Naiste võrdõiguslikkus ja feminism 21. sajandil (0)

Naiste võrdõiguslikkus ja feminism 21. sajandil Sõna “feminism”  ja selle tähenduse ümber on tihti  väärarusaam ja selle  kohta on palju valesid stereotüüpe. Näiteks, et naised vihkavad mehi, feministid on lihtsalt vihased naised ja nad teevad  kõike ainult  selleks, et  meeste  elusid rikkuda.  Selle  päris tähendus  on just vastupidine: feminism ei toeta kummagi soo vastast seksismi ja see töötab võrdsuse, mitte naiste paremuse poole. Feministid austavad individuaalseid, teadlikke valikuid ja usuvad, et inimeste hindamisel ei tohiks olla topeltstandardeid. Feministlikud liikumised toetavad naiste õigusi, ametikoha pidamist, töötamist, õiglase palga teenimist, soolise palgalõhe kaotamist, hariduse omandamist ning rasedus- ja   sünnituspuhkust.   Nad   töötavad   ka   selleks,   et   tagada   juurdepääs   seaduslikele,   turvalistele abortidele ning kaitsta naisi ja tüdrukuid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja koduvägivalla eest. Üle maailma on naised ja noored tüdrukud silmitsi suure hulga väljakutsetega - kõigil pole ligipääsu toidule, vabadusele, haridusele ega tööle ning nad on pidevalt ohus soolise vägivalla tõttu. Feminismi   vastand   on   antifeminism.   See   on   vastuseis   mõnele   või   kõigile   feminismi vormidele   ja   mõned   näevad   seda   kui   vastust   ideoloogiale,   mille   juured   on   meeste   suhtes vaenulikud. Teine feminismi vastand ja veidi teise mõttega ideoloogia on meninism. Meninist on keegi, kes arvab, et mehed on feminismi  ohvriks langenud, ning et tähelepanu  peaks pöörama sellele, mis on 21. sajandil nende arust meheks olemise juures raskem kui naise juures olemisel ja kuidas mehi on ekspluateeritud.  Üks peamine probleem hetkel maailmas on koduvägivald. Üks kolmest naisest on sattunud füüsilise  kuritarvitamise  ohvriks lähedase partneri poolt ning üks seitsmest naisest on jälitatud. UNICEF`i   uuringu   järgi   langeb   20-50%   maailma   naistest   koduvägivalla   ohvriks.   Suurema   osa kodustest   kallaletungidest   panevad   toime   just   mehed.   Ainult   2%   ohvriks   langenud   naistest   on rünnanud   mõni   teine   naine.   Umbes   35%   naistest   üle   maailma   on   oma   elu   jooksul   kogenud mingisugust  seksuaalset  ahistamist.  16–19-aastased  naised  on  neli  korda  suurema  tõenäosusega vägistamise või seksuaalse kallaletungi ohvrid kui mehed. See nüüd ei tähenda, et meestega ei juhtuks selliseid asju ja see, et mehed on vägivalla ja ahistamise ohvrid oleks vähem olulisem ning et nende probleemid pole põhjendatud, kuid selliseid juhtumeid toimub oluliselt harvemini.  Üks väga aktuaalne teema Ameerikas hetkel on seaduslike abortide vastu protestimine. Kui Donald Trump valitakse uuesti presidendiks, siis on väga suur võimalus, et keelustatakse turvalised aborditeenused, millega kaasneb väga paljude naiste ja tüdrukute elude ohtu seadmine. Abortide keelustamine ei peata nende sooritamist, vaid neid hakatakse tegema illegaalsel ja ohtlikul viisil. Hinnanguliselt   8-11%   emade   surmajuhtumitest   üle   maailma   on   põhjustatud   ebaturvalise   abordi tõttu. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus avaldasid andmeid, mis näitasid, et igal aastal sureb USA- s   sadu   naisi   rasedusest   põhjustatud   ENNETAVATE   terviseprobleemide   tõttu   ning   selliste surmajuhtumite   arv   suureneb   vaid   siis,   kui   abordi   kättesaadavust   veelgi   rohkem   piiratakse.


