Keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Kultuur vana, rikas ja haruldaselt mitmekülgne. Prantsuse kultuurist leiab igaüks endale midagi nauditavat: kellele meeldib maalikunst, kellele muusika, mõni huvitub filmikunstist, teine jälle kirjandusest, gurmaan hõrgutavast toidust, veinisõber vanast heast bordoost see kõik on olemas. Rahvuse sünd Prantslased on kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Prantslased Prantslased elavad oma maailmas, mille keskmeks on Prantsusmaa. Prantslased ei tea teistest maadest peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta ega nende maade kohta, mis on kuulunud mõne
INIMGEOGRAAFIA Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest
President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist.... Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lip
Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu: magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased), aafriklased, itaallased, hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%. 3.1. Keel 16. sajandil võeti kogu Euroopa kuningakodades prantsuse keel omaks kui diplomaatia ja kultuuri keel. Prantslased ise on oma keele üle väga uhked ning seetõttu ei meeldi neile eriti võõrkeeli rääkida. Prantsuse keel oli kunagi rahvusvaheliselt väga tunnustatud ning sdea räägiti tervelt neljal kontinendil. Prantsuse keel on lausa kliiniliselt täpne ning paljude välismaalaste arvates ka ilus. Prantslasi kurvastab nende keele hääbumine ja inglise keele esiletõus. 3.2 Religioon Ametlikku usundit Prantsusmaal ei ole, ehkki umbes 80% kodanikest on sündinud katoliiklikus peres
Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud harf ning orel, mille erikujud (lüüria,vesiorel) olid tuttavad juba roomlastele ja egiptlastele. Sport Prantsusmaal sai tennis kiiresti populaarseks ja tõrjus 19. Sajandi lõpus välja muud sellelaadsed mängud. Peagi sai Pariis ja Prantsuse Riviera maailmatasemel tennisekeskuseks. Põhiliseks probleemiks olid seal aga väljakud, sest muru sellise kliima ja pinnase juures ei kasvanud. Prantslased lahendasid olukorra sellega, et töötasid välja savist ja liivast väljakukatte, mis on tänapäeval levinud kõikjale. Esimene turniir peeti savi-liivaväljakutel Pariisi lähedal Roland-Garros´s 1891. Võistluse koht on jäänud samaks tänaseni. Kuni 1915. aastani ei tohtinud peale prantslaste neil võistlustel keegi osaleda, kuid siis avati turniir kõigile. Esimesed turniirid olid ette nähtud vaid meestele. Naised lubati väljakutele 1897. aastast.
kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %. Ülejäänud elanikkonna hulgas on praktiliselt maailma kõigi rahvaste esindajaid. Tööhõive Töövõimelisest elanikkonnast oli 2000.a. lõpul 10% e. 2,59 mln inimest tööta. Olukorda tööturul pingestab võõrtööliste rohkus. Iga
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Rahvaarv: 64,3 miljonit. Ta kasvab 0,5% aastas. Sellest 62,8 miljonit prantslasi. Üldpindala: 550 000 km². Ta on 4-5 korda suurem kui Texas. Pealinnaks on seal teadagi tuntud Pariis. Peale Pariisi on seal suurimateks linnadeks Marseille, Bordeaux, Lyon, Toulouse, Strasbourg, Nice, Renne, Lille. Mitmed maailma mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Teada on ka see, et Prantsusmaa köök on üks maailma parimaid. Ka Prantsusmaal on kasutusel eurod. Kui tahaksin minna sinna reisile siis poleks mingit probleemi rahaühikute suhtes.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 11 lehte
5 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid