Referaat feminismist (0)

KOOL, KUS SA ÕPID
FEMINISM
Referaat
Juhendaja : õpetaja nimi
Tallinn aastaarv
Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Feministliku teooria põhiülesanne 3
2. Feminism kui ideoloogia 4
3. Põhimõttelised probleemid 5
4. Juured Lõuna –Ameerikas 5
5. Feminism Eestis 6
5.1. Feminism Nõukogude Eestis 6
5.2. Feminism tänapäeva Eestis 7
6. Feminismi käekäik 8
7. Eesti noored, kes annavad mõistele feminism eestikeelse ja eestimaise sisu 9
8. Kuulsaid feministe 10
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus Error : Reference source not found

Sissejuhatus

Feminismil on pikk ajalugu ja ta sisaldab palju erinevaid ideid, mis sageli teineteisele vastu räägivad. Sõna femina tuleb ladina keelest ja tähendab naist. Järelikult on feminism midagi, mis on seotud naistega.
Feminism on nüüdisaja maailmas niisama möödapääsmatu teema nagu materiaalsete ja vaimsete ressursside ebavõrdne jaotumine . Taolisele olukorrale saab anda vaid ühe seletuse - see on võrdsete õiguste puudumisest tulenev ebavõrdsus.
Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste saavutamine. Seega võrdsuse idee toetub arusaamisele kõikide inimeste üldinimlikust loomusest, soost sõltumata. Soolise võrdõiguslikkuse üheks põhiküsimuseks on olnud ja on praegugi võrdse töö eest võrdse palga saamise võimalus, seega võrdõiguslikkus põhineb ideel, et ükski inimene ei peaks olema vähem võrdne võimalustelt ja inimõigustelt kui keegi teine.

Feministliku teooria põhiülesanne

Feministliku teooria üheks põhiülesandeks on tuua naised ühiskondlik- poliitilisse vaatevälja. Juurdunud on arusaam, mis määratleb objektiivsust, mõistust ja vaimu, traditsiooniliselt teadusele iseloomulikke tunnuseid mehelikena ning subjektiivsust, tundeid ja loodust käsitletakse kui naiselikke tunnuseid.1 ( Keller 2001.19)

Feminism kui ideoloogia 

Ideoloogiaks nimetaksin sellist ideede, põhimõtete ja praktilise tegevuse süsteemi, millest lähtuvalt inimesed oma poliitilisi, majanduslikke või õiguslikke huvisid silmas pidades teadlikult osalevad või sekkuvad poliitikasse ja riigi juhtimisse.  
Feministlik ideoloogia väidab, et naised on süstemaatilise rõhumise objektiks meeste poolt, kuid vaatamata meeste ja naiste erinevusele ei tohiks naisi ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Seejuures lisaks mees- ja naissoole eristab feminism oma käsitlustes sugu ka teises kontekstis - bioloogilist sugu (sex), mis avaldub rohkem indiviidi tasandil, ja sotsiaalset sugu ( gender ), mis avaldub naise suhetes ühiskonnaga. Feministlikul ideoloogial on palju eri vorme, kuid vaatamata ühtsetele eesmärkidele ja ühtsele arusaamisele sellest, et naiste rõhumise, diskrimineerimise ja ebaõiglase kohtlemise peapõhjuseks on patriarhaalne ühiskond oma patriarhaalsete mängureeglitega, seisnevad eri feminismivoolude peamised erinevused arusaamades, kuidas ja milliste vahenditega neid eesmärke saavutada.2

