Ülevaade loetud kirjandusest (0)

Ülevaade loetud kirjandusest. 14.02. 2018
1) Aune , Kristin . 2011. Much less religious , a little more spiritual : the religious and spiritual views of third-wave feminists in the UK. Feminist Review No. 97, religion & spirituality , 32-55
Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi ( 2016 ) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga.
Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse.
Meetod: uurimuse andmestik pärineb küsitlusest, mis saadeti enam kui viiekümnele 21. sajandil loodud feministlikule grupile palvega edastada see oma liikmetele . Lisaks jagati paberkandjal küsitluslehti neljal feministlikul konverentsil ja festivalil . Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS -i. Vastanutest 91% määratles end naisena , 7% mehena , 1,4% valis vastuseks “Muu” ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates.
Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest vastasid “feminismiga üldiselt”), seejärel paluti vastajatel nimetada 3 nende jaoks tähtsaimat feministliku teemat. Juba siit tuli välja religiooni ja spirituaalsuse väga vähene olulisus feministidele, sest vaid 3,3% vastanutest mainis seda. Olulisimateks olid võrdsus tööl, kodus ja hariduses (66,3%) ja naistevastane vägivald (52,6%).
Küsimusele “palun kirjeldage oma religioosseid või spirituaalseid vaateid” vastati enim valikuga “ ateist ” (39,4%), järgnesid “ agnostik ” (15,7), “puuduvad” (“non”, 15%). 11,2% märkisid vastuses ära ühe maailmareligioonidest, eelkõige kritluse (8,7% vastanutest), millele järgnesid budism , islam ja judaism . 4,4% vastanutest määratles end kui “spirituaalne, aga mitte religioosne” ja 3,2% määratlesid end “alternatiivse, New Age või Maa-keskse vaimsuse” (alternative, 'New Age' or earth- based spirituality) kaudu. Kokku saadi küsimusele üle 200 erineva vastusevariandi.
Seejärel võrdles Aune oma uurimistulemusi varasemate UK-s tehtud uuringutega (2001 rahvaloendus, 2007 Briti sotsiaalsete hoiakute uuring, erinevad religioossete praktikate uuringud) ja jõudis tulemusele, et võrreldes Suurbritannia naiste üldiste hoiakutega toetavad feministid märkimisväärselt vähem traditsioonilist religiooni ja on mõnevõrra rohkem toetavad alternatiivse ja mitteinstitutsionaalse spirituaalsuse suhtes.
Tulemusi põhjendas Aune 3 faktoriga: feministide maailmavaate sobitumine sekuralismiga; sekulariseerumine ja feministide roll selles ning feminismi seos alternatiivse spirituaalsusega.
Kokkuvõttes võib öelda, et esimese kvantitatiivse uuringuna feministide religioossete tõekspidamiste kohta avaldas uuring kompleksse pildi, mis sobib hästi täiendama feministlike uurijate religiooni kohta kirjutatud uurimusi.
Konteksksti loomiseks loetud artiklid:
-Neitz, Mary Jo. 2014. Becoming Visible: Religion and Gender in Sociology. Sociology of Religion 2014, 75:4, 511-523
-McPhilips, Kathleen. 2016. Contested Feminisms: Women's Religious Leadership and the Politics of Contemporary Western Feminism. Journal for the Academic Study of Religion. 2016, Vol. 29 Issue 2, 134-149
2)Keshet, Yael; Simchai, Dalit. 2014. The ‘gender puzzle’ of alternative medicine and holistic spirituality: A literature review. Social Science & Medicine 113 (2014), 77-86.
Keshet ja Simchai võtavad oma artiklis vaatluse alla komplementaarse ja alternatiivse meditsiini (CAM) ja holistilise spirituaalsuse kasutajad nii tarbijad, nii praktikute kui klientide/patsientide/kasutajate tasandil ning tõstatavad selleteemalisi sotsioloogilisi ja antropoloogilise artikleid lähilugedes küsimused sellest, miks just naised selliseid alternatiivseid meditsiinipraktikaid rohkem kasutavad ning kas nende kasutamine võiks naisi jõustada ja esitada väljakutse traditsioonilisele soohierarhiale ning soolistele võimusuhetele.
Metodoloogia: esmalt otsisid autorid andmebaasidest välja artiklid, mis keskendusid naiste kõrgemale CAM-i kasutusele ja/või domineerimisele holistilise spirituaalsuse ja uue vaimsuse miljöös. Otsinguperiood limiteeriti artiklitele, mis olid ilmunud 200-2013. Lõppvalimisse jäi 27 relevantset artiklit, millele tehti temaatiline analüüs.
Analüüsitud artiklitest tuleb välja, et naiste suurem esindatus CAM-is ja holistilises spirituaalsuses võib tuleneda toetumisest traditsioonilistele naiste ressurssidele ja sellele, millisena tajutakse naiselikke karakteristikuid. Osaledes alternatiivsetes praktikates ja teraapiates, pööravad naised oma ajaloolise hoolitsejarolli millekski, mis on neile rahulduspakkuvam ja aitab luua identiteeti. Ka CAM-i ja holistilise spirituaalse sotsiaalne konstruktsioon kannab feminiinseid väärtuseid: hoolitsemine, suhtlemine , puudutus, loomulikkus ja looduslikkus, emotsioonide vallandamine.
Kuigi holistlik spirituaalsus ja CAM sobituvad hästi traditsiooniliste soorollidega, esitavad nad samaaegselt neile ka väljakutse: traditsioonilisele teiste eest hoolitsemisele saab alternatiiviks eelkõige enese eest hoolitsemisele keskendumine; heaolule keskendumine asetab keskmesse unikaalse mina ja defineerib heaolu läbi selliste väärtuste nagu isiklik rahulolu, vabadus, agentsus ja kontroll. CAM ja holistiline spirituaalsus pakuvad naistele võimaluse traditsiooniline hoolitseja- ja hooldajaroll muuta karjääriks, mis pakub märkimisväärset autonoomiat, eneseteostust, rahalist tasu ja mõningatel juhtudel ka finantsvabadust. CAM ja holistiline spirituaalsus jõustavad nii praktikuid kui kasutajaid, viimaseid näiteks läbi informeeritud valikute tegemise ja suurema kontrolli tervishoiuotsuste tegemisel. Ometigi leidub faktoreid, mis takistavad suurema sotsiaalse ja soolise muutuse toimumist meditsiinivaldkonnas: poliitilise toetuse, legitiimsuse ja usaldusväärsete insitutsioonide puudumine ning see, et CAM-i ja holistilise spirituaalsuse väljal näeme peamiselt vaid valgeid kesk- ja kõrgema keskklassi naisi (teistel pole selleks ei raha ega aega).
Autorid leiavad, et uuritud artiklid ei anna nende tõstatatud küsimustele siiski piisavalt vastuseid ja kindlasti tuleks antud teemal teha edasisi uuringuid , mh kvantitatiivseid.