Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

"Hädas suhtlusmeediaga" (õpetajate leht, 15.10.2010 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Paljusid sõnu lühendatakse omatahtsi Näiteks saab sõnapaarist mis teed?
Hädas suhtlusmeediaga- õpetajate leht-15 10 2010 #1 Hädas suhtlusmeediaga- õpetajate leht-15 10 2010 #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K O Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Proovikirjand, Tants meedia taktikepi järgi

Tants meedia taktikepi järgi ,,Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm, kolm-kaks ... Võtame uuesti. Võtame seni, kuni telerite ees istuvad silmapaarid on pahupidi ja mõistus nüri. Laseme lihtsurelikul süüa reklaamivahtu. Laseme lõputult!" Aki Kaurismäki filmis ,,Mees ilma minevikuta" sõnastab üks elu rataste vahele jäänud tegelane oma kreedo: kui näed inimest näoli kraavis, pööra ta teistpidi. Aitad hädas inimest, kuna ta on samasugune. Meedia aga ajab suud vahule ning otsa ega äärt ei paista tulevat. Meediameri ei lase meid tagasi mandrile. Kui varem jahtisid meid tankid, siis praegu ajavad meid taga roosad Vanishid ja rohelised Arielid. Tempo on igatahes kiire, midagi quickstepi ja sprindi vahepealset. Samas peaks ju kiirel tempol olema ometi eesmärk, sihtpunkt, kuid kõik see jääb selgusetuks. Aina jookse ja jookse sihitult meediapõllul. Internet, televisioon, kõrgustesse ulatuvad reklaampalakatid ­ kõik see on li

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Kuidas aeg, nii ka ajakirjandus

Ajakirjanduse all võime mõelda paljusid erinevaid meediume. Ajalehed, televisioon, raadio, internet ning loomulikult ajakirjad vahendavad kõik informatsiooni ja hoiavad meid kursis maailmas toimuvaga. Täielikus teadmatuses elamist ei kujutaks keegi ette. Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime? Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid, mida me praegu ajakirjanduses kohtame, anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi oma maitsele. Rahva jaoks on see

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Tänapäeva meediavabadus Eestis

Tänapäeva meediavabadus Eestis Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009. aastal alanud ning suurt meediakära tekitanud seagripi ,,epideemia". Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli kordades suurem. H�

Kirjandus
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Ajakirjandusega käsikäes

KIRJAND AJAKIRJANDUSEGA KÄSIKÄES Ajakirjandusega on seotud väga paljud inimesed: teismelised, lapsed või soliidsemas eas inimesed. Küsimus on aga selles, kas meedia kajastab pigem meelelahutuslikke külgi või esineb see lihtsalt uudiste vahendajana. Eesti ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766. Sealt edasi on ajakirjandus laialt arenenud ning tänaseks on suurim teabeallikas Internet. Inimestel pole enam mingitki probleemi pääseda ligi informatsioonile, mis on üleval tasuta lugemiseks ning mis igapäevaste otsuste ja tegevuste kõrval mõjutavad meid ja meie päevi ühel või teisel moel. Tuleb kahjuks nentida, et vähemalt üle poole meedia uudistest kalduvad pigem negatiivsele poolele. Sellisel juhul jätab ajakirjandus maailmast inimkonnale suhteliselt kriitilise mulje. Lugejade arv kasvab sekund, kui postitatakse avalikult mõni mahlasem pala. Noori lugejaid huvitavad rohkem uudised seoses sotsiaalmeed

Ajakirjandusajalugu
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
thumbnail
1
doc

Kirjand - Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele

Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Elu internetis on muutunud peaaegu sama oluliseks kui reaalne elu . Veebis suhtleme ja teostame oma igapäevaseid toimingud . Kuid nii nagu päriselus on ka veebis omad ohud . Kuidas on mõjutanud Internet inimestevahelisi suhteid ? Ajaveebid on toonud meile väga palju võimalusi . Me saame ilma suurema vaevata leida meile vajalikku informatsiooni, kasvõi mõne koolitüki või enda huvide heaks . Saame nautida muusikat, õppida võõrkeeli , leida tööd, levitada oma loomingut üle maailma jne. See on mugav, harib meid ning on panus tulevikku. Virtuaalmaailm on aastatega rikkunud üha rohkem suhteid. Kindlasti on hea suhelda inimestega, kellega sa igapäevaselt kokku ei puutu . Rääkida tundide kaupa suhtlusvõrgustikes kõiksugu paeluvatest teemadest . Tihtipeale isegi unustatakse ennast arvutiekraani taha . Inimene püüab suhelda nii nendega , kes on lähedal , kuid ka nendega , kes on kaugel . Inimesed arvavad, et nendeg

Kirjandus




Kommentaarid (1)

ukupilv profiilipilt
ukupilv: Mingil määral kindlasti
19:16 11-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun