· Geograafiline isolatsioon liikide levilad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaa või ökoloogilise tõkkega (mäestik, veekogu, maismaa), nad lihtsalt ei kohtu. · Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim ka ristumisbarjääriks. 10. Kuidas toimub erimaine ja samamaine liigiteke? · Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumine geograafilisse isolatsiooni. · Samamaine liigiteke - eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama areaali piirides.
füüsilise töö või treeningu toimel. Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. 24. Millised on liigitekke peamised etapid? • Isolatsiooni kujunemine • Mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine • Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 25. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides. Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. 25. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. 15.Millised on liigitekke peamised etapid? • Isolatsiooni kujunemine • Mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine • Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 16.Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides. Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. 17.Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon? Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). 18
kujunemine põlvkondade vahetumisel. ränne, kaitsevärvus, kaameli küürud.nahkjad lehed Kohanemine – mittepärilik organismide sobitumine elukeskkonnaga. 15. Millised on liigitekke peamised etapid? 1. isolatsiooni kujunemine 2. mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine 3. keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine8 4. ristumisbarjääri kujunemine 5. uue liigi arvukuse suurenemine 16. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaisel liigitekkel ei ole populatsioonid oma vahel eraldatud, neil lihtsalt tekivad mingid erinevused (toidus, sigimispaikades), kuid erimaise liigitekke puhul mingi looduslik tegur lõhestab liigi kaheks (nt mäed, maapinna kerkimine) 17. Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon? Mikroevolutsioon - uute liigisiseste rühmituste (populatsioonide ja alamliikide) tekkimine. Lõppeb uue liigi tekkimisega.
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
o iseärasused käitumises - pulmamängud, feromoonid o biokeemias - sugurakud ei ühine o geneetikas - sügoodist ei arene järglast või järglased on viljatud ehk siis muulast järglast ei saa kehtib üksnes loomariigi puhul!!!! · Taimedel esineb liikidevahelist ristumist perekondade ja vahel ka sugukondade piires(sümpatria). o Erimaine / geograafiline / allopatriline liigiteke o Samamaine / ökoloogiline / sümpatriline liigiteke - loomariigis praktiliselt võimatu, taimeriigis esineb Sünnivad järglased!:D jeii Kõigepealt tekib isolaat, isoleeritud liigirühm, et ei puutuks kokku nn originaaliga · Liigiteke algab isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele o Põhjusteks näiteks kliimamuutus, looduskatastroofi, inimtegevus, populatsioonilaine
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
steriilsed. Ristuvate isendite geenid lähevad kaotsi, toimib lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Nii jõuab liigiline eristumine lõpule. !!--- Erimaise e allopatrilise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. --- Võimalik ka samamaine e sümpatriline liigiteke. Kui liigi levila (e areaal) on ökoloogiliselt liigendunud, võib konkurentsi survel tekkida kaks alampopulatsiooni (nt niidu- ja metsapopulatsioon), võivad mutatsioonide kinnistumise ja erisuunalise kohastumise tagajärjel tekkida ristumisbarjäär. Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. Makroevolutsioon
Nt. kevadräim ja sügisräim. Kitsama elupaiga eraldatus. Uue liigi tekke algab enamasti väikese isendirühma eraldumisega lähteriigi ühest populatsioonist. Uutes tingimustes on kaks võimalust: 1. alluda valiku teguritele, ning ellujääda; 2. väljasurra. Selline võimalus tekkib geograafilise isolatsiooniga. Tekkib ristumist välistab ruuminilne eraldatus. Erimaist liigiteket nimetatakse allopatriline liigiteke. Samas võib tekkida ka samamaine liigiteke, mida nimetatakse sümpatriliseks liigitekeks. Siin geograafilist eraldatust ei toimu. Põhjuseks on aga igaljuhul päriliku struktuuri muutused evolutsioonis. Populatsiooni geneetiline ehk pärilik struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. MIKRO JA MARKOEVOLUTSIOON Makroevolutsioon on suur evolutsioon, mis viib liigist kõrgemate taksonite(süsteemi kategooriate) tekkele ja arenegule
Näiteks eukarüootide mitokondrite ja kloroplastide arenemine bakterite endosümbioosil eukarüootide eellaste rakus; samblike teke seente ja rohevetikate või tsüanobakterite sümboosi teel. Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioos - on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (Näiteks: samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha). Sümpatriline liigiteke - vt. samamaine liigiteke. Sünaps - koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus. Sünnieelne diagnostika - arenguhäire või geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel. Sünteetiline evolutsiooniteooria - tänapäevane evolutsiooniteooria, mis sai alguse möödunud sajandil 30. ja 40. Aastatel Darwini evolutsiooniõpetuse (darvinismi) ja
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...