traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust Helilaadid:Dooria-mehelik,julgust ja meelekindlust sisendav,Früügia-metsik,kirglik ja ekstaatiline,Lüüdia-kaeblik,õrn ja insetiivne Pythagoras-Fikseeris esimesena helisüsteemi matemaatilised suhted Platon-Kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone Aristoteles-Eristas kombelist ja meelelist muusikat,suur tähendus esteetilisele tähendusele Keskaja algus:Lääne-Rooma riigi hävitamine(476.a) psalmilaul:palvelaul,tekst pärit vanast testamendist hümnoolia:uutele tekstidele loodud laul/vaimulik laul:vabas rahvalikus maneerid lauldud laul Gregorius I : Rooma paavst, ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said kirikulaulu aluseks retsiteerimine:kõnelaul,psalmoodia:psalmi tekstide laulmine,antifoon:refrääniliselt korduv vastulaul,responsoorium:koori refrääniga estaatiline koorilaul
võeti prantsuse sümbolistlikust, jaapani, hiina ja antiikluulest. Imazism nõudis luulekeeles kasutamiseks täpseid sõnu, uusi rütme uute meeleolude avaldamiseks, piltide kasutamist üldiste, olgugi mõjuvate sõnade asemel ja sõnastuse keskendumist olulisema väljendamiseks. Rõhku asetati kirjandusteose vormi ja struktuuri eritusele. Just sel teel, kõrvale jättes kirjanike eluseigad, sotsiaal-ajaloolise konteksti ja kõikvõimalikud mõjutegurid, loodeti jälile saada kirjandusteose esteetilisele olemusele. Luuletustes on rohkem küsimusi kui vastuseid.
Kuressaare vaatamisväärsused · Kuressaare piiskoplinnus See on kuressaare üks tähtsaim vaatamisväärsus . See on rajatud 13. Saj. teisel poolel. See vaatamisväärsus meelitab paljusi inimesi, kuna ta on nii huvitav ja ilus. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater
4. hooned olid suhteliselt hõredad ja 4.kasutatakse keldreid elamiseks või veeaur pääses hoonest välja niiskete ruumidena(saun) 5.ventileerisid ruume küttlekolded, 5. soojustatakse põrandaid ja tekitades neis alarõhu põrandaalune on külm ning niiske 6. kasutati keldrit jaheda hoiuruumina 6. nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele Niiskuse liikumine Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna.Seepärast on oluline kindlaks teha milline niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskusehulga korrla on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madala puhul konvektsiooni või difusiooniga. Difusioon Veeaur nagu teisedki gaasid,liigub suuremalt rõhult väiksema poole, kuni rõhk ühtlustub.Levinud on arvamus,et veemolekulid liiguvad soojast külmema poole, st läbi seina hoonest välja
Näiteks kui televiisoris reklaamitakse uut alkoholset jooki, mis eelkõige on suunatud naisterahvastele, siis sobilikud värvid oleksid punane, roosa, violetne- kirkad ja rõõmsad värvid mitte sünged ja tumedad. Iga reklaamija tahab mõjutada oma tulevast tarbijat ja seda muidugi positiivses suunas. Üldjuhul suunatakse reklaam tarbija mõistusele, mälule, harjumustele, konservatiivsusele või hoopis uudsele lähenemisele, rahvustundele, emotsioonidele, esteetilisele tundemeelele jne. ,,Reklaam peab teenima toodet, mitte sõnu" (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 337). Reklaami eesmärk on toodet või teenust esindada. Kui seda aga ei suudeta, on reklaam läbi kukkunud. Klienti on võimalik mõjutada reklaami kaudu väga palju. Osav reklaamija teab ja kasutab neid võimalusi. ,,Reklaami vedur on loovus..." (Reklaam turunduses, N. Roose 2002/lk 6) Kasutatud kirjandus: 1
1922- loodi Eesti Kirjanike Liit , 1923 ilmub Looming" kuni tänaseni. 1918- I EV ,1920-suured muutused Vabadussõja lõpp ja Tartu rahu. !921- astub Eesti Rahvaste Liitu, 1535- esimene Eestikeelne raamat.SIURU- 1917-1919- keskenduti vormilistele külgedele. Stiil:keskenduvad mängulisusele, Tuumik.- Under,Visnapuu,Semper,Adson,Tuglas,Gailit, kaasa tegid- Ridala, Suits, Aavik, kunstnikud-Triik, Mägi. Nimetuse taga olid ka albumid ja kirjastus. Püüab loominguga vastandada sõja õudustele, esteetilisele küljele. Uus-romantismi esindajad, tähtis on mängulisus, see kantakse üle ka ellu, Under-Siuru printsess, Visnapuu-vürst, Adson- paaz . suutis tõsta luule huviorbiiti. Korraldasid Estonias tuluõhtuid, anti välja albumeid, siuru kirjastus andis välja esikluulekogusid. Under-sonetid, Gailit-saatana karusell. Pööratakse tähelepanu armastuse füüsilisele poolele, domineeris armastus ja loodusluule. Tõstab luule kvalitatiivsele tasandile
