Maja ja Niiskus (1)

5 VÄGA HEA

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLEJA
MAJA JA NIISKUS
Referaat
Juhendaja : Ingrid Kruusla
Koostaja : Agor Liivas
Pärnu 2010
SISUKORD

Niiskuskahjustused

Difusioon

Kõik laguneb aja jooksul

Niiskusallikad

Jääpurikad

Enne ja nüüd

Niiskus materjalides

Külmasild

Võrdlus VAREM – NÜÜD

Niiskuse liikumine

Kapilaarne immendumine

Konvektsioon

Kasutataud kirjandus
1. NIISKUSKAHJUSTUSED.
*Bioloogiline lagunemine – Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust.
*Külmakahjustused – Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda.
*Soolakahjustused – Vees on alati lahustunud sooli . Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad . Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristallidelgi purustav jõud.
*Füüsiline lagunemine – Enamus poorseid materjale allub niiskusest tingitud liikumisele – paisumisele ja kahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist.
*Suurenenud energiakulu - Vee aurustumiseks on tarvis energiat. Niiskete konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat. Niisked konstruktsioonid juhivad ka soojust paremini kui kuivavad konstruktsioonid.
* Terviseriskid – Hoonetega seotud terviseprobleemid avalduvad mitmel moel: halb enesetunne, astma, allergia , sügelus, peavalu ja üldine väsimus. Paljud probleemid arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega /hallitus, materjalidest eralduvad kahjulikud ained).
*Määrdumine – Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinud laike on raske või koguni võimatu eemaldada.
*Keemiline lagunemine – Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavatele materjalidele.
2. Difusioon .
- Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi ja anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Mida rokhkem on molekule teatud ruumis ja teatud temperatuuril, seda suurem on rõhk. See kehtib ka veeauru suhtes, mis on gaas . Rõhku mõõdetakse paskalites (Pa).
- Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks . Veeaur liigub ka läbi materjalide ning konstruktsioonide. Difusiooni ulatus sõltub materjalide poorsusest – mida poorsem on materjal, seda rohkem laseb see niiskust läbi.

Veeauru rõhu määrab temperatuur ja see ei saa ületada rõhku, mis tekib monedil, kui õhk on veeauruga küllastunud. Praktikas ei ole niiskuse liikumise suuna määramiseks tavis arvutada rõhku, vaid piisab, kui võrrelda veeauru sisaldust õhus. Niiskus liigub kuivema õhu poole, kuni veeauru hulk ühtlustub. Seega on määravaks veeauru hulk ja temperatuur ei ole difusiooni puhul oluline.

3. Kõik laguneb aja jooksul.
Materjalide lagunemine niiskuse toimel on tavaline nähtus, nii on see alati olunud. Puit ja teised looduses olevad orgaanilised materjalid lagunevad mädanikseente toimel. Nende tegevuse eelduseks on vee, hapniku ja toitainete olemasolu ning teatud temperatuur. Hallitusseened ei lagunda puitu, kuid rajavad teed mädanikuseentele.
Metall laguneb vee ja hapniku toimel ning tekib rooste . Tellis, krohv ja betoon lagunevad peamiselt seetõttu, et materjalides olev vesi paisub külmudes ja purustab need tükkhaaval. Looduses on näha jälgi kohtadest , kus varem on seisnud hooned – järel on vaid mõned nurgakivid ja õunapuud.
4. NIISKUSALLIKAD.
1) Väline õhuniiskus ja sademed:

vihm ;
lumi (sulamisvesi).

2) Maapinna niiskus:

põhjavesi;
pinnavesi ;
maapinda imbunud sadevesi.

3) Ehitusniiskus:

ehitusmaterjalide koostises olev vesi;
sademed ehitamise ajal.

4) Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides:

pesemine;
toiduvalmistamine ;
füüsiline tegevus;
lilled, loomad, akvaariumid.

5) Lekked :

veetorudest, ühendustest, ventiilidest;
sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide.

6) Kondensvesi, mis on põhjustatud:

konstruktsioonide ja materjalide vigadest;
ruumide ala- ja ülerõhust.