Ebaturvalise abordi tõttu sureb igal aastal 47 000 naist. Enamus abortidest sooritatakse enne 7. rasedusnädalat või selle lähedal, kui loode on vaid mustika suurune (0.64cm) ja ei tunne valu. Teine, veidi absurdne, kuid siiski aktuaalne teema hetkel Ameerikas, on 19. muudatuse ehk põhiseaduse   muudatuse   mis   annab   naistele   hääleõiguse,   kehtetuks   tunnistamine.   Aasta   2020 tähistab 19. muudatuse vastuvõtmise 100. aastapäeva. Kuid väga paljud inimesed, enamasti Trumpi toetajad, sealhulgas ka naised, avaldasid Twitteris ja mujal sotsiaalmeedias oma vastumeelt selle seaduse   vastu.   Nad   kasutasid  hashtag`i   #Repealthe19th,   et   rääkida,   miks   naistel   ei   tohiks   olla hääleõigust. Mõned naljaga ja mõned väga tõsiselt. Panin siia slaidi peale pildi, mida Ameerikas väga tuntud konservatiivne tsiviilõiguste advokaat Kaitlin Bennett Twitteris kirjutas: “Honestly, letting women vote in this country wasn't one of the best ideas. Females vote with emotion and overwhelmingly support Democratic feel-good policies  that take away our ACTUAL rights. I'd rather lose my "right" to vote than lose my right to defend myself with a firearm!” (tõlkes: “Lasta naistel   siin  riigis   hääletada,   ei  olnud   üks  parimaid   ideid.   Naised  hääletavad   emotsioonidega   ja toetavad   ülekaalukalt   demokraatlikku,   hea   enesetunde   poliitikat,   mis   võtab   ära   meie   tegelikud õigused.   Ma   pigem   kaotaksin   oma   "hääletamisõiguse",   kui   kaotaksin   õiguse   ennast   tulirelvaga kaitsta!”). Ma olen vägagi kindel, et see poliitiline liikumine, kui seda võib selleks üldse kutsuda, ei lähe läbi ja naised saavad siiski oma häält kasutada.  Viimane teema on topeltstandardid, mis on siiamaani suureks probleemiks. Võtame näiteks naiste   seksuaalelu:   kui   naine   magab   paljude   meestega   siis   teda   kutsutakse   igasuguste   väga halvustavate nimedega ja kogu linn teab kellega ta koos on olnud, aga kui mees magab paljude naistega, siis ei tehta teist nägugi ja teda koheldakse nagu kuningat. Teine näide on kuidas mehi ja naisi koheldakse juhtival kohal erinevalt. Kui naine on sihikindel, edukas, seisab enda eest ja teab mida tegema peab ning annab sellest ka teistele teada, kutsutakse teda ülbeks ja kamandavaks. Samas kui mees teeb samu asju: seisab enda eest ja käitub nagu juht, siis ta on tubli ja tark. Veel mõned näited topeltstandarditest on kuidas mehi kiidetakse laste eest hoolitsemise eest, samas kui naistest oodatakse et nad on laste hooldajad VÕI kuidas naiste kehasid kasutatakse tihti reklaamides ja meedias, aga kui naine näiteks imetab avalikus kohas oma last, siis öeldakse talle tihti et ta kataks ennast kinni. Igatahes, minu arvates ei peaks naised võitlema oma õiguste eest, koha eest ühiskonnas ega ka koha eest kõrgematele ametikohtadele, kus tavaliselt asuvad mehed. Need asjad peaksid olema inimlikud ja kõikidele kättesaadavad, kes seda soovivad.  VEEL  FAKTE: ● Femitsiidid   moodustasid   2019.   aastal   umbes   10   protsenti   kõigist   mõrvadest,   määr   on hüppeliselt kasvanud, kasvades alates 2015. aastast 145 protsenti. ● Mehhikos tapetakse iga päev keskmiselt 10 naist, lihtsalt sellepärast, et nad on naised. ● 68% naistest kogeb ahistamist avalikes kohtades, sealhulgas tänavatel ja parkides.


● 2015. aastal oli kogu maailmas vaid 21 naissoost riigipead. ● Rohkem kui 150 riigis on vähemalt üks aktiivselt seksistlik seadus. ● Igal minutil sõlmitakse 28 sundabielu, kus tüdruk pole veel selleks valmis. ● Ülemaailmselt arvab 44% 15–19-aastastest tüdrukutest, et mehel on õigus peksta oma naist. ● Üle miljardil naisel pole juurdepääsu pangakontole. ● Viiest inimkaubanduse ohvrist 4 on tüdrukud. ● Saudi Araabias ja Marokos võib vägistamisohvreid süüdistada kuritegudes. ● Jeemenis ei tohi naised majast ilma oma mehe loata lahkuda. ● Saudi Araabias said naised alles 2018. aastal autojuhtimise õiguse.