Prints kirjeldas Munthed kui ''ebatavalise talendi ja fantaasiaga''. Munthe tegi oma läbilõõgi 43 aastasena. Kaks peamist komisjoni märkisid ta kindlakäeliselt Norra kunstiajaloo raamatutesse: tema kõited, illustratsioonid, vinjettid, ääristused anti välja J.M Stenerseni poolt Christianias 1899 ja ruumikujundus Muinasjututuba Holmenkolleni Turismihotellile (1896-97). Huvi interjööridekoratsiooni vastu oli loomulik osa esteetilisele ja dekoratiivsele liikumisele, ka oma kodu Lysakeris Oslo lähistel muutis Munthe oma ideedest lähtuvalt ning see muutus inspiratiivseks, lõpetas ta selle 1890-tel. Vestibüülis ja elutoas oli just piisav kogus rohelist ja kollast et jätta tugev esmamulje. Oma kodus töötas Munthe välja rahustava interjööristiili lihtsustatud ornamentika ja mõõbliga ning Jaapani keraamikaga kaminaäärel. Sama kombinatsiooni kasutas Munthe ka ''Muinasjututoas'', mis küll hiljem hävines,
pihta sooritatud löögi eest. Sportlikus karates on üldiselt löögid reide ja liigestesse keelatud, küll on aga sellised löögid lubatud mõningatel kontaktkarate võistlustel. Pilt nr 4. Sumo Pilt nr 5. Judo 3. Jaapani Toit Jaapani toidukultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Väga suurt tähelepanu pööratakse toorainete kvaliteedile. Ka esteetilisele poolele, toidu lõhnale ja roogade väljapanekule, pööratakse suuremat tähelepanu kui läänemaailmas. Toidukunst põhineb kolmel osal: riis või nuudlid, pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. Kõiki söögikorras olevaid roogi saab maitsestada kolme Jaapani köögi põhilise maitseainega: dashi puljong, miso ja sojakaste. Jaapani toit sisaldab väga vähe rasva, kuid on suhteliselt soolane. Traditsiooniline Jaapani toidukord koosneb ühest või mitmest
Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst Esteetiline mitte-kunst Esteetiline kogemus? Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel. Küsimust "mis on kunst?" ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Iseloomustage historistlike kunstiteooriatega tekkivaid probleeme. Esimese kunstiteose probleem Probleeme narratiividega: kes peab kunsti kirjeldama?
konstruktsioonidesse. · Ehitatakse kiiresti ja konstruktsioonides olev niiskus ei saa välja kuivada. Ehitamise alal ei kaitsta materjale ja konstruktsioone sademete eest. · Kasutatakse ruumides palju vett pesemine, toiduvalmistamine, lillede kastmine, akvaariumid jms. · Ei mõisteta hoonete pidava hoolduse vajalikkust. Neid kasutatakse seni, kuni vajavad suurt remonti. · On nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele suured. 10. NIISKUSE LIIKUMINE. Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna. Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Seepärast on oluline määrata kindlaks, missugune niiskumise viis on domineeriv
jaapani luulevorme, kus kujundi täpsusel oli eriline kaal. Peamisi jooni, mis imazismi varasemast sümbolismist eristas, olid vormieksperiment ja valdavalt vabavärsiline väljenduslaad. Nii "uuskriitika" ingliskeeleses kirjanduses kui ka strukturalism asetasid rõhu kirjandusteose vormi ja struktuuri eritlusele. Just sel teel, kõrvale jättes kirjanike eluseigad, sotsiaal-ajaloolise konteksti ja kõikvõimalikud mõjutegurid, loodeti jällile saada kirjandusteose esteetilisele olemusele. Vene kirjanduses nimetatakse imazismile vastavat suunda imazinismiks, seda viljeleti aastail 1919 1927. Väljapaistvaim esindaja oli Sergei Jessin, kelle luulekujundid on seotud usuliste motiividega. Eesti kirjanduses oli 1970. aastatel imazismist mõjutatud Paul-Erik Rummo, tema luulekujund on isikupärane, tähenduslikult avar, metafoorne. AKMEISM Akmeism tekkis 1910. aastail Venemaal. Akmeism ise tuleneb kreeka keelsest sõnast akm kõrgeim aste, õitseng
