2 arvestuse material (1)

LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika ? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida. Inimene-ühiskond suhetes on tähtsad valitsemisvormid , suhted perekonnas, suhted valitsuse ja riigiga, koostöövormid ühiskonnas jne. Eetika kuldreegel : ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse! See püüab indiviidi ühiskonda lõimida; demokraatia üritab ühiskondlikku korda indiviidiga lõimida. 3. Mis on valesti inimese senises suhtumises maasse? Maasse suhtutakse nagu omandisse, see on endiselt rangelt majanduslik, tuues endaga kaasa privileege mitte kohustusi. 4. Mida mõtleb Leopold ,,maa" all? Muld , vesi, taimed ja loomad. Kõik saab alguse mullast. Sealt saavad kasvamiseks vajalikke toitaineid taimed, taimi aga söövad herbivoorid , kes omakorda on kiskjatele toiduks. Mida mitmekesisem on muld, seda rohkem erinevaid taimi seal kasvab ning seda pikem on toiduahel . Maa on energia voog läbi mullast, taimedest ja loomadest koosneva ringi. 5. Milliseid kahte erinevat tüüpi suhtumist võime leida põllumajanduslike erialade esindajate seas? Intensiivpõllumajandus - hävitab viljaka pinnase ning põhjustab palju muid probleeme, mistõttu ei ole jätkusuutlik tegevus. Seal kasutatakse võimalikult suure hulga saagi saamiseks palju väetiseid ning taimekahjurite ja umbrohu hävitamiseks mürkaineid, mis aga pinnast rikuvad ning hävitavad. Mahepõllumajandus ­ põhimõte on toimida loodusega kooskõlas mitte selle arvel. Selles lähtutakse ökoloogilisest printsiibist, et keerukamad ja mitmekesisemad ökosüsteemid on stabiilsemad, mistõttu kasvatatakse palju eri liiki taimi ning loomi. Seal kasutatakse looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrjevahendeid. Mille poolest need omavahel erinevad? Intensiivpõllumajandus on loodusele halb, mahepõllumajandus aga hea, kuna kasutatakse mitmekesisust ning looduslikke vahendeid, et mulda viljakamaks muuta ning kahjureid hävitada. See arvestab rohkem maaga ja suhtub temasse sotsiaalselt ning südametunnistust kasutades. 6. Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika? Maa eetika muudab Homo sapiensi rolli maakogukonna vallutajast selle lihtliikmeks ning kodanikuks. See eeldab austust teiste kogukonna liikmete ning ka kogukonna enda vastu. Maa eetika ei suuda takistada ressursside (muld, vesi, taimed, loomad) muutmist , majandamist või kasutamist, kuid ta sätestab nende õiguse kestvalt püsida, paiguti ka oma looduslikus olekus. Käitumine on õige, kui hoida elusa ja taimede, loomade ning inimeste terviklikkust (toiduahelad, aine- ja energiaringe), ilu ja stabiilsust (kooslused muutuvad ja arenevad, kui inimese eluga võrreldes on need küllaltki stabiilsed). 7. Millise kriteeriumi alusel saab langetada eetilisi otsuseid, st kas tegevus on maa suhtes hea või halb, õige või väär? Seda saab langetada sotsiaalse käitumise alusel. Tegevus on hea või õige, kui inimene suhtub maasse sotsiaalselt ning siis, kui kasutab otsuste tegemiseks südametunnistust. Tegevus on aga vale või väär, kui inimene suhtub maasse asotsiaalselt ning käsitleb maad ja maavarasid või selle ressursse majandusliku kasu saamiseks. 8. Mille kohta kehtib maa eetika, kas üksnes maapinna? Maa eetika kehtib inimese seisukohalt lähtudes maa kohta koos oma elus ja eluta osaga, kogu oma mitmekesisusega. Ei ole otstarbekas suunata eetikat vaid üksikutele osadele. Maa eetika kehtib kogu ökosüsteemi kohta (aine- ja energiaringed, toiduahel). LASN Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast, milles me elame? Elektroonilise massimeedia keskkond, mis on asendanud inimesele siiani loomulikuks elukeskkonnaks ja isiksuse arengukeskkonnaks olnud looduskeskkonna. Palju kaasaegseid inimesi on looduskeskkonnast nüüdseks täielikult eraldatud. Palju veedetakse aega elektroonilises maailmas: Internetis ja teleka ees. Üha harvemaks jäävad reaalsed kontaktid ja suhted tegelike inimestega. Tohutu info reklaami ja tele- ning raadiokanalite vahendusel, võõrandumine loodusest.
