Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul - arutlus (2)

Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul

Arutlus

20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914, ehk aastad enne Esimest maailmasõda. Maailm oli sellelajal muutumas jõudsalt rahvale meeldivamas suunas ja oodati , mida uus sajand endaga kaasa toob. Paljugi oli see aeg Euroopa-keskne, mis pani nii mõneski maailmanurgas inimesed ja valitsuse oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine?
Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises elus osaleda, sest neil pole kunagi võimalik leida majapidamistööde ja lastekasvatamise kõrvalt piisavalt vaba aega. Samuti oli ka 1900-ndatel aastatel. Naistel oli vähe õigusi, aga palju piirangid, millega nad pidid leppima: nad olid seaduste ees õhimõtteliselt olematud. Nad ei saanud kedagi kohtusse kaevata, aga samas ei saadud neid, neil ei olnud õigust varale ega õigust teha otsuseid karjääris. Piirangud viisis naised selleni, et moodsamõtlemisega naised hakkasid naisõiguslasteks.
20.sajandi alguses marssisid linnade tänavatel üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufažettid rongkäigud. Moodne naine nõudis valimis- ja hääleõigust. Õigus hääletada ja kandideerida kõigil valimistel oli naisõiguslaste põhinõudmiseks 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. Lisaks valgetele ja haritud naistele nõudsid enda õigsi ka afroameerika naised,kellel olid omad nõudmiseks lisaks, mis tekitas Ameerikas naisõiguslaste liikumise lausa massiivseks. Kas nad ka selle said? Mingil määral ikka. Näiteks aastatel 1911 ja 1913 said Ameerika naised taas õigused töötada ja olla meestega võrdsel tasemel, mille alla käis ka valimisõigus. Sama saavutasid ka paljud teised riigid.
Moodsaks naiseks olemine tähendas lisaks oma õiguste nõudmisele ka hellitamise nõudmist. Naisliikumise ajaloos oli sümboolse tähendusega 1910 . aasta Sotsialistliku Internatsionaali konverents Kopenhaagenis. Konverentsile kogunes üle 100 naise 17 riigist, kes toetasid naistepäeva ideed, et tähistada liikumist naiste õiguste eest ja aidata kaasa üldise naiste hääleõiguse saavutamisele. Huvitav on märkida, et saadikute hulgas olid kolm esimest Soome parlamenti valitud naist. Soomes on naistel olnud hääleõigus alates 1906. aastast. 8. märts valiti naistepäevaks hiljem. Pärast hääleõiguse kättevõitmist on naisliikumine jätkanud tegelemist uute probleemide ja väljakutsetega. Aga kas seadused olid ainsad moodsa naise väljakutsed?
Peale valimisõiguste ja tööloa nõudmise oli ka pidev võistlus meestega üheks osaks moodsa naise elus. Näiteks tavatöödel oli võistlus meestega, sest oli teada, et pareminitasustatavad tööd anti meestele, kuid sellele lisaks võideldi ka kunstialaselt meestega. Kuigi ega naised meestest väga maha ei jäänudki, sest esmakordselt 1901. aastal jagatud Nobeli kirjandusauhinna üheks saajaks oli naine, kirjanik Rootsist- Selma Lagrlöf. Samuti oli esimeseks tõeliseks staariks naine- Mary Pickford. Ometigi ei olnud sellel ajal naiste kunstiline liikumine väga edukas. Naisliikumine, naiste võitlus, et osaleda võrdselt meestega avaliku elu igas valdkonnas, olla nähtav ja kuuldav subjekt , mitte kujundatav objekt, toimis XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul võimsa šokina, leidis koha sotsiaalses diskussioonis, kuid jäi täiesti tähele panemata nii tollases kui ka tollast kunsti käsitlevas retseptsioonis, mis näitab minu arvates väga hästi just seda, et moodsa naise üheks oskuseks oli läbikukkuda.
Lisaks sellele, et naised ei olnud sellel ajal veel tõsiseltvõetavad konkurendid meestele kunstis, ei olnud naised kunagi konkurendid meestele teaduse ja tehnika alal. 20.sajandi algust iseloomustab sõna " leiutamine ", sest just sellest ajast võime leida pikad nimekirjad maailmaavastustest: hüpotees geenide olemasolust, kvantmehaanika sünd, aatomite ja elektronide avastus, erirelatiivsusteooria ja Freudi psühhoanalüüs. Kõigi probeelmiks oli vaid üks- need olid kõik tulnud meeste poolt. Samuti oli ka riidemoe uuendusliku suuna looja mees. Naistel jäi üle vaid leppida selle asjaoluga. Moodsa mõtteviisiga naised arvatavasti jäidki.
Moesõna progress iseloomustas täielikult seda, mis toimus 20.sajandi alguses elavate naiste eludes- kodukanast täisväärtuslikuks ja õigusi omavaks tööinimeseks saamine on selle aja naise elus suur saavutus, mis tuli suuresti tänu selle aja moodsatele naistele, kes nõudsid välja enda oskused. Olenemata sellest, et selle aja moodsad naised pidid kannatama palju, võistlema meestega ja tihtipeale leppima kaotusega, nad jäid tugevaks ja rajasid tänapäeva naistele tee täis võimalusi, õigusi, teadmisi, oskusi ja tõekspidamisi. Tänu nendele naistele ei ole tänapäeval enam Aristotelese maailmavaadet läbi mille ei oleks meil õigusi. Siit aga järeldus: 20.sajandi alguses moodne naine olla tähendas olla kannatav ja tark naiste tuleviku teerajaja.