õudne ent turvaline), aktiivne avastusrõõm või terviklikkus/ühtsus/sidusus. Kavatsusest: kunstiteos ei pea esteetilist kogemust tekitama/kavatsus ei pea olema tegelikult täide viidud, igal üksikul teosel ei pea esteetilist kavatsust olema, kui kuulub žanri/liiki millel on esteetiline eesmärk (nt tool, ei pea heietama, et tahetakse teha istumise alust objekti), lisaks esteetilisele kavatusele mitmeid teisi kavatsusi (poliitilisi, moraalseid, religioossed). Ka looduslikud objektid saavad pakkuda esteetilist kogemust, ent kuna pole esteetilist kavatsust, pole ka kunstiteosed. 6. Kaks vastuväidet esteetilise kunstidefinitsioonile: Esteetiline kunstidefinitsioon on liiga avar. 1)Mitte- esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid
Sellega viidi koduse kasvatuse osakaal miinimumini. Vaatamata sellele pöörati suur tähelepanu lasteasutuse ja lastevanemate koostööle. Koostöö aluseks olid perekonna ja lasteasutuse ühised ülesanded laste kommunistlikul kasvatamisel. Rõhutati, et juhtiv koht selles kuulub lasteaiale. Laste kasvatamisel ja õpetamisel oli nõue, et võrdselt pööratakse tähelepanu kasvatuse kõigile koostisosadele: kehalisele, vaimsele, kõlbelisele, töö- ja esteetilisele kasvatusele. Kõik need komponendid pidid olema omavahel tihedalt seotud, moodustades kasvatuse ühtse protsessi. Suurt tähelepanu pöörati laste mängule. Leiti, et lapsed arenevad täisväärtuslikult ainult siis, kui nende elu on täidetud huvitavate tegevustega ja selleks on mäng . Lasteasutuste ja kasvatajate töö üle hakati teostama süsteemset ja põhjalikku kontrolli. Lasteaedade metoodilisele tööle sõjajärgses Eestis pani aluse Marta Haas, kes määrati 1945
keskendub vastuvõtjale. Faatiline funktsioon tähendab keele kasutamist selleks, et hoida inimeste vahel sidet, et saatja ning vastuvõtja kontakt säiliks. See on eeldus, et suhtlus saaks üldse toimida. Faatiline funktsioon on tähtis sotsiaalsete suhete säilitamiseks ja arendamiseks. Igasugune suhtlemine on faatilise funktsiooni täitmine, mistõttu kontakt on kommunikatsiooni oluline osa. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale, tema vormile, ülesehitusele, esteetilisele kvaliteedile. Selle funktsiooni paremaks täitmiseks kasutatakse näiteks alliteratsiooni ja assonantsi, sõnade või sõnaosade häälikulist kooskõla ehk riimi, tähtis on sõnavalik. Riimi pandud sõnum jääb paremini meelde ning tekitab emotsioone. Metakeelne funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel. See kindlustab, et inimesed on n-ö samal lainel, kasutavad samas kontekstis sama koodi.
Reidolv, Kristiina; Volt, Marek 2013. Definitsioon, interpretatsioon ja hindamine analüütilises kunstifilosoofias. Eesti teatriteaduse perspektiivid. A. Saro (koost. & toim.). Tartu, 152-180 [lugeda 158-160]. Soovituslik: Volt, Marek; Reidolv, Kristiina 2009. Arthur C. Danto. XX sajandi mõttevoolud/kirjanduse uurimine Tartu lk. 519-535 Kordamisküsimused 001 1. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. 2. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 3. Milles seisneb Carrolli ajaloolis-narratiivne kunstiteooria? 4. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme.
on leitud näiteks Pompeji varemetest." (Pihla,K.2006) Varasel keskajal kasutasid feodaalid sõjas ja ka oma maavalduste liitlaste vaenlastest eristamiseks kõikvõimalike märke sh. erikujundusega kilpe. On leitud 11. sajandist pärinevaid kaubamärke kandvaid mõõku. Esimesed paberivalmistajate vesimärgid on pärit 13. sajandist. 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning aina rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. Kuna kaubamärkide kuritarvitamine muutus üha sagedasemaks, seati sisse kaubamärkide kohustuslik registreerimine. Kaubamärgi põhieemärk oli kaitsta firma ja põhifunktsiooniks sai kauba reklaamimine. (Ibid) 1.3 Kaubamärgi kaitsmine ,,Kaubamärgi ülesanne on tähistada kaupu või teenuseid selliselt, et need teistesamalaadsete seast välja paistaksid. Kaubamärk peab tarbijale meelde jääma, et ta saaks õnnestunult valitud toodet või teenust uuesti osta
