Maja ja niiskus (1)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Maja ja niiskus
Referaat
Koostas: Kait Trumm
V-09
Pärnu 2010
Sisukord
Kõik laguneb aja jooksul...............................................lk 3
Niiskuse liikumine.........................................................lk 3
Niiskus materjalides......................................................lk 4
Niiskusalliakad..............................................................lk 4
Niiskus kahjustused......................................................lk 5
Kasutatud kirjandus......................................................lk 6
Maja ja niiskus
Kõik laguneb aja jooksul
Materjalide lagunemine niiskuse toimel on tavaline nähtus, nii on see alati olnud.
Näiteks puit ja teised looduses olevad orgaanislised materjalid lagunevad mädanikseente toimel,seevastu metallid lagunevad vee ja hapniku toimel ja tekib rooste. Aastate jooksul õppisid meie esivanemad ehitama hooneid nii ,et oleksid püsivamad ja lagunemis protsess aeglustuks.
Enne ja nüüd
Varem valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad ning ka materjal valiti hoolikalt ja valmistati ette, sest ehitamine oli suur töö ja majad pidid kaua kestma.
Tänapäeva tehnikaga saab ehitaga kõikjale, kuid see eest ei pöörata suurt tähelepanu maja materjali valikule.Ehitus on ka tänapäeval kallim kui seda olid ennem. Muutunud on ka elukombed . Vett kasutatakse tunduvalt rohkem kui varem, sooja annab keskkütteradiaator ja toas ollakse särgiväel.
Võrdlus
Ennem Nüüd
1.Valiti kõrgemad ja kuivemad kohad.
1.ehitatakse ka niisketesse kohtadesse
2. Ehitati aeglase tempoga ja lasti materjalil kuivada.
2.hooned on tihedad ja energiat säästes vähendatakse ventilatsiooni
3.kasutati valitud ja kvaliteetset materjali
3. ei ole küttekoldeid mis ventileeriksid ruume
4. hooned olid suhteliselt hõredad ja veeaur pääses hoonest välja
4.kasutatakse keldreid elamiseks või niiskete ruumidena( saun )
5.ventileerisid ruume küttlekolded, tekitades neis alarõhu
5. soojustatakse põrandaid ja põrandaalune on külm ning niiske
6. kasutati keldrit jaheda hoiuruumina
6. nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele
Niiskuse liikumine
Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna .Seepärast on oluline kindlaks teha milline niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskusehulga korrla on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madala puhul konvektsiooni või difusiooniga.
Difusioon
Veeaur nagu teisedki gaasid,liigub suuremalt rõhult väiksema poole, kuni rõhk ühtlustub.Levinud on arvamus,et veemolekulid liiguvad soojast külmema poole, st läbi seina hoonest välja. Tihti on seeka nii, sest soojas ruumis on tavaliselt rohkem veeauru kui väljas. Kui ruumi õhk on välisõhust kuivem, siis võib niiskus suunduda ka soojema õhu poole, st väljast ruumi.
Niiskus materjalides
Ehitusmaterjalides võib olla niiskus kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti muutusi negatiivses suunas. Kui materjal asub niiskes keskkonnas, siis tungib veeaur aeglaselt tema pooridessr ja hakkavan seda aeglaswlt lagundama.
Kuivamine
Kui niisek materjali ümbritseb kuiv õhk, siis liiguvad materjali poorides olevad veemolekulid difusiooni toimel õhku. Materjal muutub kuivemaks, kuni saavutab õhuga sana niiskusesisalduse. Mida kuivem on ümbrites õhk seda kiiremini materjal kuivab.
Niiskusallikad
Väline õhuniiskus ja sademed:
- vihm
-lumi(sulamisvesi)
Maapinna niiskus:
-põhjavesi
- pinnasevesi
-maapinda imbunud sadevesi
Ehitusniiskus
- ehitusmaterjalide koositses olev vesi
-sademed ehitamise ajal
Lekked:
-pesemine
-toiduvalmistamine
-füüsiline tegevus
-lilled,loomad,akvaariumid
Kondensvesi, mis on põhjustatud:
-konstruktsioonide ja materjalide vigadest
- ruumide ala- ja ülerõhust
Niiskuskahjustused
Bioloogiline lagunemine
-Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust.
Külmakahjustused
-Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna,
Soolakahjustused
-Vees o alati lahustunud sooli . Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud
Keemiline lagunemine
-Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavate materjalide.
Füüsiline lagunemine
-Enamus poorseid materjale allub siiskusest tingitud liikumisele- paisumisele jakahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist.
Määrdumine
-Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinudlaike on raske või koguni võimatu eemaldada.
Suurenenud energiakulu
-Vee aurustumiseks on vaja energiat. Niiskete konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat. Niisked konstruktsioonid juhivad ka soojust paremini kui kuivad konstruktsioonid
Terviseriskid
-Hoonetega seotud terviseprobleemid avaldavad mitmel moel:haöb enesetunne, astma , allergia ,sügelus,peavalu ja üldine väsimus. Plajud probleemid arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega (hallitus, materjalidest eralduvad kahjulikud ained)
Kasutadud kirjandus:
Raamat „Maja ja niiskus“