Jaapani kultuur (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
Jaapani kultuur
Katriin Saar
Marleen Mikk
7.b klass
Tallinn 2015
Sisukord

Jaapan- sissejuhatus 3
1. Usk Jaapanis 4
2. Sport 6
3. Jaapani Toit 7
Kasutatud allikad 8

Jaapan- sissejuhatus

Jaapan on riik Ida-Aasias mida hõlmab Jaapani saarestik ja Riu Kiu saared. Juba ammu hakkasid Aasia mandri elanikud Jaapanit nimetama tõusva päikese maasks, sest sealt
on mägine maa, kus leidub palju vulkaane ja leidub sageli maavärinaid. Suuri purustusi põhjustavad ka veealuste maavärinate tekitatud hiidlained ehk tsunaamid ja tugevad tormid ehk taifuunid. Enam kui kolm neljandikku jaapanlastest elab tihedalt asustatud linnades. Jaapani üks suurimaid linnu on Tokio. Jaapanis on kaks tähtsamat usundit: simtoism (vanem usund ) ja budism . Kuigi Jaapanil ei ole eriti loodusvarasid, on riik rikas. Võimsaks riigiks sai Jaapan 19. Sajandi lõpupoole. Tänapäeval juhib riiki valitav peaminister ning valitsus ja see on üks maailma võimsamaid majandusriike. 1894 võitis ta mõnes olulises lahingus Hiinat ja 1905 sai temalt lüüa Venemaa. Mägisuse tõttu on põllumajanduslikult kasutatav ainult 15% riigi pindalast. Tähtsaim toiduaine on riis . Olulised on ka puuviljad , suhkrupeed, tee ja aedviljad .

1. Usk Jaapanis

Jaapanis on kaks usku: sintoism ja budism . Peale nende tunnistatakse Jaapanis ka ristiusku (umbes 4% rahvastikust) ja mitut muud usundit (18%). Riigi usku neil ei ole (mõnel riigil on oma usk).
Budism- budism on religioon , mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budismi rajas Siddharta Gautama nimeline prints Kirde-Indias. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ehk järjest uutesse sündimistesse kuni lõpuks jõutakse nirvaanasse. Iga uue elu vorm sõltub sellest, kuidas olend eelmises elus on käitunud. Inimene võis eelmises elus olla loom, mees võis olla naine, seda nimetatakse nende karmaks. Buddha (see kellesse budistid usuvad) õpetused rajanevad neljale õilsale tõele. Need väidavad, et igasugust kannatust põhjustab kiindumus materiaalsesse maailma. Budistid usuvad, et õilsat kaheksaastmelist teed käies vabanevad nad igasugusest säärased kiindumusest ning seega ka kannatusest. Nende kaheksa osa hulka kuuluvad tarkus, mõistvus, moraalsus ja meditatsioon.
Sintoism- Erinevalt paljudest teistest usunditest ei nõua šintoistiks olemine usu avalikku tunnistamist. Et šintoism on üle tuhande aasta budismiga kooseksisteerinud, siis on väga raske šintoismi ja budismi uskumusi lahutada. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja šintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende lepitamiseks ning praktiseerivad mõlemat. On tavaline, et inimesed praktiseerivad eluajal šintoismi, kuid nad maetakse budistlikult. Nende erinevaid arusaamu hauatagusest elust peetakse teineteist täiendavaks ja sageli pärinevad ühe usundi rituaalid teise omast.
Pilt nr. 3. Šintoismi

