raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad. 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba 1970ndatel jõuti, ei suuda Eesti ühiskond ikka veel leppida Soolise võrdõigulikkuse seaduse vastuvõtmisega. On täiesti võimalik, et see vastuseis on tingitud asjaolust, et
Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks
" Durkheimi järgi on sotsiaalseid fakte võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogia: sotsiaalsed institutsioonid ja sotsiaalsed faktid 1.4.Sotsioloogiline kujutlus Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel Isiklik kogemus eraasjad, millega iga inimene igapäevaelus kokku puutub Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogiline kujutlus Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides. Sotsioloogiline kujutlus · Sotsioloogia õppimine eeldab asjade nägemist laiemas kontekstis
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone
Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on. Selle nimel peab tahtma saada jagu eelarvamustest ja maailmavaate piiratusest, mis takistavad arusaamist. Ta peab õppima mõtlema ja tundma mitte teatud grupi liikmena, vaid lihtsalt
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval
Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri režiimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada. Yad Vashem, Jerusalem, Israel Holokaust on üks genotsiidijuhtumeid (genotsiid – inimeste massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel vm põhjustel). Et näha erinevust holokausti ja teiste genotsiidijuhtumite vahel, tuleb sarnasused ja erinevused selgelt ja arusaadavalt välja tuua.
5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega; 7) eksimuste korral püütakse inimest karistada, selle asemel, et keskenduda vea parandamisele; 8) juhid ei talu altpoolt tulevat initsiatiivi; 9) juht ei lähe vastuollu oma ülemusega isegi siis kui tal on õigus; 10) juhid väldivad vastutust nii palju kui võimalik. Tõsi, et seda loetelu võib kritiseerida kui pea 20 aasta tagust seisu, kuid samas jõuavad ka märksa lähemas minevikus tehtud uuringud samalaadsete tulemusteni seega (tulevasi) juhte on ilmselgelt vaja harida. Samas on juhtimise õpetamine iseenesest paradoksaalne ülikoolis saab peamiselt anda vaid teadmisi, juhtimine kui selline on aga oma olemuselt väga praktiline s.t. eeldab lisaks teadmistele oskusi ja võimeid (NB! meenuta ,,Juhtimise aluste" ainest mõistet: pädevused), hoiakute kujundamist.
Kõik kommentaarid