Kirjandus rühmitused (0)

Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel „Noorte püüded“. Manifesti põhieesmärk: „enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus – 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60’ voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J. Peterson ) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas , Grünthal- Ridala , Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke artikkleid. II-1907. keskendub ilukirjandusele, Tuglas ja Suits. III-1909- saknaal, uuenduste töttu, Petersoni luuletused,Hämming Vilde novell “ kuival “ prostitutsiooni probleemid, süüdistatakse porno levitamises. BOLUTAREI luuletus „Raibe“- otsekohene ,räige, Randvere movell „Rutt“ ideaalsest naisest. IV-1912- kunstnike koostöö, Mägi,Triik,Laikmaa. Suitsu „Värisevate haabade allee“ esimene professionaalne vabavärsiline luuletus Eestis. V-1915-Kokkuvõte 10.aastast ja Tuglase „vabadus ja surm“. Kirjastus töötas 40’ aastani, Kaastööd tegi Jaan Oks, sai tuntuks inetuse estetiseerimine „küla“ novell. 1922- loodi Eesti Kirjanike Liit , 1923 ilmub Looming“ kuni tänaseni. 1918- I EV ,1920-suured muutused Vabadussõja lõpp ja Tartu rahu. !921- astub Eesti Rahvaste Liitu, 1535- esimene Eestikeelne raamat.SIURU- 1917-1919- keskenduti vormilistele külgedele. Stiil:keskenduvad mängulisusele, Tuumik .- Under,Visnapuu, Semper , Adson ,Tuglas, Gailit , kaasa tegid- Ridala, Suits, Aavik, kunstnikud-Triik, Mägi. Nimetuse taga olid ka albumid ja kirjastus. Püüab loominguga vastandada sõja õudustele, esteetilisele küljele. Uus-romantismi esindajad, tähtis on mängulisus, see kantakse üle ka ellu, Under-Siuru printsess , Visnapuu-vürst, Adson- paaž . suutis tõsta luule huviorbiiti. Korraldasid Estonias tuluõhtuid, anti välja albumeid, siuru kirjastus andis välja esikluulekogusid. Under- sonetid , Gailit- saatana karusell. Pööratakse tähelepanu armastuse füüsilisele poolele, domineeris armastus ja loodusluule. Tõstab luule kvalitatiivsele tasandile. Kirjastus aitas välja anda seismajäänud teoseid. Kujundus on oluline, rõhk keeleuuendusel. TARAPITA - 1921-1922. Tuumik- A. Kivikas , J. Semper, M.Under, Adson, J. Barbarus , Tuglas, A.Alle, kindel manifest, keskendusid sots teemadele, kriitiline realism ja ekspressionism , neid on kokku toonud opositsioon raha vastu, eeskuju andis PR rühmitus, püüti võidelda sõja vägivalla ja sots ülekohtu vastu, Vaimsus oli tähtis, nimetaga on seitse ajakirja. Gailit ja Visnapuu leidsid , et kunsti eesmärk on midagi muud. Lagunes sisemiste vastuolude tõttu. ARBUJAD - 30’ keskel-40’ võimuvahetuseni. Loitsumine) Tuumik- Betti alver , H.Talvik) K. Merilaas -A.sang) Uku Masing , B.Kangro,M.Raud,P Viiding. Ignoreerisid sots tellimusi, suhtumine võimu oli põlglik, vaimu aristokraadid ,Teema- vabadus, ilu, kunst , vormi täius oli oluline, puhas luule keel. Palju allegooriat, ridade vahelepeidetud, palju vihjeid maailma kultuuriloo sündmustele, vastuoluline rühmitus. VISNAPUU- vastuoluline autor,alustab siuru raames, ilmub esikkogu“amores“ impressionistlik armastusluule , keskendub tundemaailmale,palju autobiograafiat, igatsus ! Vormiliselt toob palju uuenduslikku, teises pooles on vastuolulisus selgelt näha,“kaks algust“ – tema loomingus elab ingel ühes majas saatanaga. „ Jumalaga Ene“ – musikaalne kogu, tundub et ta otsib absoluutset täiuslikkust, nukker romantika+absoluudi ihaldus,räiged toonid.“ Talihari “ „hõbedased kuljused“ ja „käoorvik“armastusluule+ ühiskonnakriitika.selgelt näha enda sisemine lõhestatus, armastusest rääkides jõhker,küüniline, 20’ alguses süveneb isamaalisus „maarjamaa laulud“ ja „ränikivi“ – ränikivi,maarjama ja tõmbtuul on peamised . muretseb rahva saatuse pärast. 32 aastal muuudatus, ilmub rõõmus kogu „päike ja jõgi“ . Luuletused: „ kaks algust“-süda ja liha, ingel ühes majas saatanaga. „laul sest jäledast“ jälk,räige „oo eöu,virtsamere haisev lokse, oo maailm purjus jumalata okse “ „loobumas! Väsinud lootmas ja ootamast“minu tee,see on lauluks ülendada valu!“ . „eokene eo-eo“ rõõmus,positiivne, algushäälikute kokkukõla ja vokaalühendid rahvalauludest. „langes lund“-kordusmotiividmsõda, verine lumi, alguses oli lumi puhas ,pehme ja valge, hiljem ,külm ja verine ja kole . „sireli“-sõjavastane. „ole tervitet“-noorte langenud sõdurite mälestuseks. Ilus on noorena surra. „ärge tapke inimest“-valu ja häbi tapmiste pärast „matsin mulda“-mattis õe ,liiga vara. „kümme kirja ingile“-tsükkel, algab kevadega lõpeb talvega. „üks ränikivi“-igatsus lapsepõlve kodujärele“maakera on mürgitet“- pühendatud Heino Leinole. Ei ole võimalik olla luuletaja maal ,kus on sellisel määral mürgitatud,et sinna ei mahu ühtki head mõtet.maakera on mürgitatud inimese verega. „tõmbtuul“-oleme tormide teele rajanud maja, eesti on täpselt ida ja lääne piiril , pool , tsehhi ,saksa,vene,rootsi käes olnud.“ Ema lill“-ema surmast. „me seisame tuulte ristteel“-sõja mõjutustest. „astuge tasa“ – ingi puhkab, pime ja porine aeg. „ periheel “-hauapaik, kus päike paistab kõige heledamalt. „ingi haual“, „kõik muutub lauluks“- kõik tema ümber muutub lauluks, mmida ta vaatab või puudutab vms.EPIGRAMMID- „felix ormusson“-tuglas,“gee“-gailit,“pierrot“-semper. Väga vastandlik luuletaja, palju sõda ja negatiivsust, vastandub rõõmule ja positiivsusele.