2. Sport

Jaapanis on väga laialt levinud võitluskunstid. Erinevate võitluskunstide juured on sügaval muinasajaloos, inimese vajaduses küttida saaki ning kaitsta ennast vaenlaste ja röövloomade eest. Jaapanis on palju traditsioonilisi spordialasid. Need said hiljem läänes tuntuks ja levisid seal kiiresti. Sellised on näiteks sumo , judo , karate , kendo jt. Jaapani võitluskunstid tuginevad kehalistele võimetele, vaimsele tasakaalule ja kõlbelise kindluse arendamisele. Judo ehk džuudo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala. Džuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokateks. Karate nõuab võistlejailt tehnika valdamist ja kohtunikelt ranget määruste jälgimist. Võistlejad kannavad enamasti käe-, jala-, hamba- ja kubemekaitset. Punkte saadaks puhaste rünnakute eest. Löögid peatatakse või ohjeldatakse hetk enne vastase tabamist, vältimaks vigastusi. Punkte antakse erinevalt sõltuvalt sellest, millega lüüakse (käsi, jalg) ja kuhu tabatakse (pähe, kehasse). Heidete eest punkte ei anta , kuid on võimalik saada punkte heitmise teel pikali saadud vastase pihta sooritatud löögi eest. Sportlikus karates on üldiselt löögid reide ja liigestesse keelatud, küll on aga sellised löögid lubatud mõningatel kontaktkarate võistlustel.
Pilt nr 4. Sumo Pilt nr 5. Judo

3. Jaapani Toit

Jaapani toidukultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Väga suurt tähelepanu pööratakse toorainete kvaliteedile. Ka esteetilisele poolele, toidu lõhnale ja roogade väljapanekule, pööratakse suuremat tähelepanu kui läänemaailmas. Toidukunst põhineb kolmel osal: riis või nuudlid, pearoog lihast, kalast , köögiviljadest või tofust ja supist. Kõiki söögikorras olevaid roogi saab maitsestada kolme Jaapani köögi põhilise maitseainega: dashi puljong, miso ja sojakaste. Jaapani toit sisaldab väga vähe rasva, kuid on suhteliselt soolane . Traditsiooniline Jaapani toidukord koosneb ühest või mitmest erinevast pearoast, kausitäiest riisist, kausikesest supist ja marineeritud köögiviljadest (tsukemono). Toitu ei liigitata mitte põhikoostisosade (köögiviljad, kala, liha) järgi, vaid valmistamise meetodi järgi (grillitud, aurutatud , keedetud ...). Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest, ka tänapäeval on Jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek. Väga palju süüakse kala, põhjuseks oli budismi levik, mis piiras liha söömist ja ka pikk merepiir. Jaapani põhitoiduaine on riis. Vanasõna ütleb: "Mida rikkam tera , seda. madalamale painutab riisitaim oma viljapea ". Seletatakse vanasõna nii: mida võimsam on inimene, seda alandlikum peaks ta teiste vastu olema. Riis kuulub iga toidukorra juurde. Sushi on tänapäeval läänemaailmas tuntuim Jaapani roog. Hapustatud riisiga on kombineeritud erinevad lisandid, mis serveeritakse kaunikujulise suupistena. Peamised koostisosad peale riisi on norilehed, vasaabi ja sojakaste. Sushi tuntumad liigid on maki, nigiri ja temaki.
Pilt nr. 6. Maki-, Temaki- ja Nigirisushi

Kasutatud allikad

• ENEKE 2- Jaapan (lk 38,39)
  
• Õpilase entsüklopeedia- Budism (lk 288)
  
• Õpilase entsüklopeedia- Jaapan (lk 23-24)
  
• Aasia riikide etikett ja tavad- Jaapan
  
• Maailma äri ja kultuuri käsiraamat 2- Jaapan
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan#Kultuur_ja_religioon
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Sintois m
  
• http://www.hkhk.edu.ee/vanker/aasiatoit/jaapani_toidukultuur.html
  
• www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php
  
• Pildid: https://en.wikipedia.org/wiki/Sumo
  
• http://kenmarecatering.com/2013/05/23/sumo-sushi-and-sake/
  
• https://sathyasaibaba.wordpress.com/2009/06/24/quadruple-avathaars
  
• http://miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.ht m
  
• http://vikipeedia.ee/D%C5%BEuudo
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Karate