Millisest keskkonnast räägib Kalle Lasn? Vaimne keskkond.
Millised on tema meelest peamised vaimse keskkonna ökoloogia probleemid? Loetle need. - Kiiresti on arenenud elektrooniline massimeedia elukeskkond, aga inimene ei ole tegelikult jõudnud sellega veel kohaneda, inimese meeled on veel ,, metsikud " - Üha sagenevad psühholoogilised vaevused, mis on osaliselt kindlasti ka põhjendatud, kuid suurel määral on paljud mured inimeste poolt endale ise tekitatud, sest ühiskonnas ei valitse suuri kriise ja nii mõeldakse väikesed asjad suurteks hädadeks. - Külluslikkus põhjustab kannatusi, stressi: enamikel ameeriklastest on olemas kõik, mida nad oskavad soovida, kuid neile tundub ikka, et sellest ei piisa. Neil ei ole tarvis millegi nimel vaeva näha ja seetõttu ei paku miski neile ka rahuldust. Niiviisi muutub elu mõttetuks. Külluslikkus toidab üksnes ihu ja selle hüvesid. - kirevad meediasündmused (mille on esile kutsunud üha suurenev tarbimine) tõrjuvad vaimsest keskkonnast välja ajaloolised ja mõtestatud seosed; meedia manipuleerib emotsioonidega - nende asemel on tohutu seostamatu infotulv - fantaasiamaailm- puhkuseks on teleka vaatamine, elataksegi justkui selles maailmas, puudub kontakt tegelikkusega, looduses ei käida, sporti ei tehta - ei suhtuta piisavalt tõsiselt ,,vaimsesse saastesse", mis on aga samasugune loodusvara nagu õhk ja vesi - müra, inimesed on hakanud vaikust võõrastama
Mis on ,,tehniline sündmus" ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat? Igasugune (meedia)sündmus, mis peatab helide, kujutiste või mõtete sujuva järgnevuse; muutused välistes ärritajates. Sündmus sunnib inimest otsima selle taga peituvat tähendust. Telesaadetes võimalikult suur sündmuste hulk ja ootusärev hetk enne reklaamipausi, shokiefekt: vaatajale paisatakse ette hoiatamata näkku vägavalda ja mõttetut seksi, muusikavideod. Visuaalsed ootamatused muudavad filmi köitvaks, see kehtib ka reklaamide puhul. Kui sündmusi on aga liiga palju, lakkab vaataja/ kuulaja tähendust otsimast ja alistub sündmuste voolule. Tegeliku elu sündmused on tehniliste sündmuste jälgimise korral peatunud.
Millised on tema järgi ülemäärase meediatarbimise psühholoogilised tulemused? - Enesehinnangu langemine- eeskujuks supermodellid ja täiusliku kehaga musklimehed. - Seksuaalsuse moonutamine, lapsed saavad vale ettekujutuse seksist ja seksuaalsusest. - Vägivald: inimesed on muutunud umbusklikuks, ebausaldavaks ja ebaseltskondlikuks, agressiivseks; inimesed ei suudaenam hinnata erinevate sündmuste tõsidust, sest filmides on vägivald tavaline. - Empaatiavõime nõrgeneb, ei tunta enam kaasa teistele inimestele, sest kaob suutlikkus võtta tõsiselt sotsiaalseid probleeme - Informatsiooni üleküllus ja kaheldav kvaliteet, inimesed ei suuda selle kõigega midagi peale hakata ja inimestega manipuleeritakse, tõde väänatakse; Informatsioonilise mitmekülgsuse kadumine, kaob avalik arutelu, kaob info ja kultuuride mitmekesisus . - Kultuuriline ühtlustumine, mitmekesisuse kaotamine (keeled, traditsioonid, kobed kaovad, lõpuks kaob ka rahvus oma sellisel kujul)
Miks ta väidab, et meie vaimne keskkond on saastunud? Kaubanduslik meedia vs vaimne keskkond on sarnane suhe kui tööstuslik tootmine vs looduskeskkond . Tehased paiskavad jäätmed õhku ja vette, sest see on odavaim viis toota nt plastikut. Tele- ja raadiojaamad saastavad kultuurikeskkonda, sest see on odavaim viis toota publikut. Kui mingil viisil välja arvutada vaimse saaste indeks, siis oleks tulemus ilmselt hirmutav. Suurim vaimne saastaja on reklaam .
Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks? Edeastatkse korduvalt mingeid ,,signaale", mis peaksid suunama inimeste hilisemat käitumist, mingis mõttes nagu alateadvusele mõjub. Reklaam mõjutab ka inimeste enesetunnet ja käitumist....inimene tunneb end hästi ja enesekindlalt, kui jalas on firmateksad.... Reklaam on ohtlik, sest ta tundub pealtnäha süütu asi, kuid tegelikult on vägagi ohtlik: reklaamised on kasutusel omamoodi ,,mittemidagiütlev keel" ja kus reklaam puutub kokku elutõdede ja tähendusega, seal ta tühistab nende mõtte.
Kelle huve ja milliste mehhanismide kaudu esindab a) kommertsmeedia; b) avalik-õiguslik ringhääling? NB! Selle küsimusega on segadus.... a) kommertsmeedia: ?? b) avalik-ringhääling (meedia): esindab reklaami tellijate huve, korraldab mingil määral tsensuuri eetriaegade müümise üle, milliste reklaamide/sõnumite jaoks eetriaega müüa, milliste jaoks mitte; raha peal väljas, st hoiavad suuri kliente, kes pidevalt midagi reklaamida tahavad ja on väga võimukad (kes põhimõtteliselt dikteerivadki ringhäälingule, mida näidata ja mida mitte), tõrjuvad kliente, kes võiksid ohustada tähtsamate suurklientide huve
Miks ei ole Lasni meelest Ameerikas sõnavabadust? Tavalised inimesed on kotanud mõjuvõimu. Kõik otsused sünnivad kusagil kõrgemal ja neist sõltumatult. NB! Jälle arusaamatu lugu...........mingi segane jutt on lk 78 keskel
Millised on kaks majandusteooria koolkonda, millest Lasn räägib, millised on mõlema koolkonna põhiseisukohad? 1) Ekspansionistlik: - Domineerivateks majanduspoliitika kujundajateks - Majanduskasv päästab nii headel kui halbadel aegadel , lahendus majanduses valitsevatele hädadele - Maa taluvusvõimel ei ole piire - Panevad lootused tehnoloogilisele arengule - Ühtne maailmaturg - SKP e sisemajanduse kogutoodang 2) Ökoloogiline: - Majandusteooria valdkonnas uustulnuk, visioonid ei ole lõplikult veel välja kujunenud - Nägemus globaalsest majandustegelikkusest, majanduskasv põhjustab majanduses valitsevad hädad - Maa taluvusvõime on piirid: Bioökonomistid näevad ette maailma hävingut, ökoloogiliselt võttes on maailm nö täis saanud, jätkuv ekspansioon viib hukuni - Tulevaste põlvedega arvastamine, selleks vaja kultuurilist revolutsooni, mõtlemise muutust - SMHI e säästva majandusliku heaolu indeks Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid? Osoonikihi hõrenemine, kliimamuutus, metsade vähenemine, muldade erosioon , bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ülerahvastatus, ületarbimine, ebakohasel viisil rakendatud tehnoloogiad, majanduslik ekspansioon, taastumatute loodusvarade mõtlematu kasutamine. SKP ei ole väga hea majanduskasvu määdupuu, sest see ei tee vahet majandusliku kasu ja sotsiaalse hüve/hälbe vahel. Nt naftareostuse likvideerimiseks kuluv raha tõstab SKP väärtust.
Miks või kuidas on meediaühiskonna kriitika seotud keskkonnakaitse teemaga ?
Inimesed on harjunud elama mugavat elu. Miks peaks millestki loobuma, kui raha on ja võimalusi on? Kui mingi kanal reklaamib nt ostuvaba päeva või mõnda muud selletaolist ettevõtmist, mis piirab mingil määral inimeste vabadust teha seda, mida nad parasjagu teha tahavad ja on harjunud tegema, siis toob see kaasa pahameele. Seetõttu enmus kanalei ei võta sellise tooniga reklaame isegi oma kavadesse üldse sisse, kuna nii välditakse konflikte vaatajatega. Samuti on imelik näidata päev läbi mingeid kaupu reklaamivaid klippe, et tulge ja ostke ja siis järsku vahele, et ärge täna ostke. Ja kõigele liskas pahandaksid suured rikkad reklaamitellijad, kui telekanal propageeriks mitte ostma. NB! See on see minu enda jutt...kindel ei ole....