“ *** („Autoportree“) Siis hakkavad ilmuma juba Alliksaare luule põhimotiivid. Esimesi neist on ilu ja luule, mis laiemas mõistes on kunst väljaspool mingisuguseid tingimusi. Sellega seoses ilmneb selgelt poeedi tihe suhe kunstiga. Nii luuletustes „Asüül“ kui ka „Nauding“ januneb hing ilu järele, mida võib nimetada ka hümniks esteetilisele naudingule. 10 *** „See on luule - öelda öeldamatut, otsiskella vihjeis, varjundeis, mõnda tunnet, alles olematut, äkki helisema panna neis.“ *** „Tas on õndsus, õigustus ja vanne
võsu-liivsibul, palu-põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. 7 Kuressaare linnus Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. Linnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega saksa feodaalide vastu. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond - Saaremaa. 1228.-1234. a. formeerus
liikumist, uurida ajalugu ning tuntumaid feministe. Oluline on tunda terminoloogiat. Tuleb eristada erinevaid feminismi liikumise etappe ning teha vahet feministlikul ja homoseksuaalsel teoorial. Üldiselt on feministlik kirjandusteooria jagatud neljaks etapiks, mis keskenduvad erinevatel viisidel soolisusel põhineval tekstilistele küsimustele. Esiteks peab analüüsima naiskujusid meesautorite tekstides. Sellele järgneb gynocriticism (naiskriitika), mis viitab naiste esteetilisele arengule ja naiste kirjanduslikule traditsioonile. Seejärel tuleb rakendada soolisi uuringuid viisil, milles kõik tekstid (ka meeste kirjutatud), on märgitud soo järgi. Viimaks on uuringud selle kohta, kuidas rassi-, seksuaal- ja klassierinevused naiste seas avardavad eelmisi mudeleid soolise lugemise ja kirjutamisega. Oluline on mõista, et etapid on vastastikku seotud ja kohati kattuvad; nad esindavad
Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri ja inimese vahekorra kohta, kultuuri roll inimeseks olemises. Kultuuride paljusus ja erinevused. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Objektiivne- ilu otsitakse ovjektis endas Ilu on harmoonia Platon- Ilu on see vorm või vahend, tänu millele me oma empiiriliste meelte abil suudame tajuda midagi teistmoodi. Omadust olla sarnane arheotüüpitele. Teatud tüüpi universaalne vorm. Sümboosiumis viidatakse kosmosele, kui esteetilisele absoluutile. Kosmos kehtestab harmoonia. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmilist liikumist, sest kosmos on harmooniline. Ilusad on asjad, mis on harmoonilised. Pythagoras- ilu on matemaatiline. Proportisoon on arvuline suhe. ilu peitub arvulistes vahekordades. Ilu on demiurgilise mõtte vorm Demiurg kui maailma looja. Asjade jaoks on valmis vorm, et nad saaksid oma eesmärki täita. Jumalikku vormi iseloomustab antiikses mõtlemises ikkagi ilu
Kuid siis oleks ekslik rääkida, kunsti staatuse omistamisest, sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnistavad teose kunstistaatust, mis tal definitsiooni kaudu juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? Kunsti eesmärk on pakkuda vaatajale mingit esteetilist naudingut, kunst täidab esteetilist ,,funktsiooni", kutsub vaatajas esile esteetilise kogemuse. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1) Leidub kunstiteoseid, millel ei olegi esteetilise kogemuse esile kuntsumise ambitsiooni: a) kontseptuaalne kunst, nt. Duchamp, Kosuthi b) poliitiline kunst Järelikult on EKD liiga kitsas, kogu kunst ei mahu definitsiooni. 2) Leidub ,,asju", millel on esteetilise kogemise kavatsus a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks b) sport: iluvõimlemine, iluuisutamine, kujundujumine
Repliikide seostamatus või üksteise repliikide kordamine ja väike varieerimine viitab kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava.
Repliikide seostamatus või üksteise repliikide kordamine ja väike varieerimine viitab kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15.Millised on teatriruumi eripärad? Eranditult pühendatud esteetilisele elamusele, kõrge kultuuri tähenduslikkus, jaguneb lavaks ja saaliks, inimesed on selgelt organiseeritud. Publik ja näitlejad, lava korraga nii mänguplats, kus näitlejad mängivad, ja loo tegevuspaik kus toimuvad fiktiivsed sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava.
