Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esmasektor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metsad, mullad, vööde, talud, aasia, valdkond, viljakad, rasv, kanada, karjamaad, jaapanis, muld, vilju, haritav, kartul, parasvööde, okasmets, mandriline, kõrbed, puuvilla, aastaringselt, segatalud, erosioon, avamere, metsavaru, üleraie, agraar, metsamajandus, metsatööstus, agrokliimavöötmed, kasvuperiood, väetised, tööjõud, polaarkliima· rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta
· Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajandusmaad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(nt rukis, kaer, oder), kartul,köögivili,lina,raps. · Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enam kuud. * Mereline pehme ja niiske talv, kasvavad ka sõstrad, õunapuud. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohtmaad eeludseks piimakarjakasvatusele. * Mandriline külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud, lühike vegetatsiooniperiood (lühike kevad, varane sügis) tagab selle, et tööd peab tegema ära hästi kiiresti. * Kaug-Ida Mussoonvaldkond põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses
Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Pm maad vähe, karmid kliimatingimused, väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada mitmeid teravilju, rukkist, kaera, otra, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. Mõõdukas parasvöötmes - vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi, eristatakse kolme valdkonda. Merelises kasvavad peale teraviljade ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud) mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad eeldused piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külmtalv, kahjustab saaki põud. Lühikeste vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaugida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperiood soojalembelisi kultuuritaimi,
Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele. 2) Mandrilises piirab kultuuride valikut külm talv, vahel ka põud. 3) KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses; saagikoristust raskendavad suve lõpu ja sügise rohked sademed. 3. Soe parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus kuus kuud või enam
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist
h haritava ja rohumaa osakaal, metsamaa osakaal? Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%. Siseveekogud ja liustikud 20%. Kõlbmatu, vähekõlbulik või rikutud maa 19% ning teed ja ehitised 3%. 5. Mis moodustab haritava maa, mis looduliku rohumaa? Haritav maa: põllud, mitmeaastased istandused. Loodulikud rohumaad: niidud, väheväärtuslikud karjamaad. 6. Missuguste näitajatega iseloomustatakse põllumajanduse tähtsust mingis riigis? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtusega SKT-s. 7. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud: Kliima o temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe,
vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. 5)Mõõdukas parasvöötmes,kus vegetatsiooniperiood on 5 kuud või enam, eristatakse kolme valdkonda: *Mereline pehme ja niiske talvega keskkond. Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele *Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. *Kaud-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. 6)Soojas parasvöötmes vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem. Võimalik kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi. *Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi
kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllumajandusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi. · Mõõdukas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood pikkus on viis kuud või enamgi, eristatakse omakorda kolme valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad ja õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses
Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartuleid ja köögivilja, lina ja rapsi. 4
o väheviljakad leetmullad o kasvatada saab teravilju. Nt rukkis, kaer, oder, kartul, köögivili, lina, raps · Mõõdukas parasvööde o vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem o jaguneb kaheks mereline · pehme ja niiske talvega piirkond · peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid. Nt sõstrad, õunapuud · mullad keskmise viljakusega · arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline · kultuuride valikut piirab külm talv · mõnikord kahjustab saaki põud · lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood o võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi
MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS- OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad)
6 % 20 % teeninduses on hõivatud 38,5% 69 % Maa kasutamise struktuur ja mis riigis on seda liiki maad kõige rohkem: 39% Harimiskõlbmatu maa (ka siseveekogud) - Aasias 31% põllumajanduslik maa: 10% Põllumaad Euroopas 21% Rohumaad Austraalias ja Okeaanias 27% Metsad Lõuna-Ameerikas 3% Asulad, teed Euroopas PÕLLUMAJANDUS majandusharu, mis toodab toiduaineid ja tooraineid tööstusele. Jaguneb loomakasvatuseks ja taimekasvatuseks e. maaviljeluseks e. põllunduseks 1. Analüüsi looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele VEGETATSIOONIPERIOOD - Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede tegevuse. Enamikel taimedel vähemalt 90 päeva aastas. Vahemere ääres kuni 260 päeva, Põhja-Euroopas 100 1.1
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t
Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3. Jahe parasvööde: Talvel külm, suvel jahe. Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud. 5. Soe parasvööde: Soe, paras
PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle)
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
kasvatada saab teravilju rukkis kaer oder kartul köögivili lina raps Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem jaguneb kaheks mereline pehme ja niiske talvega piirkond peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid sõstrad õunapuud mullad keskmise viljakusega arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline kultuuride valikut piirab külm talv mõnikord kahjustab saaki põud lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu Soe parasvööde kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi riis mais
ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük
Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika
Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mullad, kuiv mandriline viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond pehme
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused
pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas; spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstusekomplekside moodustumine
perioodi e hulk pikkus; Soojushul k Lähisarktilin 1000 C Vähe Igikelts, Maa hulk väike e väheviljaka d Parasvööde(j 3-5 kuud; Vähe Vähe 500milj ha ahe) kõige viljakad haritavat; 700 väiksem milj haa soojushulk rohumaad -’’- 5 kuud või Mereline Keskmine _,,_ mõõdukas pikem niiske; viljakus mandriline võib olla kuiv _,,_ soe 6 kuud või Kuiv, peab Mustmulla _,,_ pikem niisutama d, väga
86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud
õlikultuurid riik näide päevalill Ukraina päevalilleõli maapähkel Hiina õli, halvaa sojauba USA sojapiim õlipalm Malaisia kosmeetika, biokütus 6. