Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused (3)

Eesti Euroopa Liidus – positiivsed või negatiivsed kogemused?
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, mis leidis aset 1. mail 2004. aastal, on endaga kaasa toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi, mis on mingil määral puudutanud meid kõiki. Mina ei oska kindlat seisukohta võtta, sest näen liitumises nii head kui halba.
Esimeseks negatiivseks aspektiks pean fakti, et Euroopa Liit pole täielikult läbipaistev, ja just see omadus on demokraatia juures väga oluline. Olen lugenud, et Euroopa Liit on sõlminud mitmeid salajasi määrusi, mis mõjutavad kõiki liikmesriike. Kohati meenutab see ühendus mulle Weishaupti salaliitu nimega „illuminaadid“, mille eesmärgiks oli kogu maad juhtiv uusmaailmaorganisastsioon. Nende põhiideeks oli kukutada kõik juhid, likvideerida rahvastevahelised erinevused, juurida välja religioonid ning kaotada eraomand. See meenutab meile pigem unustuse hõlma vajuvat Nõukogude Liidu režiimi, kuid märke on näha ka tänases Euroopa Liidus. Religiooni osas – kristlus asendub islamiga, üritatakse kaotada rahvaste vahelisi erinevusi, surudes peale kohati naeruväärset tolerantsust, mis osalt lõhub peretraditisoone. Näitena võiksin tuua geiabielude- ja paraadide lubamise, mis on otsene peremudeli lõhkumine. Geidel on lubatud ametlikult ühte heita näiteks Belgias, Suurbritannias, Islandil, Hollandis, Norras, Portugalis, Hispaanias ja Rootsis. Paraadide korraldamine Eestis on juba lubatud, samuti kardan , et abielude keelustamist ei jätku enam kauaks .
Samuti kerkivad taolise rändega esile rahvusküsimused. Pan-Euroopa liikumise rajaja, Richard Coudenhove -Kalerg, on 1920. aastal oma raamatus „Praktiline idealism “ kirjutanud : „Tulevikuinimene on segarassi esindaja. Praegused rassid vahetatakse välja segunenud negroidse euro-asiaatliku segu vastu. Nii murdub nende vastupanu.“ Kommunismist me vabanesime, kuid praegune Euroopa maailmakorraldus põhineb samadel ideedel : hävitada rahvustunne, migratsiooni abil muuta kõik rahvad ühtseks massiks. Patriotism ja oma rahvuse üle uhkuse tundmine on muutunud Euroopa Liidu ühtsustuspoliitika tõttu keeruliseks. Näiteks, kui Saksamaal mainida oma rahvuse olulisust, siis tõmmatakse kohe paralleele hitlerlusega ja on oodata pahandusi . Samuti aksepteeritakse üsna radikaalseid vasakpoolseid liikumisi , nagu feministid , seksuaalvähemuste eest võitlejad, ateistid jne. Soome, Rootsi, Taani - riigid, kelle suunas Eesti rühib, on etnilistes raskustes tänu sundtolerantsusele ja eurostandarditele.
Vabadel piiridel on ka positiivne külg. Näiteks Shengeni viisa, mistõttu on reisime Euroopa liidu liikmesriikides vaba. See muutis tunduvalt lihtsamaks välismaal töötamise ja õppimise. Ka kaubanduses on märgata muutusi. Tänu Shengenile on muutunud toodete transport kiiremaks ja tooted jõuavad inimesteni väiksema ajaga .
Ka reisimine Eestisse on nüüd tunduvalt lihtsam, seega on Euroopa liit kaasa aidanud ka meie turismile, tuues siia külastajaid igast Euroopa otsast.
Samuti on positiivseks küljeks suured toetused, mida liit meile annab. Nendest on osa saanud nii haridussüsteem kui põllumehed. Tänu eurorahadele on uue ilme ja moodsa sisu saanud paljud meie koolid, et õppimistingimused oleks üha paremad. Põllumeestele on toetused Euroopa Liidu poolt väga olulised, sest tänu sellele saavad nad soetada uut ja efektiivset tehnikat , ning elada üle ka rasked põuaaastad.
Kõigel on oma head ja vead. Majanduslik abi ja toetused on toonud meile kindlasti suurt kasu. Hoolimata sellest, et oleme liidu üks väiksemaid riike, suudame me suurematele konkurentsi pakkuda. Teisalt olles väike rahvas, peame me mõtlema oma kultuuri ja rahvuse säilimisele, mis meil niigi napilt päästa õnnestus.