konstrueerimise mõte Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on kavatsus. õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 8.Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 3.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks
1980; Gardner & Winner, 1982). U-kujulise mudeli pooldajad väidavad, et kui väikelapsed väljendavad oma piltides väga kõrget loomingulisuse taset, siis vanemad lapsed ja noorukid kannatavad kunstiliste võimete olulise vähenemise tõttu, mis saadakse tagasi täiskasvanueas, kuid seda vaid kunstiliselt andekate indiviidide puhul. U-kujulist arenguskeemi kinnitavad empiirilised andmed koguti Põhja-Ameerikas ning need tuginesid Põhja-Ameerika ja teiste Lääne-kohtunike poolt teostatud esteetilisele hinnangule kunstiliste väärtuste kohta. Kui seda uuringut hiljuti Hiina elanikkonna seas, uuesti läbi tehti, ebaõnnestus U-kujulise mustri kinnitamine (Kindler, 2001); Pariser & van den Berg. 1997). Mitte üheski neist hiljutistest uuringutest, ei peetud väikelaste töid kunstiliselt paremateks, nende vanemate eakaaslaste või mittekunstnikest täiskasvanute, omadest. See viitab sellele, et kunstilise väärtuse kultuurinõuded mängisid tõepoolest jõulist rolli kunstilise arengu
Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus. Esteetiline kogemus:1.Sisukeskne: esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2.Afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada E-kogemust (huvitu kogemine, esteetiline emotsioon vms); mis tunne on kogeda esteetiliselt! 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. 1.Mitte-esteetiline kunst 2. Esteetiline mitte-kunst 7. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja tehke sellele kaks etteheidet! Kunsti defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste:
Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse (objekti või olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti enda kvaliteetidega. Moraalne väärtus on seotud headusega, õigluse ja ,,õige" käitumisega. Sarnaselt esteetilisele väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga. Kui hinnatavat fenomeni peetakse moraalseks, ei vaja see edasist õigustamist. Kõik väärtushinnangud põhinevad funktsionaalsel, esteetilisel või moraalsel väärtusel. Praktikas võivad mitu väärtust esineda väärtushinnangus samaaegselt. Keskkonna kasutamisel on sagedased väärtuskonfliktid · Funktsionaalne väärtus versus esteetiline
ja selle põhimõisteid. x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted 1.Produtseerimise tingimus- igasugune loomine väga laias mõistes esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. 2.Esteetiline kogemus: Sisukeskne- esteetiliste omaduste kogemine. Afektikeskne-mis tunne on omada E-kogemust 3.Esteetiline kavatsus- kunstiteosega kindla E-kogemuse tekitamine 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1)poliitiline kunst- kunstiteosed, mille eesmärgiks on maailma muutmine mitte E-kogemuste tekitamine. Nt Uus-Guinea kaitsekilbid olid mõeldud hirmutamiseks, mitte esteetlise kogemuse esile kutsumiseks. 2)esteetiline kunst- leidub ’’asju’’, millel on E-kogemise kavatsus. Nt autod. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab
sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu. Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on loodud mõeldes selle esteetilisele väärtusele, kirjutamisprotsess on eesmärgipärane, keskendub ilu loomisele ja teose ülesehitusele ilu silmas pidades, mitte informatsiooni edasiandmisele, ei pea olema veenev või faktiline vaid eesmärk ise ongi olla ilus ja pakkuda lugejale esteetilist naudingut. Neljandaks suunaks on teksti intertekstuaalne konstruktsioon , milles on rõhk tekstide seotusel ja suhestumisel teiste tekstidega. Iga
on huvitav tdeda ajaloo ja eluloolisuse jtkuvat vidukiku.Olgu juhusliku nitena lhema vaatluse all prantsuse kirjanduse suunanitaja-Concourt i preemia.Vhemalt viimase viie aasta jooksul on peetud auhinna vriliseks tid,mille aines on olnud kas ajalooline vi (auto) biograafiline.Niisiis on vhemalt kirjanduse tipus theldav soov tegeleda hiskondlikku ja ajaloolist huvi pakkuvate teemadega.Raske on muidugi elda,kas see ilmtingimata thendab raprdumist ilukirjandusest ja selja pramist kirjanduse esteetilisele kljele.Kas siis kirjandus muutub kuidagi?Ilmselt kll,kuid eelkige ha kitsama ringi vljavalitute asjaks,ning laia thelepanu leiavad testi vaid raamatud,mis tegelevad igavuse titmisega,meele lahutamisega reaalsusest,mis kll lubab palju,kuid tidab oma lubadusi vaid haruarva.Muidugi ei pruugi srasel eesmrgil loodud kirjandus olla kuidagi eetiliselt vi teinekord ka esteetiiliselt halvem mingist muust kirjandusest,kuid halb on,et tema olemasolu peamine igustus on masside meelte erutamine
kogemuse. .. intentsionalism ,,x" on kunstiteos ainult siis, kui ,,x" on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiilist kogemust. Põhimõisted: .. produtseerimise tingimus igasugune loomine esteetilise kogemuse esilekutsumiseks .. esteetiline kogemus (1) esteetiliste omaduste kogemine (2) keskendumine sellele, mida tähendab omada esteetilist kogemust. .. esteetiline kavatsus ei pea olema kunstiteoses tegelikult täide viidud. 7. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. .. Mitte-esteetiline kunst: leidub kunstiteoseid, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsumise taotlust. (nt Duchampi pissuaar, Cage 4'33''). Siia ka kuulub poliitiline kunst. .. Esteetiline mitte-kunst: leidub asju, millel on esteetilise kogemise kavatsus - nt autod, spordijuhtumid 8. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat. ,,x" on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga.
Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu. Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on loodud mõeldes selle esteetilisele väärtusele, kirjutamisprotsess on eesmärgipärane, keskendub ilu loomisele ja teose ülesehitusele ilu silmas pidades, mitte informatsiooni edasiandmisele, ei pea olema veenev või faktiline vaid eesmärk ise ongi olla ilus ja pakkuda lugejale esteetilist naudingut. Neljandaks suunaks on teksti intertekstuaalne konstruktsioon, milles on rõhk tekstide seotusel ja suhestumisel teiste tekstidega
Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse (objekti või olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti enda kvaliteetidega. 3) moraalne: on seotud headusega, õigluse ja „õige“ käitumisega. Sarnaselt esteetilisele väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga. Kui hinnatavat fenomeni peetakse moraalseks, ei vaja see edasist õigustamist 11. Looduse turuvälised väärtused (loendada ja iseloomustada). (Turuvälised väärtused (non-market values). Ei eelda vahetut füüsilist tarbimist, nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus)
esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust
On olemas kahte liiki intentsionalisme: radikaalne(esteetiline-kavatsus peab olema kõige tähtsam esteetiline kavatsus, poliitiline kavatsus, moraalne kavatsus, religioosne kavatsus, erootiline kavatsus) ja mõõdukas(esteetiline-kavatsus peab lihtsalt olema kavatsuste hulgas poliitiline kavatsus, erootiline kavatsus, esteetiline kavatsus, moraalne kavatsus, religioosne kavatsus). 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst on kunstiteosed, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsuvaid ambitsioone. Kontseptuaalne kunst ja poliitline kunst. EKD liiga kitsas. Esteetiline mitte-kunst on asju, mille loomisel mängib suurt rolli ka esteetilise kogemise esle kutsumise kavatsus, aga mis pole kunst. Näiteks autod, kujundujumine jne. EKD on liiga avar teeb kunstniks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks?
täide viidud b) kavatsuse puudumine – igal üksikul juhul ei pea e-kavatsust olema, kui objekt kuulub kunstiliiku (žanri jms), millel on esteetiline eesmärk c) muud kavatsused – lisaks e-kavatsustele võib kunstiteostel olla ka mitmeid teisi kavatsusi (nt erootilisi, religioosseid, poliitilisi, moraalseid) 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1. Mitte-esteetiline kunst Leidub kunstiteoseid, millel pole e-kogemuse esile kutsumise ambitsiooni (kontseptuaalne kunst – Duchamp; poliitline kunst – Uus-Guinea kaitsekilbid) ehk järelikult EKD on liiga kitsas. 2. Esteetiline mitte-kunst Leidub „asju“, mille loomisel mängib olulist rolli ka e-kogemise kavatsus, ent mis
Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse (objekti või olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti enda kvaliteetidega. Moraalne väärtus on seotud headusega, õigluse ja ,,õige" käitumisega. Sarnaselt esteetilisele väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga. Kui hinnatavat fenomeni peetakse moraalseks, ei vaja see edasist õigustamist. 12. Looduse turuvälised väärtused (loendada ja iseloomustada). Üldökoloogiline väärtus (vee- ja õhuringluse tagamine, vee ja õhu puhastamine, erosiooni vältimine, veereziimi reguleerimine, eluks vajalike tingimuste tagamine jne). Bioloogilise regulatsiooni väärtus
Aktsent-tooniatame oma kõnes erinevaid aspekte erinevas tähenduses. Nt nigger. Resistentsus – vastupanu hegemoonia pärast käivale võitlusele Inkorpratsioon – kaasahaaramine, ideede üle võtmine. Cultural Studies Williams (W) – “kultuur ja ühiskond”, “pikk revulutsioon” Sõna kultuur on keskne inimtunnetuse organiseerimisviis. Käsitleb kultuuri eraldi seisvana poliitilistest ja muudest asjades. Culturalism. Kultuur: Teatav vaimne ideal. Osutab inimese esteetilisele täiustumisele. Kultuur kui täiuslikkus, mille poole püüeldakse. Kultuur kannab universaalseid inimlikke väärtuseid. (on vaja arvestada, millist elu inimesed reaalselt elavad ning mille poole püüdlevad) Kultuur on seotud dokumentatsiooniga, midagi dokumenteeritud. Kogum vaimse töö produkte ja praktikaid, millesse on inimmõistus salvestunud. Kultuuri analüüs uurib antud dokumente ning selekteeritakse parim väärtus/vaade kultuurist
deks on Chase'i eelistatud hüpotees (a) ja väiksem variant selle sisuga, et tema kvaalid on muutunud natuke ja tema normid muutunud vähem, kui ta arvab. See kehtib isegi siis, kui lisame oma andmetes- se mis tahes tahtmatuid ja alateadvuslikke käitumuslikke mõjutusi, sest nende sissetoomine oleks mitmemõtteline. (Kas Chase'i nüüdne pikem vastuse latents osutab "kvaalide taasnormaliseerimise katse" protsessile või "pikemaks veninud esteetilisele hindamisele"?). Eriti selgelt tuleb neurofüsioloogia tõendusjõu piiratus välja siis, kui kujutame ette kohanemise juhtumit. Oleta intuitsioonipumba # 8: operatsioonijärgse astmelise tervenemise raames, et oleme Chase'i maitsepungade ühendusi standardsel kujutletaval moel kuidagi "kirurgiliselt pööranud": pä- rast operatsiooni maitseb suhkur soolaselt, soolal on hapu maitse, jne. Kuid oleta edasi ja see on