Põhimõttelised probleemid

Tänapäeval arvab enamik naisi, et nad on võimelised rohkemaks, kui olema ainult ema ja koduperenaine, pealegi ei lähe kõik naised mehele ja kõik ei saa lapsi. Ja ilmselt ei oskaks me ühiskonna avalikku sfääri ilma naisteta ettegi kujutada.
Kui võrdleme tänast päeva ajaga sajand-kaks tagasi, siis on sotsiaal-majanduslikus sfääris toimunud suured muudatused ja nii naised kui mehed peavad kujunenud olukorda normaalseks. Ent maailmas on maid, kus elatakse jätkuvalt niisuguste mõttemallide järgi, mis valitsesid sajandeid tagasi. Sellepärast on ka paljude naiste probleemid hoopis põhimõttelisemat laadi kui vaid sotsiaal-majanduslik võrdsus. Näiteks on mitmetes Lähis- ja Kaug-Ida maades naiste esmaseks taotluseks saavutada õigus olla koheldud inimesena . Sest patriarhaalse ühiskonnakorralduse ja religioossete tavade tõttu ( islam , konfutsianism jt) ei ole nad iseseisvad isiksused, vaid mehe omand, ning nende tegevussfäär ja -piirid on rangelt määratletud. Igal sammul kogevad nad majanduslikku, sotsiaalset, poliitilist, religioosset ja kultuurilist rõhumist ainult seepärast, et nad on naised. Valdavalt valgetest koosnevas ühiskonnas aga alavääristatakse tumedanahalisi naisi üsna tihti nende nahavärvi tõttu. 3

Juured Lõuna –Ameerikas
Nüüdisaegse feministliku liikumise juured ulatuvad Lõuna-Ameerika vabastusliikumisse. Kolonialistliku poliitika tulemusena tekkis seal nõnda suur sotsiaalne ebavõrdsus, et kohalik rahvas oli sunnitud midagi ette võtma. Kuna kolonistid olid enamikus valged, lisandus sotsiaalsele ebavõrdsusele ka rassiline rõhumine. Sarnast ebavõrdsust kohtab erinevatel tasanditel kõikjal üle maailma ka täna ning teema ei ole võõras ka meie armsal Eestimaal.4

Feminism Eestis

Feminism, see vähene, mis meil on tekkinud, on meile sisse toodud. Kas feminismile on Eestis pinnast?
Ajaloo vältel ei ole eestlane omanik olnud. Ikka ori või sulane . Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.–18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja . Eesti oli esimesi riike, kus naised said valimisõiguse, kohe 1920. aastal. Kodanlik – patriarhaalseks tituleeritud – ühiskond kestis meil paarkümmend aastat.

Feminism Nõukogude Eestis

Sellele järgnes viiekümneaastane sotsialismiperiood, nõukogude kogemus, kus suruti alla igasugune isiklik algatus . Kuid siis olid nii poisid kui tüdrukud ja mehed ning naised võrdsed. Selle aja õpilased – nii poisid kui tüdrukud, jooksid võrdselt gaasimaskid peas ümber koolimaja , võtsid kalašnikovi automaadi paarikümne sekundiga tükkideks, osalesid sõjalis – sportlikel mängudel, matemaatika ja füüsika olümpiaadidel ning kirjutasid luuletusi. Kellelegi ei tehtud mitte üheski eluvaldkonnas hinnaalandust ega antud eeliseid soo pärast. Ei koolis, ülikoolis ega töökoha saamisel. Samuti olid meeste ja naiste palgad võrdsed. Nõukogude Liitu on raske määratleda, ta oli paradoksaalne ka soolises tähenduses – riikluse seisukohalt oli ta ülimaskuliinne, rõhult sotsiaalsusele aga kindlasti feminiinne. Tavateadvuses olid soorollid nõukogude ajal vägagi kinnistunud, hoolimata seostest nagu naised ja traktor. Okupeeritud eesti ühiskonnas oli identiteedi säilitajana eriline tähendus just kodukultuuril.

Feminism tänapäeva Eestis

Kuid turumajandus praegu näib Eestis minevat ja nüüdne varakapitalistlik Eesti on ilmselt pürgimas maskuliinse ühiskonnamudeli poole, orienteerudes koduseid väärtusi tahaplaanile jättes edule ja majanduskasvule. Paralleelselt selle tendentsiga tõstavad pead ka mitmed feministliku liikumise voolud . Nõudmiste keskmes asub aga just tööalane võrdõiguslikkus: naise saavutusvajaduse toetamine ja elamine kodust väljapoole. Näib, et tänu naisliikumisele muutub ühiskond maskuliinsemaks. Samas, sotsiaalpoliitikutena kallutavad naised vaekaussi jälle feminiinsuse suunas.
Sotsioloogid on tõdenud, et Eestlaste väärtustes on toimunud kiired muutused. Muu läänestumise kontekstis on Eestisse saabunud ka turumajandus ja feminismi teooria. Eesti noori ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja saamahimu igas inmeses, see on midagi ürgset, bioloogilist. Kuid Eesti mentaliteet, ilmselt sellestsamast loomuliku arengu taotlusest lähtudes, soosib mis tahes erinevusi ja elitismi: Varanduslikud (klassiühiskond), rahvuslikud (meie ja nemad) ja soolised. Eesti vaesed olgu vaesed ja rikkad olgu rikkad, naised naised ja mehed olgu mehed selle kõige “tõelisemas” tähenduses. See seletab hästi, miks essentsialistlik feminism Eestis läheb ja võrdsed õigused mitte. Essentsialismiga haakub hästi ka see, et näiteks prostitutsioon on Eestis aktsepteeritum kui feminism. Prostitutsiooniga seostub “naise vanim amet”, asjade loomulik käik, mehe “loomupärane suurem seksuaalsus ”, naise loomupärane omadus mehi võrgutada. Prostituudil on raha, välimus ja “naiselikud relvad”, mis loodus talle on andnud. Feministil pole ei üht, teist ega kolmandat. Turumajandus on midagi loomupärast, mida feminism ei ole.
Naisolemuse rõhutamine on Eesti naise jaoks ka šanss hakkama saada feminismitondiga. Eesti naisliikumised ei võta seisukohta naiste palkade, perevägivalla, prostitutsiooni suhtes. Naisliikumised võtavad tuld , kui on juttu naisena olemisest, naiste ürgülesannetest, naise loomusest, naise müstikast. Naine olla on uus ja huvitav pärast sootut Nõukogude aega. See on loomulik, looduse kutse. Naisena olemine on äkki muutunud tähendusrikkaks. See pole muidugi võrdõiguslikkuse feminism, mis neile meeldib, vaid ikka essentsialism : naise “eripärane psühholoogia”, hoolitsuse eetika , pehmus, mõistvus, mida võiks viia näiteks poliitikasse, mis seeläbi muutuks. Sugu on ka eesti mõtlevate naiste jaoks ennekõike seotud naise füsioloogiaga, millest tuletatakse naise olemus vahetult.
Tänapäeva eesti mees on oma koduvälises eneseteostuses ülekoormatud ja põeb depressiooni. Teda ahistab stereotüüpne soorollide kujutamine samavõrd kui naist – ühiskond ootab mehelt edukust , rikkust, tugevust, millele kaugeltki mitte iga indiviid ei vasta. Või ta lihtsalt ei suuda või ei taha seda, mida temalt eeldatakse. Eesti meesliikumine paneb huvitaval kombel rõhku perekonnaelu taasväärtustamisele, isaksolemisele ja muudele pehmetele, feminiinsetele väärtushinnangutele. Ehk ongi aeg stereotüüpide taga näha tegelikkust, püüelda taas kaotatud harmoonia suunas ja kõnelda sellest, mis üldinimlik.5

Feminismi käekäik
Feminismi mõiste pärineb 19. sajandi prantsuse sotsialistilt-utopistilt Charles Fourier `lt, kelle ühiskonnanägemus põhines isiklike ja üldiste huvide ühtsusel. Fourieri ühiskonna alustalaks olid tootmiskoondised falansteerid, kus puudus vaimse ja füüsilise töö vastandlikkus. Kõrvuti meestega osalesid falansteeris tootmises ja ühiskondlikus elus ka naised – ühiskond jagas oma liikmeid mitte niivõrd soo, kui talendi alusel.
Olulise tõuke feminismi tekkeks andis industriaalrevolutsioon, eriti füüsilise jõu osatähtsuse vähenemine ühiskondlikus tootmises. Vana rollijaotus muutus sellega mõttetuks ja mehe eelis – jõud – fiktsiooniks. Siit arenes mõte, et naistel on õigus nõuda endale meestega sarnast sotsiaalset positsiooni. Oma osa oli ka Prantsuse kodanlikul revolutsioonil ja selle võrdsusideel, mis andis tõuke arengule inimõiguste tagamise vallas.
Feminismiteooria olulisi tähiseid on 1949. aastal ilmunud Simone de Beauvoir ` raamat “Teine sugupool”, mille sisuks on, et traditsiooniline ühiskond on patriarhaalne – ühiskond asetab võrdusmärgi mehe ja inimese vahele. Naine on midagi muud, ta on inimese sõber, teine sugupool. Naise roll on Beauvoir` arvates determineeritud üksnes sotsiaalselt, näiteks laste
kasvatamisel ei mängivat bioloogiline aspekt mingit rolli. Beauvoir` ideed leidsid 1960. aastate lõpul laia kandepinna, muutudes masse suunavaks teooriaks.
Feminismi arengule aitasid kaasa ka ideoloogilised põhjused, eriti Lääne marksistide pettumus Nõukogude Liidus tolle 1968. aasta invasiooni tõttu Tsehhoslovakkiasse. Põlvkond, kes oli üles kasvanud marksistliku utoopia toel, leidis pärast selle läbikukkumist feminismis uue võimaluse ühiskonda kritiseerida. Laiemalt oli tegu kogu modernistliku , progressile suunatud mõtteviisi (mida võib soovi korral nimetada ka patriarhaalseks) kriisiga.
Feminism ei ole kindlasti ühtne vool. Eristada võib liberaalset feminismi, marksistlikku, modernistlikku, radikaalset, sotsialistlikku, postmodernistlikku, kristlikku, heaolufeminismi, kultuurfeminismi – igaüks näeb oma missiooni erinevalt, igaüks valib vahendeid erinevalt. Näiteks liberaalne feminism on keskendunud võrdsete kodanikuõiguste ja haridusalaste võimaluste tagamisele (ilmselt peetakse täna loomulikuks, et naistel on valimisõigus ning võimalus saada kooliharidust, ent see ei ole Euroopas alati nii olnud); marksistlikud feministid näevad kurja juurena kapitalistlikku ühiskonda ja soolist tööjaotust kui naiste ekspluateerimise alust; radikaalsed feministid näevad kõikjal meeste kontrolli naiste üle, patriarhaalset domineerimist ning püüavad saavutada naise vaatepunktist mõtestatud uut reaalsust. Lihtsustatult öeldes leiduvad mõõdukad feministid, kes rõhutavad, et naine on samasugune nagu mees, ja on olemas radikaalsed feministid, kes rõhutavad, et naine on erinev mehest ja parem kui mees.
Kuigi radikaalid väidavad, et patriarhaalsus on ühiskonna vana probleem, seostab enamik feministe naise olukorra halvenemist industriaalühiskonna ja kapitalistliku tootmisviisi tekkega. Enne 17. sajandit töötas iga Lääne-Euroopa pereliige oma perekonna jaoks, perekond oli nii tootmis- kui ka tarbimisüksus. Industriaalühiskond lahutas töötegemise koha tarbijast, perekonnast ning muutis naised oma meestest sõltuvaks. Naised jäid seotuks koduse sfääriga ning mehed avaliku elu sfääriga. Muutusid ka naiste ja meeste suhted. Naised hoolitsesid kodu eest ja aitasid igati säilitada töötavate meeste töövõimet. 19. sajandi keskelt pärineb mõte, et mehe palk peab võimaldama perekonna ülalpidamist. Majanduslik võim oli meeste käes. Kirjeldatud perekonnaideoloogia meediumid on seadusandlus , haridussüsteem, meedia ja reklaam . Ka kodu ise taastoodab seda mudelit.6

Eesti noored, kes annavad mõistele feminism eestikeelse ja eestimaise sisu
Selve Ringmaa....feminism on võimalus elada vaba inimesena. Feminism on rõõm elust endast – armastusest, sõpradest, unistustest , mängudest, õppimisest, unenägudest, sukeldumisest, ringihulkumisest, tantsimisest, öistest jutupuhumistest – ilma soolise piiranguta.
Andres Maimik ....feminism on vastavalt maitsele kas pipipikksukklik mäss sotsiaalse eestkoste ja bioloogilise ülemvõimu vastu, ühiskonna valvekoer ja kombluspolitsei, või maomürki keetvate nõidade salaselts.
Laura Paide....feminism on sisemine eluviis ja veendumus . Ideoloogia ja võitlus.
Toomas Tombu....feminism on kultuuri lugemist võimaldavad prillid.
Helen Talalaev....feminism on niivõrd mitmetahuline ja põnev nähtus, et üldsõnaline definitsioon paneks ta vaid rangelt paika ja piiraks tema võimalusi ja tähendusi.
Mari- Liis Semper ....feminism on maailmaparandav mõtteviis ja intelligentsuse mõõdupuu.7

Kuulsaid feministe

• Simone de Beavoir – Prantsuse filosoof
  
• Emma Goldman – Leedu päritolu juudi anarhist, kirjanik
  
• Luce Irigary – Filosoof
  
• Julia Kristeva – Bulgaaria filosoof ja keeleteadlane John Stuart Mill – Briti filosoof ja politoloog
  
• Kate Millett – Ameerika kirjanik, kriitik
  
• Sylvia Pankhurst – Briti feminist
  
• Barbi Pilvre – Eesti ajakirjanik
  
• Gudrun Schyman – Rootsi poliitik8
  

Kokkuvõte

Selles referaadis kirjutan põhiliselt feminismi ajaloost, selle põhilistest probleemidest ja esmärkidest läbi aegade. Toon välja Nõukogude Eesti ajal naiste olukorra ühiskonnas võrreldes meestega. Puudutamata ei jää ka tänapäeva feminismi olukord Eestis, nais- ja meesliikumiste vaated.
Vaadates tulevikku arvan, et see ei peaks nii jääma, et kui mehed ja naised töötavad samal ametikohal, siis saavad ka võrdväärset palka. Näiteks lasteaia kasvatajana töötades, maksaksin naistele rohkem kui meestele, sest see on rohkem ikka naiste töö. Nendel on selleks ametiks meestega võrreldes loomupäraselt paremad eeldused seda tööd paremini teha. See ka soodustaks rohkem naisi töötama antud erialal. Ja kui tegemist on ikka täiesti meheliku ametiga, nagu näiteks teetöölise amet, kus tuleb füüsilist jõudu kasutada, siis peaksid naised olema meestest vähem tasustatud .

Kasutatud kirjandus

Raamat: Barbi Pilvre ja Eesti Ekspress “Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimustest 1996-2002”. Tallinn 2002

Raamat: ENUT “Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt“. Tallinn 2003

Raamat: K. Evelyn Fox „Mõtisklusi soost ja teadusest“. Tallinn 2001

Internet : Vikipeedia, Feminism http://et.wikipedia.org/wiki/Feminist

Internet : mees.eu, Feminiinsus-maskuliinsus http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html

Internet: A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud, Lühidalt feminismist http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0
1 K. Evelyn Fox Mõtisklusi soost ja teadusest. Tallinn 2001
2 A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Internet http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0
3; 4A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Internet http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0
4
5 Kogu 5. peatükk on kokku pandud kasutades allikat Barbi Pilvre ja Eesti Ekspress Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimustest 1996-2002. Tallinn 2002
6 Internet http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html
7 ENUT Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt. Tallinn 2003
8 Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Feminist
12