Feminism (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
FEMINISM .
Essee
Mõdriku 2016
SISUKORD

1. Feminismi mõiste. 3
2. Femininismi ajalugu. 4
4. Femininismi erinevad harud. 5
3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed. 6
5. Võrdõiguslikkus Eestis. 7
6. Kokkuvõtteks. 8
7. Kasutatud kirjandus. 9

1.Feminismi mõiste.

Sõna femina pärineb ladina keelest ning selle tähendus on ,,naine,,. Feminism on oma alguse saanud Prantsuse revolutsioonist 1830. aastal, kuid organiseeritud feminism sai alguse alles Esimesel Naiste Konverentsil 1948. aastal Seneca Fallsis Ameerika Ühendriikides. Feminismi loojaks peetakse Prantsuse filosoofi, romaanikirjanikku ja esseisti, Simone de Beauvoir´i (1908-1986).
Feminism on lähenemisviis ühiskonnaelule, filosoofiale ja eetikale, mis püüab muuta neid tendentse, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele Feministliku mõtlemise eesmärgiks on luua ühiskonda, mis kaotaks sotsiaalsete sugude erinevuse ning saavutaks naistele ja meestele võrdsed võimalused ning õigused. Feministlik mõtlemine annab mõista, et naisi, ei tohiks ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feministlik teooria käsitleb ning eristab nais - ja meessugu kahest tasandist lähtuvalt : bioloogiline- ja sotsiaalne sugu. Feministlik ideoloogia on mitmevormiline, see tähendab, et erinevad arusaamad feminismist küll ühtivad suurel määral, kuid siiski esineb ka erinevusi, peamiseks erinevuseks on arusaamad, kuidas ja milliste vahenditega neid eesmärke saavutada.
Feministliku teooria juured ulatuvad 19. sajandi klassikalisse liberalismi, kasvades välja valgustusajastu mõttest ning keskendudes kõigi inimeste loomulikele õigustele ja vabadustele. Feministlik liikumine on oma olemuselt sotsiaal-poliitiline küsimus naiste staatusest ühiskonnas ning nende teooriate keskseks probleemiks on soohierarhia hoiakud.

2. Femininismi ajalugu.

Feministliku liikumise saab jagada kaheks: radikaalseks suunaks ja tasakaalukaks suunaks (naisliikumiseks).Simonede Beauvoir’i oli oluline roll, tänu temale jõudis arusaam feminismist ka ülikoolidesse, samuti mängis ta tähtsat rolli ka 1960.ndatel alguse saanud demokraatlikel liikumistel, sh naisliikumisel. „Naiseks ei sünnita: naiseks saadakse,“ on üks kõige tuntuimaid ütlusi Beauvoiri ramatust ,, Teine sugupool ;, (Le Deuxiéme sexe, 1949), see on ka üks esimesi mõjukaid feministlikke filosoofilisi teoseid, kus autor seletab lahti eristuse bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahel.
Naisliikumine andis tõuke naisuurimuste tekkele ja esiletõusule eriteadusharudes. 20. sajandi alguses tegeleti põhiliselt naiste häälte kuuldavale toomisega ühiskonnas, samuti naiste õigusele valimiste osas. Tuntuimateks esindajateks on Mary Wollstonecraft (1759–1797), John Stuart Mill (1806–1873) ja Harriet Taylor (1807–1858)- keskendusid naiste kodanikuõigustele – õigusele haridusele, avalikule ja majandustegevusele . 940-1950 astatel jõuti selgusele, et osa naiste vastutusest perekonna ees, tuleks riigil enda kanda võtta. Koos ametiühingutega võitles naisliikumine ühtse riikliku tervisekindlustuse eest, mis võimaldaks abi ka ühiskonna kõige nõrgematele.
1960-1970 aastad keskendusid intellektuaalsele ja majanduslikule tasandile, liikumisse kaasati taas ka lesbid. Need aastad tõid kaasa radikaalseid muutusi: feministid nõudsid õigust abordile, tasuta lastehoiuteenust ja võrdset palka meestega. Selleks ajaks oli naisliikumine tajunud, et ühinedes selliste suurte organisatsioonidega nagu Ametiühingud , on nad võimelised saavutama ka suuri võite ja õigusi. 1990. aastate algus tõi sisse mõistete sex (bioloogiline sugu) ja gender (sotsiaalne sugupool) määratlemise ja eristamise. Tähelepanu hakati pöörama ka asjaolule, et feminism ei ole ainult valgete naiste õiguste kaitsmise liikumine.

