Geograafia konspekt põllumajanduse kohta (0)

1 Hindamata

Geograafia konspekt
PÕLLUMAJANDUS
Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb:

Haritavaks maaks - põllud, istandused

Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad
Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest.
Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef ( tasane /mägine, nõlva kalle)
Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad / seadmed , väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika)
Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega.
MAAILMA MAAKASUTUS :

kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19%

Teed ja ehitised- 3%

Siseveekogud, liustikud- 20%

Metsamaa - 27%

Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21%
Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks:

elatus e. Naturaalmajanduslik ( omatarbeline )- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks

Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük
Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust.
Agrokliimavöötmed
Põllumajanduse spetsialiseerumine sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest ja põllumajanduse looduslikest teguritest (üleval).
Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid.

Polaarkliima- põllumajandusega tegelemine võimatu

Lähispolaarkliima- lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temperatuuridew (at) summa alla 1000 kraadi) võimaldavad kasvatada vaid kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure- redis , sibul ,varane kartul . Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev, tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. (Soome põhjaosa, Venemaa põhjaosa)

Parasvööde- pindalalalt kõige ulatuslikum - tingimused piirkonniti üsna erinevad. 4 aastaaega mõjutavad erinevalt vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab vöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele on see ebamugav, sest kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde.

Jahe parasvööde- vegetatsiooniperiood kestab 3-5 kuud, looduslikult levib okasmets . Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Vähe põllumajanduslikku maad, karmid kliimatingimused, väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse mitmeid teravilju : rukis, kaer , oder, kartul, köögiviljad , lina, raps. ( Kanada , Soome lõunaosa, Venemaa keskosa)

Mõõdukas parasvööde- vegetatsiooniperioodi pikkus on 5 kuud või rohkem. Eristatakse omakorda kolm valdkonda.
3.2.1 Mereline - pehme ja niiske talv, peale teraviljade kasvavad peale teraviljade veel istanduse põllukultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist . Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. (Eesti, Inglismaa, Poola)
3.2.2. Mandriline- kultuuride valikut piirab külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad, varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. (Põhja-Ameerika keskosa, Kashastan)
3.2.3 Kaug-Ida mussoonvaldkond- põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal rakendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. (Jaapan, Ida-Venemaa)
3.3. Soe parasvööde- vegetatsiooniperiood 6 kuud või enam. See võimaldab kasvatada soojalembeseid kultuuritaimi, näiteks hiliseid teraviljasorte (riis, mais, päevalilled, suhkrupeet , köögiviljad, sojauba , viinamarjad)
3.3.1. Mereline parasniiske valdkond - üsna viljakate ja püsivate muldadega, agroklimaatiliselt üks maailma hinnatumaid piirkondi. (Prantsusmaa, Kesk-USA)
3.3.2. Kuiv mandriline valdkond- viljakad mustmullad , mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumist. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvekuudel hädavajalik. Nt. Ukraina viljakad alad, USA nisuvööde. Väga kuivades piirkondades saab põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine . Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi .
4. Lähistroopiline vööde- vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Põllukultuure on niisutamise abil võimalik kasvatada kogu aasta vältel. Aastas kaks saaki. Haritavat maad umbes 300 mln ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest.
4.1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, aga vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes oludes mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju , viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka nisu ja maisi. (Hispaania, Portugal , Itaalia, Kreeka, Lõuna- Austraalia )
4.2. Mandrilises valdkonnas- suur niiskusepuudus, looduslikult levivad kõrbed ja poolkõrbed. Lühikese, kuid üsna külma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Põllumajandus on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspool oaase leiduvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. (Türgi, Afghanistan, Pakistan, Iraan )
4.3. Idarannikute niiske valdkond- rikkalikult sademeid, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud. Aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat , õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsaid. (Uruguay, Lõuna-Aafrika Vabariik, Kagu-Austraalia)
5. Troopiline vööde- soojust kuni 11000 kraadi, vöödetest kõige soojem. Temperatuur ei lange kunagi alla 0. Neil aladel leiduvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu , puuvilla , datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. ( Egiptus , Saudi- Araabia , Algeeria)
6. Lähisekvatoriaalne vööde- aastaringselt soe, kuid ebaühtlased sademed. (Brasiilia, Nigeeria, India)
6.1 Lühike vihmaperiood (alla kuue kuu)- savannides põua tõttu sageli ikandused, kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss , maapähkel, sisal, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsalt. Savannikarjamaadel tegeletakse enamasti veisekasvatusega.
6.2 Pikk vihmaperiood (üle kuue kuu)- savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatel maadel saab aastas isegi 3 saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väheseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: maniokk, jamss , mais, banaan , maapähkel, puuvill, kohvipuu , teeõõsas.
7. Ekvatoriaalne vööde- väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, mis on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad (peamiselt istandused) ei ole palju, rohumaad praktiliselt puuduvad. Taimekasvatuses on ülekaalus palm , kohvi- ja kakaopuu . Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb liikide valik temperatuurist ja teistest kliimatingimustest. Need omakorda sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides 3km kõrgusel kartulit jne... Siiski on nendest piirkondadest saadav toodang valdavalt omatarbeline ja pakub rahvusvaheliselt huvi vaid turistidele. (Peruu, Cameron)
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik

Agraarajastu põllumajandus
Toiduks kasutatakse vaid looduses leiduvat. Elati väikeste kogukondadena, läbiti toiduotsinguks pikki vahemaid. Suuri toidutagavarasid ei kogutud. Tänapäeval leidub üksikuid korilaste hõime kõige enam mahajäänud piirkondades Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias.
10 000 aastat tagasi hakati toidu saamiseks kodustama loomi ja harima põldu. Sobivad taime- ja loomaliigid leiti pika aja jooksul katseeksitusmeetodil. Hiljem hakati põlluharimisel kasutama loomi ja väetist (loomasõnnikut). Taime ja loomakasvatus võimaldas üle minna paiksele eluviisile.
Põlispõllunduse arenenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukad pered, tekkis maaomand ja põllumajanduses kujunes mõisasüsteem. Kõige tüüpilisem: talupojad kasutasid mõisnike maad ja maksid toodangu näol renti, harisid ise maad jne.. Mõisnik müüs osa saadustest turul. Talupoeg otsustas ise, mida toota, kuid tal polnud kapitali, et seda tõhusamalt teha.

Indrustriaalajastu põllumajandus
Indrustriaalajastul toimusid põllumajanduses suured muutused. Põllumajandusreformide käigus jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid segatalud . Talunik tootis endiselt oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. Kaasajal kasvatab talunik Kariibi mere saartel banaane ja Brasiilias kohviube jne.. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga väga iseloomulikud. Segatalud on tüüpilised näiteks Mustas Aafrikas.
Aja edasi minnes hakati üha enam keskenduma saagi müümisele, et osta rohkem väetisi ja põllutööriistu. Selle arengu käigus tekkisid spetsialiseeritud suurtalud , kus müügiks toodeti vaid mõnda saadust. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis. Esimesena kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes, kus lisaks piimatootmisele kasvatataske silokultuure ja teravillja loomasöödaks. Et talupidamine oleks tasuv, peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas. Piima kiire töötlemisvajadus eeldab võrgustikettevõtete tõhusat toimimist. Piimakarjatalusid on kõige rohkem USAs, Kanadas ja Põhja-Euroopa kirdeosas (Eesti)
3. Ekstensiivsed teraviljatalud- levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal jne.. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Kogu koristusustöö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse. Madala hektarisaagi korvavad vähesed tootmiskulud , kuid siiski vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksis pakutavaid äriteenuseid.
4. Rantšo- suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse vaid erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud). Tööjõuks on aastaringselt karjused ja hooajaliselt lambapügajad jm. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremad kulutused vaid tõuarenduses ja veterinaarteeninduses. Levinud näiteks USAs ja Argentiinas.
5. Istandus - suur taimekasvatusmajand , mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroogu, puuvilju) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse saamiseks peetakse rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, taimekaitse jne). Kasuatatakse odavat tööjõudu. Istandused on eelkõige arengumaades.
Infoajastu põllumajandus
Infoajastu moodne põllumajandus on täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. Ühes piirkonnas võivad asuda näiteks köögivilja-, teravilja-, veise-, lille- või seenekasvatustalud.
Kultuuride saagikus ja loomade tootlikus on tehnoloogia ja teaduse saavutuste kasutuse tõttu väga kõrge. Hästi on arenenud kõikvõimalikud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus , taimekaitsetööd ja veterinaarteenused, äri- ja teadusnõuanne, saaduste kokkuost , säilitamine, turustamine, reklaam, laenutus jne..
Moodne suund on ka ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang.
Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid
Praegu suudab Maa toita 5 korda rohkem inimesi kui 2 sajandit tagasi. Kuigi arenenud riikides on turg toiduainetest küllastunud ja põllumajandussaaduste ülejääke on raske müüa, on maailmas ligi 800 mln elanikku, kes kannatab alatoitluse või nälja käes. Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna riikides, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. saj. Näljahädadest pole tulenenud absoluutsest toidupuudusest, pigem vaesusest või ebavõrdsest juurdepääsust toidule.
Rahvaarvu kasvu tõttu on Lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud , eriti terav on see probleem Aasias. Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemeremaad , sest ainult nendel piirkondadel on suuri toiduainete ülejääke. Enamik arengumaid ostab peamised toiduained sisse ja müüa suudetakse suures koguses istandussaadusi.
Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused:

Traditsiooniliste tootmisvormide säilimine

Suur rahvaarv

Asustustihedusest tingitud maapuudus.

Kohati halvad loodusolud
Arenenud riikides on tõsised probleemid ületootmisega, riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat.
Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. Importkaubad muutuvad tollimaksude tõttu kallimaks ja sellega suudetakse hoida või isegi tõsta siseturu kaupade hinnataset ning kaitsta kodumaist tootjat väliskonkurentsi eest. Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e. Subsiidiume (ekspordipreemiad jne..).
Euroopa Liit praktiseerib põllumajandustoodete kokkuostu ja siseturu kaitset teiste vastu, seetõttu on toiduained kaks korda kallimad kui maailmaturul. USAs on olulisemad meetmed söötijäämispreemiad ja riigiettevõtlus.
Põllumajanduse mõju keskkonnale
Metsaraie, soode kuivendamine ja kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslike ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veerežiimi. 40 aastaga on kuivaks jäänud suurem osa Araali järvest.
Järjest kiirenev muldade erosioon ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. Kõige ulatuslikum on see troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades, kus kiiresti kasvava rahvaarvu ja suureneva toiduvajaduse tõttu raiutakse uute põllumaade saamiseks järjest rohkem metsi. Umbes 50% kogu maailma vihmametsadest on juba hävitatud. Inimese elueaga võrreldes võib mulda pidada taastumatuks loodusvaraks.
Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi juba õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele maanõlvakutele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema.
Kogu haritavast maast on ligi 18% niisutatav, kuid selleks kasutatakse ligi 75% maailma mageveest. Kuna aurumine on nendel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks.
Intensiivne maakasutus, igal aastal monokultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Põldudelt kanduvad väetised väga kergesti veekogudesse , põhjustades nende eutrofeerumist või muutes vee joogikõlbmatuks. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb.
Arenenud riikides otsitakse meetodeid, kuidas suurenevate tootmismahtude juures keskkonda vähem kahjustada. Üleväetamise vältimiseks tehakse põhjalikke mullaanalüüse, et väetisi oleks võimalik anda vaid põhjendatud kogustes ja õigel ajal. Loomakasvatuses ja toiduainetööstuses rakendatakse nakkuste vältimiseks rangeid tervisekaitsenõudeid, taimekasvatuses aga mitmeid biotehnoloogilisi vahendeid.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 38 allalaadimist

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta #1

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta #2

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta #3

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta #4

Geograafia konspekt põllumajanduse kohta #5

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

taimit Õppematerjali autor

Geograafia MAAILMA MAAKASUTUS PÕLLUMAJANDUS Agrokliimavöötmed Troopiline vööde Lähisekvatoriaalne vööde Pikk vihmaperiood Põllumajandusliku tootmise vormid Agraarajastu põllumajandus Istandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailma põllumajandus

Kordamine geograafia kontrolltööks Maailma põllumajandus Õp lk 85-97 · Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük.

Geograafia

doc

Geograafia esmasektor

Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%. Siseveekogud ja liustikud 20%. Kõlbmatu, vähekõlbulik või rikutud maa 19% ning teed ja ehitised 3%. 5. Mis moodustab haritava maa, mis looduliku rohumaa? Haritav maa: põllud, mitmeaastased istandused. Loodulikud rohumaad: niidud, väheväärtuslikud karjamaad. 6. Missuguste näitajatega iseloomustatakse põllumajanduse tähtsust mingis riigis? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtusega SKT-s. 7. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud: Kliima o temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, o niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood

Geograafia

docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Põllumajandus jaguneb kaheks. Elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline) kasvatatakse põllusaadusi / peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks Turumajanduslik (kaubaline) eesmärgiks toodangu müük

Geograafia

doc

Esmasektor

· haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad),

Geograafia

docx

PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED.

ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu

Geograafia

odt

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

*Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. *Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e. Subsiidiume. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 4.4 Kalandus Kalandus ehk kalamajandus tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalavarud- loomasöödaks, väetisena, keemia- ja farmaatsiatööstusesse

Geograafia

doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline).

Geograafia

docx

Põllumajandus, kalandus, metsamajandus

Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubaliste põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. Agrokliimavöötmed - milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooni pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi akt. Temp

Geograafia

Rohkem sarnaseid