Ettevõtluse aluste eksam (0)

1) Mõisted: ettevõtja, ettevõte, ettevõtlus, ettevõtlikkus

• Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb
  
  • Isiklik huvi, kasu saamine (mitte ainult rahaliselt)
    
  • Millegi uue käivitamine, organiseerimine , planeerimine
    
  • Erinevus kapitali andja funktsioonist
    
  • Initsiatiivi ülesnäitamine
    
  • Riski, vastutuse võtmine
    
• Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski
  
  • Kasu saamine
    
  • Teeb investeeringuid
    
  • Võtab riski
    
  • Osaleb ettevõtte tegevuses – juhib
    
• Ettevõte
  
  • on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb
    
  • koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks
    
  • ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast
    
  • vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel
    
  • omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne
    

Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust võimalusi ära tunda, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia. Ettevõtlikkus võib avalduda kõigis eluvaldkondades. Ettevõtlik inimene saab iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda nt kas ettevõtja, ametniku või vabatahtlikuna.
2) Ettevõtete suuruse liigitus

• mikroettevõte 0-9 töötajat
  
• väikeettevõte 10-49 töötajat
  
• keskmine ettevõte 50-249 töötajat
  
• suurettevõte 250 ja enam töötajat
  

3) Väikeettevõtlus ja startup ettevõte

• väikeettevõtete üldiseloomulike tunnustena nimetatakse
  
  • suhtelist väiksust (tööstusharu või turu suhtes)
    
  • omanikepoolset juhtimist
    
  • sõltumatust.
    
• Väikeettevõtluse roll
  
  • Töökohtade loomine (52% on hõivatud VKE-s)
    
  • Innovatsiooni arendamine
    
  • Konkurentsi edendamine - väldivad monopolide tekkimist
    
  • Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine – mitmekülgsed tööülesanded
    
  • Paindlikumad majanduskõikumiste suhtes
    
• Start-up
  
  • ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
    
  • ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas;
    
  • ettevõte, mis plaanib turule tuua turu jaoks uudseid tooteid, tehnoloogiaid või teenuseid või mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud;
    
  • ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel.
    
  • 
    

4) Visioon , mission ja eesmärgid

• Visioon (juhtidee) kajastab organisatsiooni pikaajalist arengusuunda ja seda, kuhu juhtkond tahab organisatsiooni viia. Suunatud tulevikku!
  
• Missioon on ettevõtte määratlus sellest, miks ta on vajalik, mida ta pakub oma klientidele või ühiskonnale laiemalt. • Missioon on ettevõtte olemise põhieesmärk ja olemasolu õigustus. Missioon on rohkem suunatud olevikku.
  
• Eesmärke liigitatakse
  
  • Pikaajalised (tavaline dimensioon 3-5 aastat) – see on strateegiline dimensioon juhtimises
    
  • Lühiajalised (suunatud kiiretele, lähema aja tulemustele) – see on taktikaline dimensioon juhtimises
    
• Nõuded eesmärkidele
  
  • Konkreetsus • Mõõdetavus • Omavaheline kokkusobivus organisatsioonis • Reaalsus, saavutatavus • Tähtajalisus
    
• Strateegilised eesmärgid
  
  • Suurem turuosa
    
  • Kõrgem toodete kvaliteet
    
  • Kindlam positsioon harus
    
  • Madalamad kulud võrreldes konkurentidega
    
  • Kõrgetasemeline klienditeenindus
    
  • Tarbija igakülgne rahulolu jne
    
• Ingliskeelses kirjanduses on sõnastatud põhimõte, et eesmärgid peavad vastama SMARTreeglile, st olema:
  
  • S ( specific ) – konkreetsed, eriomased
    
  • M (measurable) – mõõdetavad
    
  • A (achievable) – saavutatavad
    
  • R (relevant) – olulised, tähtsad
    
  • T (time bounded) – kindla ajakavaga, tähtaegadega
    

5) Eesti äriühingute juriidilised vormid (vastutus, asutajad , juhtimisstruktuur, kapitalinõu)

• FIE on füüsiline isik, kes on kandnud ennast FIE-na äriregistrisse ning pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid
  
