Kasvavad kogu elu, poevad vanast koorikust välja ja kasvatavad uue (2 korda aastas – kevadel ja sügisel) Vereringe on avatud Tagakehal on ujujalad Toidu peenestavad lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega Vähkide tähtsus Lüli toiduahelates Toiduks inimesele Kasutatakse ka akvaariumikalade toiduna Tõruvähid rikuvad laevu ja veealuseid ehitisi Näited Tõruvähid Jõevähk Erakvähk Videod http://www.youtube.com/watch?v=WAgNXF eGxQw http://www.youtube.com/watch?v=EUY9ugp 3RPQ http://www.youtube.com/watch?v=_e1LV9M R9MQ Tänan!
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku
Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e
Tagasihoidlikumad inimesed ei julgegi ühtegi suuremat liigutust teha, sest pind jalge alt võib ju kiirelt kaduda. "Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees." (Paulo Coelho) Novellis "Inimene vutlaris" on räägitud kreeka keele õpetajast Belikovist, kes kartis kõike. Alati, kui oli arutlusel mõne uuenduse läbiviimine, oli ta mures, et "kui ainult midagi ei peaks juhtuma". "Loomult üksildasi inimesi, kes nagu erakvähk või tigu püüavad sulguda oma koorde, pole maailmas vähe." Kuna inimene siiski on sotsiaalne olend, muutub elu neile erakutele suhteliselt raskeks ning osaval manipuleerimisel on võimalik neid ära kasutada. Just nii nagu kolleegid proovisid endi lõbuks Belikovi Varenkaga paari panna. Kindlasti ei kujunenud kõik välja nii, nagu Belikov oleks soovinud. Nõrgad, mõjutatavad inimesed sageli ei saavuta enda unistusi, pigem aitavad kaasa teiste unelmate täideviimisele.
3. Ökoloogilise teguri graafiline kujutis 1-5 on sobimatu vahemik 5-10 raskesti talutav vahemik 10-20 optimaalne vahemik 20-25 raskesti talutav vahemik 25-30 sobimatu vahemik 4. Organismidevahelised suhted Sümbioos – erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu, mis on kujunenud evolusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. Näiteks: vetika- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele (kommensiaalile) kasulik, teisele kahjutu s.t. ei ole sest kasu ega kahju. Näiteks: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.t.
kitiinkoorikut vahetama (see jääb kitsaks). Seda nähtust nimetatakse kestumiseks. Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Eesti suurim vähk on jõevähk (umbes 20 cm.). Krabid on jõevähi sugulased, kuid sabata. Kõige suuremad krabid on ämblikkrabid. Nende pikkus võib olla kuni 4 meetrit, kui jäsemed on välja sirutatud. Vähid on osavad maskeerujad, näiteks erakvähk poeb tagurpidi tühja teokoja sisse, et kaitsta oma õrna tagapoolt. Kõige pisemad vähid on vesikirp ja sõudik, hulgakesi saavad nad elada veetilgas. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid. Mere rannikuvees on üsna harilik merikilk ja mageveekogudes on väga arvukas vesikakand. Kokkuvõtteks võib öelda, et vähid on väga erinevad kõige suuremad vähid on kuni 80 cm. pikad, väiksemad alla ühe millimeetri. Jõevähi peamised ohuallikad Eestis
Sõltuvalt organismide vastasmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos kommensalism konkurents parasitism kisklus herbivooria Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega. Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid. Lehetäi ja sipelgas. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks. Mänd ja männiriisikas. Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanilisi aineid, mis laskuvad mööda tüve juurtesse. Riisika seeneniidistik ümbritseb männi juurt, mis suurendab juure pinda ja
Parasiitsed organismid on nt sääsk, paeluss, puuk, viirused jne. 4. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Taimede sümbioos seentega — seened moodustavad taime juurerakkude vahel mükoriisa, mis aitab taimedel asustada kasvukohti, kus nad seente abita elada ei saaks. Õistaimed ja mesilased — mesilased toituvad õitel leiduvast nektarist ja õietolmust ning seda edasi kandes aitavad kaasa taimede seemnelevikule. Meriroos ja erakvähk — erakvähk elab tavaliselt tühja teokoja sees, millele võib kinnituda meriroos, kelle kombitsad kõrvetavad. Meriroos kaitseb vähki vaenlaste eest ning vähk jätab toidujäänused meriroosile. 5. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni
NT kajakad, kaldapääsukese, närilised, nahkhiired Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid
Näited: Inimene ja paeluss, kirp ja koer, 5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
Vähk kestub igal kevadel ja sügisel. 5. Milles seisneb vähkide tähtsus? Oluline lüli looduse aineringes. Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike.
