegi maailma üldprobleemide lahendamisele. Vahel võib ilmutus või nägemus tuua lahenduse mõnele teaduslikule avastusele või tehnilisele leiutisele, millel on inimkonna arengu suhtes määrav tähtsus. Tähendusuni: Sellel unel on oluline tähendus unenägija enda elule. Tähendusunes võib näha kogu elusaatust.
Ärritusuni: Külm, palav , janu, nälg, valu, magamisasend jne põhjustavad ärritusunesid, millel ei ole sümboolseid tähendusi.
Kuutõbisus ja unes rääkimine
Kuutõbised inimesed põevad haigust nimega Somnambulism ehk uneskäimine.
See on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud. Uneskäimisepisoodis, tavaliselt une esimeses kolmandikus, tõuseb indiviid voodist ning kõnnib ringi, kusjuures teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus ja motoorsed oskused madalad. Uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus . Sagedamini pöörduvad nad iseseisvalt või kellegi abiga vaikselt tagasi voodisse. Ärkamisel ei mäletata tavaliselt midagi ei vahetult pärast episoodi ega ka järgmisel hommikul . Uneskäimine ja unepaanika on väga lähedalt seotud seisundid. Mõlemaid peetakse aktivatsiooni häireteks, mis ilmnevad une kõige sügavamates staadiumides. Mõlemat häiret võib leida patsiendi sugulastel, samuti tema varasemas anamneesis.
Unes rääkimine pidi tingitud olema päevastest muredest, vestlustest ja üleväsimusest.. Magava inimese aju ei puhka . Unes rääkimise vastu aitab palderjan ja suhkruvesi, kindlasti tuleb vältida üleväsimust.
Unes rääkimine on äärmiselt ebamugav ,sest inimene võib rääkida ebasündsaid asju ja
lobiseda välja oma saladused .

Unenäod on väga huvitav nähtus. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud – sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust, millest inimesed sageli räägivad.

11