  • vastutab tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga
    
• AS on juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital
  
  • Aktsionär(omanik) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
    
  • AS vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga
    
  • AS-i võib asutada üks või mitu isikut
    
  • aktsiakapital min 25 000 eurot
    
• Täisühing
  
  • kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all
    
  • vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga
    
  • asukoht on koht, kus tegevust toimub või juhitakse
    
  • osanik võib olla juriidiline või füüsiline isik
    
  • tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul
    
  • Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Siis teised ei osale juhtimises
    
  • Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus (rahaline või mitterahaline sh teenuse osutamine)
    
• Usaldusühing
  
  • 
    
  • UÜ osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus
    
  • Sissemaksed võivad olla rahalised kui ka mitterahalised
    
  • Kui TÜ-e astub usaldusosanik, loetakse TÜ ümberkujundatuks UÜ-ks
    
  • Kui UÜ-st lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse UÜ ümberkujundatuks TÜ-ks
    
• Tulundusühistu
  
  • kahe või suurema hulga liikmetega ühing
    
  • eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega
    
  • Tulundusühistu on näiteks tarbijate ühistu (ETK), tootjate ühistu, laenu- ja hoiuühistud, kindlustusühistud, korteriühistud jne
    
  • Tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Ühistu liige kohustuste eest ei vastuta (osamaksu kogusumma)
    
  • Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot.
    
  • Ühistu liikmeteks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud
    
• Osaühing
  
  • millel on osadeks jaotatud osakapital
    
  • Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest
    
  • OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
    
  • võib asutada üks või mitu isikut
    
  • asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik
    
  • osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot
    
  • rahaline või mitterahaline sissemakse
    
  • Osa miinimumsuurus on 1 euro.
    
  • Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.
    
  • Juhtorgani liikmete vastutus äriühingu ees on solidaarne
    
  • Juhatuse liiget saab valida ametisse ilma ajalise piiranguta
    
  • Osaühingu asutajad
    
  • vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad elama Euroopa Liidus või valima esindaja.
    
    • osanikuks võib olla ka riik või kohalik omavalitsus
      
    • OÜ asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu
      
    • edasi kinnitavad asutajad OÜ põhikirja ja määravad juhatuse või nõukogu liikmed
      
    • asutaja võib olla ka alaealine (vajalik eestkostja)
      
    • kui OÜ asutajaks on mõne teise riigi juriidiline isik, siis sõltub vastava isiku esindusõigus ja seda tõendavate dokumentide vorm ning koosseis selle riigi õigustest, kus juriidiline isik on registrisse kantud
      
• Euroopa äriühing
  
  • SE moodustamine on kasulik suurte ettevõtete puhul, kes tegutsevad korraga mitmes ELi riigis
    
  • SE peamine eelis on võimalus viia ettevõtte juhtimine ja asukoht ühest liikmesriigist teise
    
  • võimalus ärisid piiriüleselt ühendada ehk viia kapitali ühest riigist teise
    
  • kapital min 120 000 eur
    
  • võib asutada neljal erineval moel
    
    • ühinemisega
      
    • ümberkujundamisega,
      
    • tütar-SE moodustamisega või
      
    • valdus -SE moodustamisega
      

6) Ärinime valiku kriteeriumid

• Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi
  
• Ärinimi peab erinema teistest äriregistris olevatest ärinimedest (otsustab kohtuniku abi)
  
• Tehke nimepäring äriregistrist
  
• ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala suhtes
  
• ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega
  
• ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud
  
• kui ärinimi lisaks äriühingule viitavale täiendile sisaldab riigi, haldusüksuse või muu koha nime, peab ärinimi sisaldama riigi, haldusüksuse või muu koha nimest eristavat täiendit
  
• ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi
  
• sõnu „riigi“ või „linna“ või „valla“ või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest
  
• ärinimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus. Numbrite kasutamine nimes on samuti lubatud
  

7) Ettevõtte asutamisdokumendid

• asutamisotsus (juhul kui asutajaid on üks)
  