Talvisel madalate temperatuuride ajal on meie piirkonna taimedel puhkeperiood. Biootilised tegurid on organismide omavahelised suhted. 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu mis on kujunenud evulusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. N: vetik- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele / kommensiaalile kasulik, teisele kahjutu s.o ei ole sest kasu ega kahju. N: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.o
teist enda elutegevuseks. Nt: paeluss, solkmed, puugid, sääsed, kägu, bakterid, viirused Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. a) sipelgas ja lehetäi b) puu ja seen c) hernes ja mügarbakterid d) vetikas ja seen (samblik) e) käpalised ja seen f) Erakvähk ja meriroos g) Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 26. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene – nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline – see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed
teise saaklooma. Näiteks ilves ja valgejänes. PARASITISM eri liiki organismide toitumissuhe kus üks organism kasutab teist oma elutegevuseks, põhjustades peremeesosrganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega. Nt Leht ja lehetäi, inimene ja puuk. SÜMBIOOS on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Nt Meriroos ja erakvähk, samblik ja seen KONKURENTS isendite negatiivne vastastikku piirav kooselu vorm. Ilmneb juhul kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja slp on neil konkurents. MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada PROTOKOOPERATSIOON kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab
Hüpoallergeenseid kasse pole 1) naturaalselt hüpoallergeensed Siberi kass, Vene sinine kass 2) karvutud kassid La Perm Hüpoallergiline kass Fel d Hüpoallergeensed koerad terjerid, Iiri spanjel, karvutud koerad Abesiinia päikesekoer, Portugali veekoer (vähe karvu ajab) [Obama tütrel] Patsiendile soovitused, kellel loomaallergia Puuri regulaarne puhastamine Hobune allergia kõõmale ja karvale SIR ei ole valikraviks! Allergikule sobivad seega kalad, kilpkonnad, madu, erakvähk Kokkuvõtteks on loomaallergia levinud ja tõsine probleem ÕIETOLMUALLERGIA Pollinoos haigus, mida põhjustab ülitundlikkus tuultolmlejate puude ja taimede õietolmule Õietolm kandub kuivade tuuliste ilmadega sadade kilomeetrite kaugusele, pärast vihma raiheina allergeenid õhus Äikesetormiastma - äikese ajal on püsiv õietolmu ja seeneeoste kõrgenenud kontsentratsioon. Tormile eelnenud suure õhuniiskuse tõttu lendunud õietolm lõhustub, vabastades väikesi
Koju minnes avastasin just oma naise koos sinu abikaasaga lõbusasti aega veetmas. Nii ongi hea, kaome siit, ärme tule enam kunagi tagasi". Anna oli sellega kohe nõus. Neid ootas ees täiesti uus elu, sai pühenduda vaid teineteisele. Nad sõitsid koos kaugele-kaugele ja alustasid seal täiesti uut elu. ,,Inimene Vutlaris" Peategelased: Loomaarsti Ivan Ivanõts Gümnaasiumiõpetaja Burkin + raamjutustuse sees: Balikov kreeka keele õpetaja Vutlarlik elulaad: nagu erakvähk, tigu. · Ta (Belikov) püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. · Tal oli hirm ,,kui ainult midagi peaks juhtuma" · Ta luuras teiste järele · ,,satud äkki sekeldusse..." · võimudesse peab austusega suhtuma 1. .. aga kui palju samasuguseid vutlaris inimesi jäi alles? 2. Kas ka tänapäeval on vutlaris inimesi? 3. ,,... Me elame linna läpasuses ja kitsikuses, kirjutame tarbetuid pabereid, mängime vinti kas seegi pole vutlar? 4
· Lüsosoomid ainete lõhustamine · Mitkonder ATP süntees; raku varustamine energiaga · Tsentrosoom osalevad kromosoomide jaotamises · Tsütoskelett tugi-ja liikumissüsteem · Rakumembraam raku valikuline transport, ühendab ja kaitseb rakku 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos - On erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Sümbioosis elavad näiteks erakvähk ja meriroos. Erakvähk annab meriroosile toitaineid, viimane aga kaitseb erakvähki. Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Konkurents Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast. sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Nt
Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et vallavanema naine Mavra, terve ja nutikas naine, polnud kogu oma elu jooksul sünnikülast kuskil kaugemal käinud, kunagi linna ega raudteed näinud, aga viimased kümme aastat istus ühtsoodu ahju taga ning tuli välja ainult öösiti. ,,Mis selles imelikku!" ütles Burkin. "Loomult üksildasi inimesi, kes nagu erakvähk või tigu püüavad sulguda oma kooresse, pole maailmas vähe. Võib olla, on see atavismi nähtus, tagasipöördumine sellesse aega, mil inimese esiisa polnud veel seltskondlik loom ja elas üksi oma koopas, aga võib olla, on see lihtsalt üks inimkarakteri liike. kes teab? Ma pole loodusloolane ega ole minu ülesandeks sääraseid küsimusi puudutada; ma tahan ainult öelda, et sellised inimesed nagu Mavra pole haruldased nähtused. Jah, ei ole vaja kaugelt otsida, paari kuu
neid kalu, kes anemoone oma toiduks peavad. Seega, pean ma arvestama ka sellega, millised kalad saavad elada ühes akvaariumis koos anemoonide ning klounkaladega. Sooviksin oma akvaariumisse siis veel peale klounkala kalu ning taimi, kes sobivad koos temaga ning aneoonidega elama ja need kalad ja taimed kes minu akvaariumis 14 veel elada võiks, on: kuldsaba-daamkalake, neoon-kroomkala, merisiil, erakvähk, korallid, damsel. Muidugi pean arvestama sellega, et algajana oleks mul neid kalu ehk raske pidada. Kuna mereveekalade pidamine on raskem, siis soovitatakse ju alustada mageveekaladega ning soovitatavad kalad alguses on kuldkalad või anemoonid. Arvestama peab sellega, et akvaarium tuleb valida kalade järgi, mitte kalad akvaariumi järgi. Seega olengi mina otsustanud 250 liitrise akvaariumi kasuks, sest see sobib elamiseks nendele minu soovitud kaladele. Kuna nende kalade puhul on
On oluline taimekasvatuses segakultuuride puhul. KISKLUS – on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise – saaklooma. Näiteks ilves ja valgejänes. PARASITISM – eri liiki organismide toitumissuhe, kus üks organism kasutab teist oma elutegevuseks ära, põhjustades peremeesorganismile kahju. Nt Leht ja lehetäi, inimene ja puuk. SÜMBIOOS on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku kasulik suhe ökosüsteemis. Nt Meriroos ja erakvähk, samblik ja seen. KONKURENTS – suhe (võitlus) isendite vahel, kes kasutavad ühte ja sama toitu või elupaika. Nt ilves ja hunt söövad mõlemad jänest ja seetõttu on nende vahel konkurents. Sellele, kes jänese kinni püüab, tähendab see edu, teisele aga ebaedu. MUTUALISM on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada.
okikvastne e.zoea, emasel munad haudepaunas, väljudes täikasvanu moodi. Meres, magevees, harva maismaal.Seltsid: kirpvähilised, kakandilised, müsiidilised, kümnejalalised, hiilgevähilised. Kirpvähilised kirpvähk( järvve ja jõe.kirpvähk), tavaline kootvähk kakandilised vesikakand,, harilik mullakakand. Müsiidilised- reliktne kuulmiksaba; suur hulklõpuslane. kümnejalalised- harilik jõevähk,(Eestis pole-kitsasõraline jõevähk, signaalvähk) Meres - Homaar, erakvähk, krabid (signaalkrabi), krevett, garneel. Hiilgevähk krill. 45. Vees tekkinud, tänapäeval maismaal, kaks kehapiirkonda pearindmik( suised ja 4 paari jalgu) ja tagakeha( võivad olla jäsemed). Kehalüli pearindmiku ja tagakeha vahel, tundlaid pole, esimene paar suiseid lõugtundlad, lahksoolised, paarituvad, maismaal otsene areng.KL: ürglõugtundlased, ämblikulaadsed, hiidjalgsed. Ürglõugtundlased meres, suur
Hingavad lõpustega. Vähilaadsete pikkus on 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. 34 Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. Vähilaadsed toituvad detriidist, taimedest ja endast väiksematest olenditest, on ka parasiite. Väikesed vähid on tähtsaks toiduallikateks teistele loomadele (vesikirbud, kirpvähid, aerjalalised jne.). Suuremate seas (krabid, erakvähk jmt) leidub väga spetsiifiliste kohastumustega liike (koevolutsioon). Jõevähk- kannatanud veereostuse, veekogude mudastumise ja sissetoodud haiguste käes, samuti on röövloomade arvukus suurenenud. Vähke keedetakse elusalt. Vähid kestuvad kasvades, nad ei saa elada väga külmas ja happelises vees, toidu koostis oleneb vähi suurusest. Kakandiliste eellased olid olemas juba karboni ajastul (maismaataimede ulatuslik teke!), eriti rohkesti ongi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