Eesti kunstiajaloo seisukohalt on oluline, et Saksamaa poolt okupeeritud Eestis oli natsionaalsotsialistliku kunstiideoloogia mõju eesti kunstnikele palju väiksem kui sotsrealismi mõju Venemaal töötanud eesti kunstnikele. 1941-1944 oli Eestis väga vilgas kunstielu, toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kunstikriitikat ja õitses kunstiturg. Stiililiselt kestis edasi 1930. aastate laad, mis omandas lisaks esteetilisele ka poliitilise tähenduse. Siiski olid kunstnike mõtted ja meeleolud teistsugused kui varem, Eesti maa ja rahva saatus paistis masendavana, kui mitte lausa meeleheitlikuna. Teisalt olid katkenud 1940. aastal sidemed Läänemaailmaga ja Eesti jäi täielikult äralõigatuks demokraatlike maade kunsti arengust ligi paarikümneks aastaks. Kõige veenvamalt suutsid ajastu süngust väljendada maalilist ilu reetmata Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Endel Kõks
kutsuda esteetiline kogemus.. Esteetiline kogemus -objekti huvitu kogemine, objekti kogemine kogemuse enda pärast, ilma igasuguse isikliku (nt seksuaalse) või praktilise (majandusliku) eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik,Kunstnikul peab olema kavatsus. Teooria ei aita, et loodusobjektid võivad esile kutsuda esteetilist kogemust, ent nad pole kunstiks, sest pole kavatsusi. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1. On kunstiteoseid, mis ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks, vaid hirmutamiseks, järelikult ei ole esteetilise kogemuse taotlus kunstiks olemise tarvilik tingimus. 2.Iluvõimlemisel lindiharjutus, kujundujumine nende loomisel mängin rolli esteetilise kogemuse taotlus hindab zürii keskendub publik Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Kuulub ajalooliste kunstiteooriate hulka. Objekti kunstistaatus sõltub
uuristati otse algallikale. (Ibid) Tähistuste ja sümbolite kasutamine levis massiivselt, kasutades uusi ja loovaid võtteid. Kellade märgistus söövitati metallile, dokumentidel ja väljaannetele lisati vesimärk; kangasse ja tekstiili kooti sümboleid ning isegi leib ja küpsetatud kaubad olid märgistatud. (Ibid) 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. 1870 võeti vastu föderaalse kaubamärgi õigusakt. Pärast seda on töötati välja suur kaubamärkide ja patentide seaduste kogu. Registreeritud kaubamärkide hulk hakkas väga kiiresti tõusma. (Ibid) Tänapäev Tänapäeva kaubamärgid tekkisid tööstuse ja teabevahetuse arenedes ning ülemaailmse turu tekkides 19. sajandil. Intellektuaalomand sai õigusliku kaitse – kaubamärkide, disainilahenduste, patentide ja autoriõigustega tagati innovatsiooni eri liikidele
meeletusega? On see tõesti hääletu kevad? See oleks ju õudne! Äkitselt kostab rõõmsat siutsumist. Metsaservale ilmus salkkond tihaseid. Painajalik nägemus kaob. Oh ei, see pole katastroof, see on vaid looduse eksitus. (Jüssi 1986: 21–22) Nagu osutasime, on iseäranis 20. sajandi teisel poolel eesti loodus- kirjutuses hakanud levima looduskogemuse edasiandmine läbi rõhu- tatult isikliku vaatenurga. Selle puhul ei apelleerita enam niivõrd loo- duse üldaktsepteeritud esteetilisele väärtusele ega rõhutata selle ühis- kondlik-majanduslikku väärtust, vaid käsitletakse loodust pigem kui filosoofilist küsimust. Säärase lähenemise kujukas näide on Uku Masingu "Mälestusi taime- dest" (1996), mis erineb "peavoolu" loodusteaduslikkuse-kesksemaist teos- test oma püüdes kirjeldada loodust nimelt omaenese isiklike tundmuste ja kogemuste kaudu. Mitmekülgselt haritud inimesena kirjeldab Masing küll
- objektile suunatus – teosesse neeldumine - vabaduse tundmine – mittekammitsetus, relax tunne - irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud, nt õudne, aga turvaline - aktiivne avastusrõõm – ahhaa efekt - terviklikkus – kogemus on ühtne ja sidus Kõik tingimused pole korraga vajalikud, vaja on 1. ja ülejäänuist kolm. Kavatsustest: - kunstiteos ei pea de facto tekitama esteetilist kogemust - lisaks esteetilisele kavatsusele võib olla ka teisi taotlusi - ka looduslikud objektid saavad pakkuma E-kogemust, aga kuna pole E-KAVATSUST, pole see kunst - E-kavatsust ei pea olema, kui objekt kuulub liiki/zhanri, millel on esteetiline eesmärk Esteetilise kunstiteooria kriitikat: - Mitte-esteetiline kunst. On kunstiteoseid, mis ei taha esile kutsuda e-kogemust, 1)kontseptuaalne kunst (Duchamp), 2)poliitiline kunst (nt Uus-Guinea kaitsekilbid).