• asutamisleping (juhul, kui asutajaid on mitu)
  
• põhikiri
  
• asutamislepingule on kohustatud allkirjastama kõik asutajad või nende poolt määratud notariaalselt kinnitatud volikirjaga esindajad
  

8) Ärieetika

• aineks on äritegevuse moraalinormid ja – ideaalid
  
• kasumit teenitakse valdkonnas, mille järgi on nõudlus suur – seega on see ka kasulik ühiskonnale
  
• konfliktid tulenevad sellest, et erinevatel inimestel ja gruppidel on erinevad arusaamad heast ja halvast
  
• ärieetiliste probleemide tekkepiirkond
  
  • huvide konflikt
    
  • ausus ja õiglus
    
  • kommunikatsioon
    
  • Organisatsiooni suhted on suhted organisatsiooni liikmete vahel, tarbijatega, varustajatega, konkurentidega jne7
    

9) Turuanalüüs, SWOT -analüüs ja PEST -analüüs

• Turuanalüüs on vajalik selleks, et teha strateegilisi otsuseid turu või selle dünaamika kohta.
  

Turuanalüüsil on kaks eesmärki:
määrata kindlaks turu atraktiivsus ja tulukus nii praeguste kui ka tulevaste turul osalejate jaoks;
seletada ja mõista turu-dünaamikat, milleks tuleb välja selgitada esilekerkivad võtmetegurid, suundumused, ohud ja võimalused.

• SWOT- analüüs
  
  • Analüütiline meetod, kui tulemusi näidata/analüüsida
    
  • Kus info tuleb
    
    • Keskkond(väliskeskkond nii mikro kui makro
      
    • Ettevõtte sisene
      
  • Enamasti tabeli kujul. Klassikaline koosneb 4 lahtrist (võimaluse ja ohud – tulevad väliskeskkonnast, tugevused, nõrkused). Sinisele alale paneme tegevused.
    

• 
  
• PEST – analüüs
  
  • Võimalused ja ohud tulevad väliskeskkonnast – poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline. See annab kokku PEST’i
    
• 
  

10) Segmenteerimine

• Segmenteerimine alused
  
  • Geograafiline printsiip ( regioonid , piirkonnad, üksikud linnad, asustustihedus )
    
  • Demograafiline printsiip (vanus, sugu, perekonna suurus, tulude tase, haridus , rahvus)
    
  • Psühhograafiline printsiip (ühiskonnaklass, elulaad , isiksuse tüüp, väärtushinnangud)
    
  • Käitumuslik printsiip (ostu sooritamise ajend , kasutamissagedus, truuduse/kiindumuse aste, suhtumine kaubasse, valmidus kauba ostuks )
    
• 
  

11) Konkurentide analüüsimine
Populaarne käsitlus on konkurentsijõudude hindamine Michael Porter 'i viie konkurentsijõu mudeli kohaselt. Nendeks konkurentsijõududeks on tegevusala ettevõtete omavaheline konkurents , uute konkurentide sisenemine tegevusalale, asenduskaupade pakkumine ning tarnijate ja ostjate mõjuvõim. Mida tugevamad need jõud on, seda madalamad on keskmiselt tegevusala ettevõtete majandustulemused ning seda väiksem on tegevusala atraktiivsus.
12) Turunduse mõiste, turunduse ülesanded, turunduskonseptsioonid

• Turundus on tegevus, loomise protsess, kommunikatsioon, jaotus ja vahetusprotsess , mis loob väärtust klientidele, partneritele ja ühiskonnale tervikuna .
  
• Turunduse ülesandeks on ületada tootmise/ teenindamise ja tarbimise vahel eksisteerivad vastuolud ja lõhed (turueraldused) ning luua tarbijate jaoks järgmisi kasulikkusi: vormikasu, kohakasu , ajakasu ja omandikasu . Turunduse eesmärk on viia toode/teenus õigele tarbijale õigel ajal ja õigesse kohta. Turunduse funktsioone on vaja täita seetõttu, et müüjad ja ostjad on teineteisest eraldatud ning nende osapoolte ühendamiseks tuleb luua teatud kasulikkusi.
  
• turunduskontseptsiooni:
  
  • TOOTMISE TÄIUSTAMISE KONTSEPTSIOON : tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Juhtimine on keskendnud tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele. Antud käsitlus ei pööra erilist tähelepanu toodete ja teenuste turustamisele. Juhtmõtteks oli, et pakkumine loob endale ise nõudmise.
    
  • TOOTE TÄIUSTAMISE KONTSEPTSIOON: tarbijad on soodsalt meelestatud ja nõus rohkem maksma nende kaupade eest, millel on teistest parem kvaliteet. Tootekontseptsiooni alusel töötav firma hoolitseb pidevalt toote täiustamise eest, kuid kauba turustamiseks ei tee ta erilisi turundusalaseid pingutusi .
    
  • MÜÜGITEGEVUSE TÄIUSTAMISE KONTSEPTSIOON: Tootjad olid võimelised pakkuma rohkem kui turg suutis vastu võtta ja seetõttu otsustasid tootmisjuhid väljuda oma ettevõttest ning “minna turule ja müüa”. Ettevõte võib suurendada oma müügikäivet ja kasumit, kasutades paremaid müügivõtteid ja õpetades oma müüjaid. Samas ei hoolitud tarbijate tegelike vajaduste rahuldamisest, ostujärgsest rahuldatusest.
    
  • TURUNDUSKONTSEPTSIOON: toote arendamist tuleb alustada tarbijate vajaduste/soovide uurimisest ning toode peab täpselt vastama mõnele rahuldamata soovile. Oma kõige esmasel tasandil on turunduskontseptsioon suhtumine, hoiak ja äritegemise viis, mis juhib ettevõtet kõigis tema tegevustes
    
  • ÜHISKONDLIKU (e. SOTSIAAL-EETILISE) TURUNDUSE KONTSEPTSIOON: ettevõte peab saavutama oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu, ilma et halveneks ühiskonna kui terviku heaolu. Tuleb pöörata suuremat tähelepanu tervislikele toodetele , nende ligitõmbavuse suurendamisele ja kaupade kahjulike omaduste vähendamisele. Eesmärgiks on nii üksiktarbija kui kogu ühiskonna elukvaliteedi säilitamine või parandamine, kestva heaolu tagamine
    

13) Turundusmeetmestik (toode, hind, jaotus ja müügitoetus)

• Toode (product) – selle all mõeldakse toote/teenuse omadusi, funktsionaalsust, kvaliteeti, sortimenti, pakendit, garantiid , marginimetust, identiteeti jne.
  
• Hind (price) – selle all mõeldakse toote/teenuse hinnastrateegiat, baashinda, hinnasoodustusi, juurdehindlusi, maksetähtaegasid jne.
  
• Jaotus (place) – selle all mõeldakse turustuskanaleid, ladustamistingimusi, transporti, varusid jne.
  
• Müügitoetus (promotion) – selle all mõeldakse isikliku müügisuhtlust, reklaami, müügi aktiveerimist (stimuleerimist) ja suhtekorraldust.
  

14) Toote ja teenuse erisused
Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid  teenindaja  ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel.
Toode on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus
15) Brändi strateegia ja identiteet
Joonisel on kokkuvõtlikult kajastatud brändistrateegia loomise protsessi etapid. Esmalt tuleb määratleda ettevõtte tegevusvaldkond , siis panna paika tuumsõnum ehk positsioneerimise alus. Püramiidi kolmas aste näitab, et tuumsõnum ei tohi minna kaduma kui ettevõte suunab sõnumeid erinevatele sihtrühmadele. Seejärel planeeritakse ära ettevõtte olulised identiteedi sümbolid (värvid, disain , sümboolika jne) ja see milliseid tundeid peab tarbija tundma ettevõtte suhtes. Kui need tegevused on planeeritud, siis töötatakse välja logo , mis tugineb hästi läbimõeldud strateegiale.
16) Äriprotsessid
Äriprotsess on koordineeritud ja loogiliselt järjestatud töö ülesannete kogum ja nendega seotud ressursid , mis toodavad mingit väärtust kliendile. 
Protsess on tegevuste või sündmuste seeria , mis kutsub esile soovitud tulemuse. Protsessi võib ka kirjeldada kui sammude rivi, mis muundab sisendit- ja ideaalis lisab sellele väärtust.
Äris võib protsessi kirjeldada, kui tegevuste kogumit, mida me igapäevaselt teeme, et hoida organisatsiooni käimas. Need on asjad mida me teeme igapäevaselt, et  hoida meie teenust/toodet käimas, et me saaksime palka, maksta oma kulude eest, administratiivsed tegevused jne.
Tihtipeale protsessid visualiseeritakse protsessikaartidena, mis hõlmavad protsessi käigus tehtavaid tegevusi, otsustuskohti, pudelikaelu ja kindlasti on igal protsessil algus ja lõpp ning tegevused liiguvad loogilise ahelana. Iga protsessi, olgu see nii keeruline, organiseerimatu või raske see on, on võimalik lahti murda ja tõlgendada protsessikaardil.
17) Ärimudelid

• Ärimudel on lühikokkuvõte äriplaanist
  
• Klassikaline ärimudel (business model canvas)
  
  • Koosneb 9 plokist
    
    • Väärtuspakkumine – mille pärast peaks tarbija teie toodet ostma, miks on teie toode parem
      
    • Kliendi segmendid – kes on meie kliendid, mis klienditüübid meil on
      
    • Kliendi suhtlus – kasulik luua pikaajalisi suhteid
      
    • Kanalid – kuidas toode/teenus jõuab tarbijani
      
    • Võtmepartnerid – ettevõtted, kellega teed koostööd
      
    • Ettevõtte protsess – mis tegevusi ettevõttes teeme
      
    • Ressursid – inimkapital, põhi – ja käibevara
      
    • Costs – loogika , kulud
      
    • Revenue - kulud, käive
      
• Lean canvas
  

• 9 lahtrit
  
  • Probleem
    
  • Kliendid – kellel on probleem
    
  • Unikaalne väärtuspakkumine – toote eripära
    
  • Lahendus – kirjeldame toodet või teenust
    
  • Unfair advantage – kuidas kaitsta oma toodet, et oleks konkurendist parem
    
  • Revenue streams
    
  • Cost structure
    
  • mõõdikusüsteem - kuidas me mõõdame oma äri edukust
    
  • kanalid – kuidas liigub kaup ja informatsioon
    

18) Liftikõne olemus

• Eesmärk – tekitada kuulajates huvi oma toote või teenuse kohta
  
• Põhilised eeldused
  
  • Aeg on piiratud
    
  • Kuulajate meelestatus
    
  • Nad on näinud palju liftikõnesid
    
  • Tähtis, miks sinu idee peaks saama edukaks
    
• Ettekande komponendid – kõigist tuleb 3 minuti jooksul rääkida
  
  • Probleem
    
  • Lahendus
    
  • Sihtturg
    
  • Konkurents
    
  • Sinu meeskond
    
  • Ärimudel (protsessid, kulu- ja tulumudel)
    
  • Tähtajad
    
• Kui oled hea loo rääkija, siis esita liftikõne läbi loo
  

19) Finantsprognoosid : alginvesteeringud, põhi- ja käibevara, amortsisatasioon, omahind , müügiprognoosid

• 
  
• 
  
• Ettevõte peab ennast käibemaksukohustlaseks panema kui aastane kasum ületab 40 000.
  
• Põhivara- kui kasutusel rohkem kui 1 aasta
  
• Käibevara- kasutusel vähem kui 1 aasta, tooraine
  
• Materiaalne põhivara – näiteks hooned, seadmed
  
• Immateriaalne põhivara – kaubamärk, autorilepingud, litsentsid
  
• Amortisatsioon ehk kulum
  
  • Lineaarne meetod – igasse aastasse langeb sama vara suurus
    
  • Progresseeruv ja regresseeruv – kas tõuseb või langeb
    
  • Amortisatsiooni arvutatakse et saada oma hind mingi aja vältel
    
• Omahind = kulud kokku/ tootmismaht
  
• Müügihind = omahind + kasum