· Geograafiline isolatsioon liikide levilad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaa või ökoloogilise tõkkega (mäestik, veekogu, maismaa), nad lihtsalt ei kohtu. · Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim ka ristumisbarjääriks. 10. Kuidas toimub erimaine ja samamaine liigiteke? · Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumine geograafilisse isolatsiooni. · Samamaine liigiteke - eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama areaali piirides.
füüsilise töö või treeningu toimel. Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. 24. Millised on liigitekke peamised etapid? • Isolatsiooni kujunemine • Mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine • Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 25. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides. Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. 25. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine
Tavaliselt nad hukuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Geograafiline isolatsioon- liigid püsivad ka tänu geograafilisele eraldatusele (veekogud, mäed, kõrbed jms) Liigitekke peamised tegurid: 1) Mutatsioon 2) geenitriiv 3) Looduslik valik Püsimajäämise eeldused: 1) Arvukuse tõus 2) Levila laienemine 3) Ristumisbarjääri teke 4) Geograafiline eraldatus Liigiteke viisid - geograafiline ehk erimaine - Sümpatriline ehk samamaine- esineb rohkem taimeriigis, teke ühise levila piires, kui levila on ökoloogiliselt liigendatud. Makroevolutsioon Mikro- evolutsioonilised muutused liigi sees Makro- Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) Sarnasused (Makro- ja mikroevolutsioonis) 1) Toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine) 2) Aluseks muutused pärilikus infos 3) Mitmekesistumine Erinevused
Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. 15.Millised on liigitekke peamised etapid? • Isolatsiooni kujunemine • Mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine • Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 16.Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides. Erimaine liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. 17.Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon? Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). 18
kujunemine põlvkondade vahetumisel. ränne, kaitsevärvus, kaameli küürud.nahkjad lehed Kohanemine – mittepärilik organismide sobitumine elukeskkonnaga. 15. Millised on liigitekke peamised etapid? 1. isolatsiooni kujunemine 2. mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine 3. keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine8 4. ristumisbarjääri kujunemine 5. uue liigi arvukuse suurenemine 16. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaisel liigitekkel ei ole populatsioonid oma vahel eraldatud, neil lihtsalt tekivad mingid erinevused (toidus, sigimispaikades), kuid erimaise liigitekke puhul mingi looduslik tegur lõhestab liigi kaheks (nt mäed, maapinna kerkimine) 17. Milles seisneb mikroevolutsioon ja milles makroevolutsioon? Mikroevolutsioon - uute liigisiseste rühmituste (populatsioonide ja alamliikide) tekkimine. Lõppeb uue liigi tekkimisega.
· Ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur: jäävad eksisteerima iseseisvate liikidena. · Osaline bioloogiline isolatsioon, viljastumisjärgne sobimatus: ristumine on osalt piiratud, hübriidid on arengupuudega, alanenud viljakusega või steriilsed. Isendite geenid lähevad kaotsi ja hakkab toimima lõhestav valik. Kujunevad tunnused, mis väldivad eri liikide isendite ristumist, mille tõttu jõuab liigiline eristumine lõpule. Samamaine e sümpatrilineliigiteke: liigendunul levilal (mets ja niit). Makroevolutsioon: liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. 3-2.5 a tagasi eristus algsetest eluvormidest bakterid, ahred, eukarüoodid - riigid ja hõimkonnad. Viimane loomahõimkond sammalloomad 480, taimehõimkond õistaimed 100 mln a tagasi. Liigiline mitmekesistumine e divergents: vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha
o iseärasused käitumises - pulmamängud, feromoonid o biokeemias - sugurakud ei ühine o geneetikas - sügoodist ei arene järglast või järglased on viljatud ehk siis muulast järglast ei saa kehtib üksnes loomariigi puhul!!!! · Taimedel esineb liikidevahelist ristumist perekondade ja vahel ka sugukondade piires(sümpatria). o Erimaine / geograafiline / allopatriline liigiteke o Samamaine / ökoloogiline / sümpatriline liigiteke - loomariigis praktiliselt võimatu, taimeriigis esineb Sünnivad järglased!:D jeii Kõigepealt tekib isolaat, isoleeritud liigirühm, et ei puutuks kokku nn originaaliga · Liigiteke algab isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele o Põhjusteks näiteks kliimamuutus, looduskatastroofi, inimtegevus, populatsioonilaine
vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist . Nii jõuab liigiline eristumine lõpule. !! Erimaise e allopatrilise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Võimalik ka samamaine e sümpatriline liigiteke. Kui liigi levila (e areaal) on ökoloogiliselt liigendunud, võib konkurentsi survel tekkida kaks alampopulatsiooni (nt niidu ja metsapopulatsioon), võivad mutatsioonide kinnistumise ja erisuunalise kohastumise tagajärjel tekkida ristumisbarjäär. Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt
steriilsed. Ristuvate isendite geenid lähevad kaotsi, toimib lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Nii jõuab liigiline eristumine lõpule. !!--- Erimaise e allopatrilise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. --- Võimalik ka samamaine e sümpatriline liigiteke. Kui liigi levila (e areaal) on ökoloogiliselt liigendunud, võib konkurentsi survel tekkida kaks alampopulatsiooni (nt niidu- ja metsapopulatsioon), võivad mutatsioonide kinnistumise ja erisuunalise kohastumise tagajärjel tekkida ristumisbarjäär. Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. Makroevolutsioon
Nt. kevadräim ja sügisräim. Kitsama elupaiga eraldatus. Uue liigi tekke algab enamasti väikese isendirühma eraldumisega lähteriigi ühest populatsioonist. Uutes tingimustes on kaks võimalust: 1. alluda valiku teguritele, ning ellujääda; 2. väljasurra. Selline võimalus tekkib geograafilise isolatsiooniga. Tekkib ristumist välistab ruuminilne eraldatus. Erimaist liigiteket nimetatakse allopatriline liigiteke. Samas võib tekkida ka samamaine liigiteke, mida nimetatakse sümpatriliseks liigitekeks. Siin geograafilist eraldatust ei toimu. Põhjuseks on aga igaljuhul päriliku struktuuri muutused evolutsioonis. Populatsiooni geneetiline ehk pärilik struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. MIKRO JA MARKOEVOLUTSIOON Makroevolutsioon on suur evolutsioon, mis viib liigist kõrgemate taksonite(süsteemi kategooriate) tekkele ja arenegule
aretamine ja viljelemine. Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Rudiment - elundid embrüonaalne alge, arenev elund; varem ekslikult kasutatud mandunud elundi (vestiigiumi) tähenduses. Sahhariidid (süsivesikud) - süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm (keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Samamaine liigiteke (sümpatriline liigiteke) - eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama areaali piirides. Säästev Eesti 21 - Riigikogu poolt 2005. a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Seedeelundkond - elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit. Seedimine - toidu lagundamine keharakkude poolt omastatavateks molekulideks.
........ 38 ¾ Mõistuse manipuleerimise eksperimendid ................................................................... 38 ¾ Parem elu läbi biotehnoloogia? .................................................................................... 39 5 ¾ MÕNED TULNUKATEST ELUVORMID, MIDA ME TEAME................. 42 ¾ USA VALITSUS ON LÄBI VIINUD TULNUKATE LAIPADE LAHKAMISI ...... 42 ¾ UNI-TERRESTRIAL (SAMAMAINE) KOOD: UNA ............................................ 43 ¾ TULNUKARASSIDE ANTROPOLOOGILINE KIRJELDUS .............................. 44 MISSIOONI OSKUSTE JA ÜLESANNETE TABEL........................................ 46 MISSIOON........................................................................................................... 46 ¾ ULTRA-TERRESTRIAL KOOD: ULTRON....................................................... 48
annaabi.ee 