Loeng 9. Evolutsioon ja muutused Evolutsiooniteooria Charles Darwin. The Origin of the Species. (1859) Seletab liikide teket ja mitmekesisust Kohanemist Evolutsiooniteooria sotsiaalsed rakendused Ühiskonnad kujunenud aja jooksul lihtsamatest keerulisemateks Paralleelselt keerulistega eksisteerivad lihtsamad ühiskonnad on maha jäänud. Kehtib nii majanduse ja tehnoloogia kohta kui viitab moraalsele, intellektuaalsele ja esteetilisele arengule. Šoti moraalifilosoofide skaalad Karjakasvatus Tööstus/kaubandus Küttimine ja korilus Põllupidamine Metslus Barbarism Tsivilisatsioon Arengutase Aeg Sotsiaalse evolutsooni teooria... ... andis õigustuse kolonialismile
Väitlus ilu üle nihkub tema loomise ja tundmise reeglite juurest tema tekitatud tagajärgede juurde. Kunsti üheks põhiteemaks saab ülevustunde edastamine. Kanti jaoks on kunst filosoofia loomulik jätk, mis aitab meil saada paremateks inimesteks. Immanuel Kanti kunstikäsitluse leiame “Otsustusvõime kriitikast” (1790), kus ta käsitleb ESTEETIKAT. Ilu tuletab meile meelde olla parim versioon iseendast. Ilu on universaalne, looduse ilu on mõistetav igaühele. Esteetilisele kogemusele on omane KIRETA NAUDING, OTSTARBETA SIHT, TAGAMÕTTETA UNIVERSAALSUS ja SEADUSETA KORD. Ilusat asja nauditakse soovita seda omada, ainuke siht mida taotleb tema vorm on tema enese olemasolu. Kunstile on iseloomulik SUBLIIMNE kogemus, ülevus - miski, mis paiskab segi varasemas mõistmise kogemuse eeldused. On matemaatiline subliimsus (nt lõpmatuse kogemus, õõvastav), milledeks on vaimsed protsessid, mis muudavad taju ja on looduslik (dünaamiline)
10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus- Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi- harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Mõlemad on spordi valdkonnas. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust
Poliitiline kunst leidub kunsti, millel puudub esteetiline kavatsus (nad on mitte-esteetilised või anti-esteetilised), sellise kunsti eesmärgiks on kutsuda meid üles tegudele, maailma muutmisele (edendama kommunismi, aitama vaeseid jne). Teose esteetiline kogemine oleks vastuolus selle kunsti ,,püha üritusega" (Danto). Esteetilise kogemuse taotlus ei ole kunstiks olemise tarvilik tingimus. Senised vastuargumendid on edukad sellisele esteetilisele kunstidefinitsioonile, mis nõuab esteetilise kavatsuse olemasolu, mitte selle kavatsuse kõige ülimat staatust (nn räige versioon). Argukmentide idee et leidub teoseid, millel loomisel polnud esteetilise kogemuse esile kutsumise kavatsusi, järelikult esteetiline kunstidefinitsioon on liiga kitsas. · Esteetiline mitte-kunst ent mõnede väitel on esteetiline kunstidefinitsioon liiga avar. St see kaldub kunstiks tegema juhtumeid, mida me reeglina kunstiks ei pea (autod,
Sellisel luuletaja luulekriitikal või n.ö. ateljeekriitikal on aga kaks piiratust: kõik, millel pole seost luuletaja enda loominguga või on talle antipaatne, jääb tema kompetentsist välja; väljaspool tema enda kunsti võivad kriitiku hinnangud olla ebausaldatavad. Kriitikast kõneldes peab Eliot eeskätt luulekriitikat silmas aga ka seetõttu, et viimane on kirjandusest üldistusi tehes olnud pikka aega primaarne. Illusioon, et luules läheneme puhtalt esteetilisele elamusele, teeb luulest kõige mugavama kirjandusliigi, millele kriitika üle arutledes mõelda. Suurt osa kriitikast, mis sünnib punktis, kus kriitika sulab kirjandusteadusesse ja kirjandusteadus kriitikasse, võib iseloomustada kui allikate abil seletavat kriitikat. Selle mõtte selgitamisel nimetab Eliot J. L. Lowesi, kes nuhkis välja kõik raamatud, mida Coleridge oli lugenud ning kust laenanud oma poeemidesse kujundeid ja fraase.
ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 8. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni! x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust