Gerhard Munthe referaat (4)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Kuressaare Gümnaasium
Gerhard Munthe
Kuressaare 2007
Sisukord

Sissejuhatus 3.

Elulugu 4.

Kasutatud kirjandus 7.

Lisad 8.
Sissejuhatus
Gerhard Munthe on õelnud:''Kui me räägime muistsetest aegadest , tuleks seda kutsuda individualismi ajaks kunstis, seda võib kirjeldada pärisorjusest vaba perioodina, aega, mis on võidelnud end vabaks endise ühetaolisuse ahelaist. Seal on neid kes raputavad päid kõigele sellisele vabadusele.''
Gerhard Munthe (1849-1929), kõikehõlmaja, maalija ja disainer, oli üks Norra laiemalt tuntud kunstnikke. Tema unikaalne stiil sai kiiresti positiivset vastukaja ning tema looming, mis hõlmas Norrat selle kaugeleulatuvates mastaapides sai tuntuks veelgi kaugemale.
Elulugu
Gerhard Munthe (1849-1929), kõikehõlmaja, maalija ja disainer, oli üks Norra laiemalt tuntud kunstnikke. Algul oli ta juhtiv figuur 1880-te esteetilises liikumises, millest hiljem kujunes kunstinivoo liikumine. Esteetiline liikumine põhines 1870-te ja 80-te esteetiliste ideaalide kultusel, mis ülistas ilu ja Jaapani kunsti. Ilu ja ''ilu ilu enda sakes'' peeti elutähtsaks energiaallikaks mis ületas kõigi uskude, ajaloo ja geograafilisi piire.
Neid inspireeris keskaeg ja üle kõige , Jaapan- riik, mis avas oma uksed ülejäänud maailmale aastal 1853 . Nad tahtsid tutvustada ilu ja kunsti igale kodule . Nad arvasid, et hea maitse ja sisustusdisain juhib kõiki paremale elule.
Gerhard Munthe imetles ja pidas kirjavahetust Carl Larssoniga ja 1895 aastal ta kuulutas, et teda võiks võrrelda Prantsuse kunstniku ja disaineriga Eugene Grassetiga ning Taani disaineri Thorvald Bindesbolliga.
Munthe varasem töö oli mõjutatud naturalismist, aga 1880-test tulid tema töödesse abstraktsemad ja stiilsemad elemendid. See muutus oli ilmselt mõjutatud tema kasvavatest huvidest Jaapani kunsti, millega ta tutvus 1886 . aastal. Sel suvel ühines ta Fleskumi kunstiühinguga. Mitmed uuringud näitavad, et mitmed osalised olid inspireeritud Jaapani kunstist, nende hulgas Gerhard Munthe. 1890, aasta jõuludeks sai Munthe raamatu Jaapani kunstist oma Taani kolleegilt Bernt Gronvoldilt. See oli ilmselt Madseni raamat tiitliga Japansk Malerkunst (Jaapani Maalikunst), välja antud 1885. aastal. Tänukirjas Gronvoldile, Munthe kirjutas: ''Sa ei oleks saanud leida midagi, mille üle ma tänulikum oleks olnud. Ei olnud ma ka kursis selle Jaapani kunsti aspektiga''. Mõned aastad hiljem kirjutas Munthe ''Liikumine, mis nüüd levis Jaapanist Eoroopasse'', ja see Jaapani kunst oli tema üheks peamiseks inspiratsiooniallikaks püüdlustes mõista Norra dekoratiivkunsti. Eelkõige oli see suhtumine kompositsiooni, aga ka rõhutamine feodaalsesse ja Jaapani kunsti mis Munthed huvitas.
On selge, et Munthe, nagu teised esteetilise liikumise liikmed Inglismaal ja Prantsusmaal, leidis inspiratsiooniallikaks müüdid ja folkloori , kombineerituna mõjutustega keskajast ja Jaapani kunstist oli see muutus millel põhines järgnev kunstinivoo. 1891-92 aasta talvel toimus dramaatiline muutus mis ilmnes suhtumises Munthe kunstilistel püüdlustel. Ta hakkas mõtlema tööstusele. Ta jäi kinn faktile, et niikaugele kui keegi meenutada suudab pole keegi Norras tootnud Norra ideid või mustreid mida võiks kasutada vaipadel, tapeetidel või portselanil.
Mõned aastad hiljem andis Munthe välja mõtte ''Norra – naturaalsete värvide palett '': erepunane, redisekarva violetne, indigo sinine ja tugev kollane. Need olid värvid mis põhinesid Norra loodusel ning värvid, mis olid kasutusel vanas Norra folkkunstis. Selle värviteooriaga ja Norra saagadest ja folkloorist võetud motiiviga, keskaegsete seinavaipade ja puidunikerdamisega ja kohaliku taimestiku ja loomastikuga, Munthe algatas Norra esteetilise liikumise, mis jätkas seda kunstinivood. Aja mõõdudes karaktiseeritud tugevast rahvuslikust lootusest mis puudutab lahkuminekut Rootsist, olid tema ideed hästi vastu võetud kunsti miljöös.
Aastad 1890-1893 olid kahtlemata Munthe koige loovamad. Motiivid tundusid voolavat kui põhjatust allikast ja pole kahtlustki et inspiratsioonil mille ta sai Jaapani kunstist oli vabastav effekt. Mais-Juunis 1892 sõitis Munthe Pariisi edasistele õpingutele.
Munthe jaoks vajalik ''dekoratiivne läbilöök'' toimus Musta ja Valge Väljapanekul Christianias (Oslos) 1893. aastal kus ta pani välja üksteist ´´Norra folklooril põhinevat fantaasiat'', näiteks ''Veretorn'' (1891-92), '' Trollide maa'' (1892) ning ''Kosijad'' (1892), edu saavutati ka teistel ülemaailmsetel näitustel. Need akvarellmaalid tegi tema naine Sigurn esmalt seinavaipadeks, hiljem pandi need välja Dekoratiivkunstimuuseoumi Trondheimis 1898 . aastal.
Munthe ütles oma loomingu kohta, et inspiratsioon niinimetatud Muinasjututujule tuli kolmest allikast: vanad Norra mustrid ja kangatekstiilid, lapselik kujutlusvõime ja iidsed jutustused mis tulid enne folkloorijutte; ''Hea aeg, kui Trollid polnud heasüdamlikul teel kunagi rumalad – nad olid kavalad Jotused ajal mil kõik oli raud ja veri ning palju hirmsam.''
Muinasjututujud võeti eriti hästi vastu Stockholmis 1894. aastal. Ilmselt oli selleks Munthe õpilane ja hea sõber Prints Eugene kes tõukas teda eksponeerima . Prints kirjeldas Munthed kui ''ebatavalise talendi ja fantaasiaga''.
Munthe tegi oma läbilõõgi 43 aastasena. Kaks peamist komisjoni märkisid ta kindlakäeliselt Norra kunstiajaloo raamatutesse: tema kõited, illustratsioonid , vinjettid, ääristused anti välja J.M Stenerseni poolt Christianias 1899 – ja ruumikujundus – Muinasjututuba – Holmenkolleni Turismihotellile (1896-97).
Huvi interjööridekoratsiooni vastu oli loomulik osa esteetilisele ja dekoratiivsele liikumisele, ka oma kodu Lysakeris Oslo lähistel muutis Munthe oma ideedest lähtuvalt ning see muutus inspiratiivseks, lõpetas ta selle 1890-tel. Vestibüülis ja elutoas oli just piisav kogus rohelist ja kollast et jätta tugev esmamulje. Oma kodus töötas Munthe välja rahustava interjööristiili lihtsustatud ornamentika ja mõõbliga ning Jaapani keraamikaga kaminaäärel.
Sama kombinatsiooni kasutas Munthe ka ''Muinasjututoas'', mis küll hiljem hävines, kuid millest said inspiratsiooni ka paljud teised disainerid ja arhitektid , ka Munthe ise jätkas interjööri kujundamist.
Ka Munthe ise uskus et tema stiil on ületanud rahvusvahelisi piire ning sellest saadud energiaga lõi ta uue stiili.
Tänu mõjutustele Jaapani kunstist suutis Munthe eemalduda naturalismist luues peaaegu perspektiivitu kunstivormi koos stiili, kontrastsete mustrite ja tugevate kontrastidega vormide väljatoomisega koos nurkade väljatoomisega.
Kasutatud kirjandus
commons.wikimedia.org
www.norra.ee
www.encyclopedia.com
''Budeia'' 1890
''I haven '' 1885
'' Olav Trygvesons Saga ''
''Haakon den godes Saga''
''Magnussonnernes Saga''

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 30 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

no1ka2 Õppematerjali autor

gerhard munthe referaat

Sarnased õppematerjalid

161

docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

Kunstiajalugu -eksam: 4punkti: 1)kirjalik põhiseisukohad mõnest kunstivoolust, max 1lk, põhifaktid (millal, kus, kes, + iseloomustus) 2)lühike vastus loetleda ainult kunstnikunimed (nt nimetab ühe voolu) 3)referaatidest igaüks valib 5 referaati mille ta läbi loeb punkt tuleb ühe loetud referaadi põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab) -vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta referaat mitte essee (mis kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda vajaks täpsustamist; postmod.

Kunstiajalugu

docx

Eesti kunst 1918-1940

Teistest Laikmaa varasematest õpilastest, kellele sai osaks pärastpoole eesti kunstis koht leida, tuleb nimetada J. Greenbergi ja L. Oskarit, nendele lisandusid peagi P. Burman, O. Krusten ja O. Kallis. Ka N. Triik ja A. Tassa võtsid lühemat aega osa ateljeekooli tööst. Oskar Kallis (1892-1918) oli Laikmaa õpilastest andekaim. Tegi pastellidega "Kalevipoja"- ainelisi töösid. Tema dekoratiivse stiili eeskujuks võib lugeda Laikmaad, Akseli Gallen- Kallelat ja Gerhard Munthet. Kaunid on päikese-teema käsitlused. 1892-1918 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis Osales “Vikerla” asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) Juugend ja sümbolism 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) Tema nimelist majamuuseumi pole Aleksander Uurits (1888-1918) alustas kas Laikmaa juures. Sarnaneb loominguga vene rahvusromantikute Nikolai Roerichi Ivan Bilibiniga. Tegi eriti stiliseeritud kontuuridega joonistusi ja raamatuillustratsioone. 1

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja-Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840-1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja ,,Jugend" järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus ,,JUUGEND".

Kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja- Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja ,,Jugend" järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus ,,JUUGEND". Samuel Bing avas 1895

Kunstiajalugu

doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus

Rohkem sarnaseid