Singer , 1. Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Mida on siin silmas peetud võrdsuse all? Viisi, mis ei eita inimeste ning mitteinimeste silmnähtavaid erinevusi, vaid läheneb võrdsuse küsimusele sügavamalt. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip? Võrdsuse printsiip kehtib kõigile, ka nn elajatele. Kõigi huvidega tuelb arvestada, misiganes need ka ei oleks. Ükskõik, mis liiki olendiga tegu, on vajalik, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega . 2. Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi? Kuna paljudes asjades on inimesed ja mitteinimesed, aga ka mehed ja naised täiesti erinevad. Näiteks paljud feministid arvavad, et naistel peaks olema õigus soovi korral aborti teha, meestele aga sellist õigust olla ei saa, kuna nad ei saa aborti teha. Sama kehtib koerte kohta. Kuna nemad hääletada ei saa, on mõttetu rääkida neile hääletusõiguse andmisest. 3. Mis on rassism , seksism, spetsiesism ? Rassism ­ teise inimese halvemaks pidamine tema nahavärvi tõttu. Oma nahavärvi eelistamine. Seksism ­ teise inimese halvemaks pidamine tema soo tõttu. Oma soo eelistamine. Spetsiesism ­ omaenda või liigi liikmete huve soosiv ning teiste liikide liikmete huve eirav eelarvamus või kallutatud hoiak. Mille poolest on need sarnased, mille poolest erinevad? Need on sarnased, kuna kõikide nende puhul diskrimineeritakse teisi liigikaaslasi meie ümber, kes meist endist mingite omaduste poolest erinevad. Erinevad on need selle poolest, et kahes neist vaadatakse sellele halvasti, kui inimene näeb teistmoodi välja; kolmandas aga sellepärast, et meie liigikaaslased mõtlevad ning lähenevad mõnele probleemile teisti. Milliseid spetsisesistliku käitumise näiteid oskad tuua? Loomade väär kohtlemine (löömine, halbade elutingimuste pakkumine) inimeste poolt. Loomade tapmine , samas kui inimest ei tapaks . 4. Millistele põhjendustele tuginedes peaks Singeri meelest loomade huve inimeste omadega võrdselt arvesse võtma? Ka loomad tunnevad valu, kuna neil on meiega sarnane närvisüsteem ning meie ju tunneme valu. Käitumuslikud märgid nagu väänlemine, näomoondused, oigamine, ulgumine ning muud häälitsused viitavad sellele, et püütakse vältida valu allikat ning ning valu kordumist . Kõik need impulsid , emotsioonid ja tunded paiknevad vaheajus , mis on sama hästi arenenud ka paljudel teistel loomaliikidel, eriti imetajatel ja lindudel. Loomade närvisüsteem arenes nagu meiegi oma ning tegelikult ei lahknenud meie evolutsiooniline ajalugu enne, kui meie kesksed närvisüsteemi omadused juba eksisteerisid. 5. Miks on inimelu pühaduse tees spetsiesistlik? Usutakse, et inimelu on püha ning seda tuleb iga hinna eest kaitsta. Näiteks, kui sünnib ajukahjustusega laps, kellel pole kunagi võimalus elada normaalset elu, ei tohi arst temalt elu võtta (ka siis, kui vanemad seda soovivad), kuna see on elu pühadusega vastuolus . Samas inimene tapab loomi pidevalt, hoolimata nende elu pühadusest. Lootusetult spetsietsistlik seisukoht on see, mis püüab tõmmata eluõiguse piiri paralleelselt meie oma liigi piiriga. Kuigi inimesi ja teisi loomi eristatakse kindlalt, ei lubata mingeid eristusi oma liigi sees, vastutades alaarenenute ning lootusetult seniilsete tapmist sama tugevalt nagu normaalse täiskasvanu tapmistki. 6. Mille poolest erineb inimene muudest loomadest ja mille poolest on neile sarnane? Inimene on muude loomadega sarnane, kuna kõikidel on aju ning närvisüsteem. Erinevus seisneb aga selles, et inimese aju on paremini arenenud ning seetõttu on meil rohkem oskusi, kui teistel liikidel. Samas tunneme me ennast liiga tähtsana ning seetõttu ei arvesta teiste liikide huvedega. Kuidas need erinevused mõjutavad võrdse kohtlemise nõuet? Need erinevused mõjutavad võrdse kohtlemise nõuet halvasti, kuna inimesed peavad ennast teistest tähtsamaks ning seetõttu käituvad loomadega sageli halvasti ja on spetsiesistid. Näiteks nad tapavad loomi palju vabamalt kui liigikaaslasi. Hiire tapavad inimesed pikema mõtlemiseta, kuid sama ei kehti teiste inimeste tapmise kohta. Kui inimesel oleks variant, kas jätta ellu inimene või loom, valiks ta kindlasti inimese; samas kui tal oleks valida, kas jätta ellu puudega või terve inimene, valiks ta ilmselt terve inimese. 7. Milline on Sinu arvamus kõigi loomade võrdse kohtlemise osas? Mina arvan, et kõiki elusolendeid tuleks kohelda võrdselt. Samas ma saan ka aru, et see on võimatu, ja seda juba toiduhankimiseesmärgil. Inimesed vajavad toiduks liha, mistõttu nad tapavad loomi ning see ongi toiduahel. Vaatamata sellele tapetakse ja piinatakse loomi ka muudel eesmärkidel. Inimesel on palju lihtsam tappa looma, kui teist inimest tema ümber. Kui sünnib tugeva vaimse puudega laps, ei surmata teda, kuigi ta ei saa kunagi normaalset elu elada, loomade puhul aga need printsiibid ei kehti. Ka ei saa loomadele anda paljusid õigusi, mis on inimestel. Näiteks valimisõigust ei ole mõtet anda koerale või kassile, kuna nad ei saa nagunii hääletada. Arvan, et kindlasti tuleks lõpetada loomade peal tehtavad katsed ning nende tapmine karusnaha saamise eesmärgil. Süvaökoloogia (edaspidi SÖ) on 1970ndatel alguse saanud keskkonnaliikumine, mis püüab kujundada inimese looduskesksemat mõtteviisi. sö on kirjeldatud ka kui filosoofiat või eluviisi, kui idoloogilist platvormi. SÖ-t iseloomustab inimese sügav vaimne ja vastutustundlik side ümbritseva keskkonnaga. SÖ ei vaatle keskkonda kui eraldiseisvat objektide kogumit vaid kui võrgustikku, mille osad on omavahel tihedalt seotud ning sõltuvad üksteisest. Kõige olulisem on SÖ rõhuasetus mitte-antropotsentrilistlikule ehk mitte- inimesekesksele vaid loodusekesksele paradigmale e seisukohale. Kõikide elu(loodus-)avalduste üheolulisusele ja võrdsusele. SÖ olulisemaks taotluseks on panna inimesed mõtlema, mille tulemusena iga inimene kujundab ise oma ökosoofia e ökoloogilise harmoonia v võrdsuse filosoofia. SÖ eelkäijateks on Henry David Thoreau teosega ,,Walden ehk elu metsas" ja Aldo Leopold teosega ,,maaeetika", kuid SÖ rajajaks peetakse Norra filosoofi Arne Dekke Eide Naessi. Tema teosega ,,The Shallow and the Deep ­ long Ecology Movements". Naess eristab kaht ökoloogilist seisukohta e paradigmat ­ inimkeskne e pealiskaudne , mille esindajad seavad kesksele kohale indiviidi ehk nad toetavad antropotsentristlikku lähenemist ümbritsevale maailmale. SÖ seab kõik olendid võrdsele positsioonile lähtudes ökotsentrismist.