5. JÄÄPURIKAD.
Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojus . Halvasti soojustatud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, veerennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesti jäätub.
Jää tekkimist on raske takistada, kuid probleem tuleb ikkagi lahendad. Halvasti isoleeritud katus võib selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaga on katuse kattematerjal väga habras . Üks võimalus on soojendada renne ja torusid spetsiaalse elektrikaabli abil ja taksitada nii vee jäätumist.
6. Enne ja nüüd
Varem valitiehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad. Ka materjal valiti ja valmistati ette korralikult, sest ehitamine oli suur töö ja majad pidid kaua kestma. Seetõttu oli ka nende hooldamine enesestmõistetav. Kasutatud materjalid ja lahendused võimaldasid kulunud detaile parandada või välja vahetada vähese vaeva ja kuluga. Konstruktsioonid olid suhteliselt hõredad, tuul puhus läbi pragude , hoides nii hooned kuivad.
Tänapäeva ehitustehnika võimaldab ehitada kõikjal. Materjalid ja konstruktsioonid on muutunud ning nende kasutamisel on vähe kogemusi. Tempo on kiire, sest ehitamine on kallis. Samas lubavad majanduslikud võimalused ulatuslikku remonti ning ümberehitusi. Vanad hooned kohandatakse uutele vajadustele, tihendatakse ja viimistletakse väiliselt hooldusvabade materjalidega. Eenergia kokkuhoiu eesmärgil vähendatakse ventilatsiooni. Muutunud on ka elukombed. Vett kasutatakse ruumides tunduvalt rohkem kui varem, sooja annab keskütteradiaator ja toas ollakse särgiväel.
7. NIISKUS MATERJALIDES.
Ehitusmaterjaldes võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti muutust negatiivses suunas.
Keemiliselt seotud vesi on materjalide struktuuris vältimatu komponent ja seda ei arvestata niiskusena. Selle näiteks on tsemendiga reageeriv vesi betoonis. Niiskuse seisukohast on olulised vesi, veeaur ja jää, mis on materjali tühimikes – õhupoorides ning pragudes. Kõik materjalid on mingil määral poorsed. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad.
Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Stabiilse suhtelise õhuniiskuse juures on materjali poorides lõpuks sama palju niiskust kui õhus. Enamus materjale on hügroskoopsed, st et nad võtavad endasse niiskust ümbritsevast õhust.
8. KÜLMASILD.
Külmasild tekib soojustatud konstruktsiooni osas, kus soojustus on ülejäänud konstruktsioonist halvem või puudub üldse. Näiteks tekib külmasild konstruktsioonides, kus soojustuse katkestab mõni teine materjal. Põhjuseks võib olla ka lohakalt paigaldatud soojustus või lagunenud konstruktsioon . Kasutada võiks ka sõna „soojasild“, sest selle koha kaudu lekib soojus.
Külmasild võib põhjustada ka pinna määrdumist. Soe õhk liigub külmema õhu poole ja viib õhus oleva mustuseosakesed endaga kaasa. Need kinnituvad pinnale ja reedavad nii külmasilla asukoha.
Külmasilla pilt.
9. Võrdlus.
*VAREM

valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad.
Ehitati aeglases tempos ja konstruktsioonid said kuivada.
Kasutati valitud ja kvaliteetset materjali.
Olid hooned suhtelisel hõredad ja veeaur pääses ruumidest välja.
Venileerisid ruume küttekolded, tekitades neis alarõhu.
Kasutati keldrit jaheda hoiuruumina.
Kasutati seinameterjali, mis mahutas palju niiskust.
Sundisid majanduslikud olud hooneid reeglipäraselt hooldama

*NÜÜD

Ehitatakse ka niisketesse kohtadesse .

On hooned tihedad ja energiat säästes vähendatakse ventilatsiooni.
Ei ole küttekoldeid, mis ventileeriksid ruume.
Kasutatakse keldriruume elamiseks või niiskete ruumidena (saun, pesuruum ).
Soojustatakse põrandaid ja põrandaalune on külm ning niiske.
Kasutatakse uusi materjale ja konstruktsioone. Tihedad viimistluskihid sulevad niiskuse konstruktsioonidesse.
Ehitatakse kiiresti ja konstruktsioonides olev niiskus ei saa välja kuivada. Ehitamise alal ei kaitsta materjale ja konstruktsioone sademete eest.
Kasutatakse ruumides palju vett – pesemine, toiduvalmistamine, lillede kastmine, akvaariumid jms.
Ei mõisteta hoonete pidava hoolduse vajalikkust . Neid kasutatakse seni, kuni vajavad suurt remonti.
On nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele suured.

10. NIISKUSE LIIKUMINE.
Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud.
Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna . Materjalides ja konstruktsioonides toimib niiskus tihti mitmel viisil samaaegselt. Seepärast on oluline määrata kindlaks, missugune niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskuse hulga korral on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madalama puhul konvektsiooni või difusiooniga.
11. Kapillaarne imendumine.
Kui peenike toru asetada vette, siis tõuseb vesi mööda toru seinu ülespoole. Jämedama toru puhul tõuseb vesi vähem, kuid kiiremini. Mida peenem on toru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Seda põhjustab vee pindpinevus . Nähtust nimetatakse kapillaarseks imendumiseks. Niiskuse kapillaarsele liikumisele avaldab vastumõju vee raskus. Veetaseme kõrgus sõltub nende jõudude tasakaalust.
12. Konvektsioon.
Kui difusiooni puhul liigub õhus olev veeaur erineva niiskusesisalduse tõttu, siis konvektsiooni puhul transpordib veemolekule õhuvool. Õhu liikumist põhjustab erinevus õhurõhus. Lühiajaliselt võib õhurõhku mõjutada tugev tuul, kuid hoonetes tekivad olulised rõhuvahed ventilatsiooni ja temperatuuri toimel.
Soe õhk on kergem kui külm õhk ja liigub ülespoole. Samal ajal suureneb rõhk. Nagu veeaurugi puhul, on see seotud molekulide liikumisega. Temperatuuri mõjul liiguvad molekulid kiiremini, vajavad rohkem ruumi ja põrkuvad vastu ruumi seinu. Konvektsioon toimib kiiremini ja transpordib rohkem veeauru kui difusioon. Pragude ja avauste kaudu satub niiskus ka konstruktsioonidesse.
13. Kasutatud kirjandus.
Raamat " Maja ja niiskus" Autor: LEA TÄHEVÄLI STROH

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

agorliivas Õppematerjali autor

Sisu on korralik, iga peatükki kohta on kirjutatud selle eest saab viie

niiskus maja

Sarnased õppematerjalid

docx

Maja ja Niiskus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett.

Ehitus alused

docx

Maja ja niiskus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja niiskus Referaat Koostas: Kait Trumm V-09 Pärnu 2010 Sisukord Kõik laguneb aja jooksul...............................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3 Niiskus materjalides...

Ehitusviimistlus

docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks. Statsionaarne arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis püsivates keskkonnatingimustes. Dünaamiline arvutus - temperatuur ja niiskus tarindis muutuvates keskkonnatingimustes. (Realsemad kliimatingimused; materjalide omadused võivad olla sõltuvuses keskkonna- tingimustest; arvestatakse niiskuse ja soojuse mahtuvusega; arvutus on keerukam). Arvutusliku analüüsi tüüpilised analüüsid: Niiskustehnilise toimivuse kontroll, kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll, niiskuse liikumine ja sell mõju

Ehitusfüüsika

pdf

Soojustamine

Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll

Ehitusfüüsika

pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha

Ehitusfüüsika

docx

Ehitusfüüsika Eksam

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha

Teoreetilise mehaanika lühikursus

doc

Eksami küsimuste vastused

Õhuvool kannab niiskust kaasas ja siirdab seda ühest punktist teise. Ruumide ja piirete niiskumisel on difusiooni osatähtsus 1kordne, konvektsioon 10x, läbiooks 100x. Konvektsioon toimub läbi avade, pragude, aukude ja pisut läbi pooride. g=P*Q. P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind, umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega? Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K. Poorid piirdes aitavad tõsta soojapidavust.nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K.

Ehitusfüüsika

Rohkem sarnaseid