4. Femininismi erinevad harud.

Feminismi erinevad harud tunnistavad küll kõik naiste allasurutust ühiskonnas, kuid lahenduste väljapakkumisel on nad erineval seisukohal.
Liberaalfeminismi arvates on naiste allasurutuse põhjuseks võimaluste ja hariduse puudumine. Lahendust nähakse haridus - ja majandusinstitutsioonide kaudu. Liberaalfeminismi pooldajateks võime pidada selliseid filosoofe nagu Simone de Beauvoir ja Martha Craven Nussbaum.
Marksistlik feminism seob naiste allasurutust eraomanduse tekkega. Arvatakse, et naiste allasurutuse põhjused on otseselt seotud ühiskonna majandusliku korraldusega. Laheduseks peetakse ühiskonna struktuuri muutmist , mis eeldab radikaalset sotsiaalset muutust majandusstruktuuris ja klassipõhise ebavõrdsuse kaotamist. .
Radikaalfeminism näeb naiste allasurutuse põhjusena patriarhaalseid sotsiaalseid süsteeme. Nende arvamuse kohaselt tuleks naiste allasurutuse kaotamiseks muuta ühiskonna patriarhaalset struktuuri. Radikaalfeministid on seisukohal, et naiste allasurutus esineb kõigis ühiskondades, samuti ütlevad nad, et allasurutus on kõige raskemini kõrvaldatav allasurutuse vorm, seega pole seda võimalik kaotada teiste sotsiaalsete muutustega (näiteks klassiühiskonna likvideerimine).
Sotsiaalfeminism näeb naiste allasurutuse peamiste põhjustena lisaks patriarhaalsusele ka klassisüsteemi. Lahendusena näevad nad ühiskondlike institutsioonide muutusi.
Kultuurfeminismi eesmärgiks on luua eraldiseisev naiskultuur, mille iseloomustuseks oleksid feministlikud rituaalid , sümbolid ja uus keel.
Poststrukturaalne feminism toob esiele, et naisel pole võimalik põgeneda ei „naiseksolemise“ eest ega ka piirangute eest, mida ühiskond naistele seab, seega on nad keskendunud individuaalsetele lahendustele- naine peab olukorra parandamiseks murdma end ise läbi sotsiaalsetest kitsendustest.
Essentsialistlik feminism kõrvutab poliitilise võrdsuse ja hariduse omandamise juurde ka võrdväärselt naiselikud arusaamad ja õigused. Selle suuna esindajaks võib pidada psühholoogi Carol Cilligani, kes oma teoses ,,Teisel häälel,, ütleb, et naiselik vaatenurk eetikale keskendub pigem hoolitsusele ning vastandub seega mehelikule, abstraktsele õiglusele keskenduvale eetikale.

3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.

Simone de Beauvoir - Prantsuse filosoof Le Deuxième Sexe" ( ,,Teine sugopool,,)
Fredrika Bremer - Rootsi kirjanik ,,Sketches of Everyday Life,,
Mary Daly - Ameerika radikaalfeminist ja teoloog ,, Beyond God the Father (1973),,
Betty Friedan - Ameerika feminist "The Feminine Mystique", 1963
Emma Goldman - Leedu päritolu juudi anarhist, kirjanik ,, Anarchism and Other Essays,,
Emmeline Pankhurst - Briti feminist "My Own Story"
Valerie Solanas - Ameerika feminist ,,SCUM Manifesto,,
Shulamith Firestone - Ameerika radikaalfeminist-
,,The Dialectic of Sex: The Case for Feminist Revolution,,
Sylvia Pankhurst - Briti feminist-
,,The Suffragette: The History of the Women ’s Militant Suffrage Movemen,,

5.Võrdõiguslikkus Eestis.

Feminismi ajalooline taust Eestis on küllaltki lühike. Paarkümmend aastat tagasi feminismi Eestis põhimõtteliselt veel ei eksisteerinud. Eestisse jõudis feministlik mõte 1990. aastate lõpus, mis oli sisuliselt sooline vaatenurk. Ühiskonna suhtumine antud teemal oli vaenulik , naeruvääristav, kahemõtteline või umbusaldav.
Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus Eestis 1. Mail 2004. aastal. Selle seaduse eesmärkideks on: tagada kõigile sooline võrdne kohtlemine,edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis eluvaldkondades.Sooline võrdõiguslikkus defineeritakse kui: „Naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses on loetletud ka kuus erandit, mil erinevat kohtlemist ei peeta diskrimineerimiseks:1) naiste eriline kaitse seoses raseduse ja sünnitamisega; 2) kohustuslik ajateenistus vaid meeskodanikele; 3) ainult naiste või meeste vastuvõtmine mittetulundusühingu liikmeks, kui see on sätestatud ühingu põhikirjas; 4) tööle või koolitusele soo järgi inimeste valimine, kui sugu on kutsetegevuse olemuse või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav nõue; 5) kaupade ja teenuste puhul on lubatud suunamine vaid ühele sugupoolele , kui on olemas õigustatud eesmärk; 6) erimeetmed, mis annavad teatud elualal eelise alaesindatud soole.

6. Kokkuvõtteks.

Feminism on läbi teinud mitmeid ajajärke, selle mõtteviisi aluseks on olnud erinevad teooriad, voolud ja suunad, mis on näidanud, kuidas eesmärke saavutada. Lääneriikides ja teistes demokraatlikes riikides on võrdõiguslikkus olnud seadustega tagatud juba mitu aastakümmet, kuid selle saavutamine nõudis tõsist poliitilist võitlust, mis võideti suures osas just tänu feministlikule liikumisele.
Feminismi peetakse kaasaja üheks tähtsamaks majanduslikuks, sotsiaalseks ja esteetiliseks liikumiseks. Feministid ise rõhutavad, et liikumise eesmärk ei ole mitte meeste vihkamine , vaid naiste õiguste rõhutamine.
Tänapäevane heaolu feminism leiab, et naiste olukorra parandamiseks tuleks luua sugupoolte täielik võrdõiguslikkus.
Feminismi ajalooline taust Eestis on küllaltki lühike. Eesti on praegu arenguetapis, kus soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus tekitab sageli vastuseisu . Sellise suhtumise põhjused on muidugi erinevad. Eelkõige on need tingitud teadmiste ja informatsiooni puudumisest, eesmärkide vääritimõistmisest, traditsioonilistest ja stereotüüpsetest hoiakutest soorollide suhtes ning ka edule ja võimule orienteeritud väärtushinnangutest.

7. Kasutatud kirjandus.

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-taehendab-naise-otsustusoigust-ja-voimet/
http://www.haridusjasugu.ee/soolise-vordoiguslikkuse-edendamine/ulesanded-ja-pohimotted/
Denis Trapido esimese õppeaasta seminaritöö .- Feministlik perspektiiv sotsioloogias.
Aimi Tedresalu magistriprojekt.- Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal.
Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat . Tallinn, Koolibri 2002.
http://www.fem.ee/editor_files/107.ppt#7
http://et.wikipedia.org/wiki/Feminis m
Sotsiaalministeerium- https://www.sm.ee/et/sooline-vordoiguslikkus
http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/naised-ja-areng/sooline-vordoiguslikkus/
9