Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted (10)

4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed
Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel.
Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKT-s. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline).
Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid.
Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu.
Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis, sibul ). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru.
Parasvöötmes on tingimused üsna erinevad – tavaliselt saab ühe saagi aastas. Seetõttu on kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Eristatakse:

Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 3-5 kuud, levib looduslik okasmets . Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju , kartulit, köögivilja, lina ja rapsi.

Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse:
1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele.
2) Mandrilises piirab kultuuride valikut külm talv, vahel ka põud.
3) Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses; saagikoristust raskendavad suve lõpu ja sügise rohked sademed.

Soe parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus kuus kuud või enam. Võimalik kasvatada riisi ja maisi, päevalille, suhrupeeti, sojauba , viinamarju.
1) Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on maailma hinnatuimaid piirkondi.
2) Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad , mis kannatavad erosiooni. Niistus on hädavajalik (USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad).
Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Aastas saadakse siiski kaks saaki.

Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, vihmavesi tekitab mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid – puuviljad , viinamarjad, oliivid