SÜVAÖKOLOOGIA INIMESEKESKNE ÖKOLOOGIA
Kooskõla loodusega Valitsemine looduse üle Loodusel on sisemine väärtus, liigid on võrdse väärtusega Looduskeskkond on tooraine inimvajaduste rahuldamiseks Lihtsus mateeriaalsetes vajadustes, need on vaid üks osa Materiaalne/majanduslik kasv kasvava inimkonna jaoks eneseteostusest Maa ressursse on palju (piisavalt) Maa võimalused on piiratud Probleemide lahendus on peamiselt tehnoloogilises Mõõdukas tehnoloogia , teadus ei ole domineeriv progressis Kokkuhoid ja taaskasutus Tarbijalikkus Väikesed kogukonnad , bioregionalism Rahvusriik , tsentraliseeritud ühiskond
Inimkeskse (IÖ )ja SÖ erinevus ilmneb ka kui võrrelda nende poolt pakutavaid lahendusi keskkonnaprobleemidele. IÖ üritab keskkonna saastatust hajutada, kuid mitte peatada, mida üritab SÖ. IÖ-s on arvamus, et kui loodusvarasid hakkab nappima tõstetakse selle hinda v tehnoloogia abiga leitakse sellele asendus v leiutatakse uus tehnoloogia. SÖ arvab, et ühtegi loodusobjekti ei saa käsitleda üksnes ressursina . IÖ arvab, et ülerahvastatus on arengumaade probleem ja et see, et paljud liigid hävivad on paratamatus, nii kaua kuni nad pole täiesit väljasuremisohus. SÖ arvab, et ülerahvastatust on vaja vähendada, sest see on suur probleem IÖ arvates kuuluvad maastikud , jõed, järved, mered ja muud loodusobjektid inimesele ja on loodusvarade allikad, kuid SÖ arvab, et loodus ei ole inimese oma vaid kuulub kõikidele elusorganismidele. IÖ arvates keskkonnaprobleemide lahenduseks on ekspertide koolitamine , kes leiaksid lahenduse, kuidas majanduse kasvades säilitada ka loodust. SÖ arvates tuleks haridust suunata tarbimise vähendamise õpetamisele IÖ arvates peaksid arengumaad industrialiseeruma lääne eeskujul. SÖ arvates tuleks mitte-tööstusmaid kaitsa industriaalsete ühiskondade sissetungi eest. SÖ püüab panna inimest mõtlema oma suhtelooduse/keskkonnaga, mille tulemusel avardub inimese mõtlemine ja ta kujutlab oma isikliku ökofilosoofia, mis põhineb kõikide eluvormide respekteerimisel. SÖ-s sõna ,,mina" hõlmab kõiki protsesse selles maailmas, milles meie mõistus ja keha elab. Naessi sõnul ei kaitsta mitte vihmametsi vaid seda osa endast, mis on vihmamets . Platvorm on SÖ-se maailmapildi keskpunkt ja koosneb kaheksast printsiibist:
· Elul on oma mitmekesisuses väärtus omaette , mis ei sõltu tema kasulikkusest inimesele. Inimesed ei ole kõige tähtsamad looduse osad ja väärtus on kõikidel, nii elus kui eluta loodusel sõltumata kasulikkuses inimesele. · Elu (liigi)rikkus ja mitmekesisus näitavad tema heaolu ning ja väärtuses iseeneses; nad toetavad inimeste ja muude organismide eluväärtuse eneseteostamist Maal. Mitmekesisuse väärtustamine, seeläbi tööstuse arengu piiramine ja suurte maa-alade vabastamine. · Inimestel pole õigust vähendada looduse mitmekesisust ja (liigi)rikkust va elutähtsate vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. Inimene peab loodusvarasid tarbima mõõdukalt ja vastutusrikkalt vastavalt elutähtsate vajadustega, mis võivad nt olla kliimaga ja vajadusega panna riidesse soojemalt. · Inimese mõju maailmas on liiga suur ning seoses maakera elanike arvu kasvuga on see muutunud halvaks, ohtlikuks; looduse ja elu heaolu eeldab vähemat hulka inimesi. Rahvastiku ohjeldamine annab lootust pakkuda paremat elu kõikidele ­ nii inimestele kui ka teistele liikidele. · Inimeste elustiil on selle mõju võtmeelement ­ muutused inimeste elutingimustes eeldavad muutusi majanduses ­ ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates. Inimesed hävitavad ökosüsteeme kasutades tehnoloogiat, millega koormavad loodust. · Elu, kultuuriline mitmekesisus sealhulgas, on tagatud ainult siis, kui üldine inimmõju keskkonnale väheneb. Inimühiskonna põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid peavad seetõttu muutuma . Inimene tarbib piiramatult, millega kaasneb suur hulk jäätmeid ja enamus asju hinnatakse nende kaubaväärtuse järgi. · Ideoloogiline muutus täh. eelkõige elukvaliteedi mõiste ümberhindamist. Elukvaliteedi paranemine ei võrdu tingimata elustandardi tõusuga. SÖ jaoks ei väljendu elukvaliteet mitte asjade hulgas vaid keskkonna kvaliteedis. SÖ eelistab vaimseid väärtusi materiaalsetele, inimese sisemist harmooniat.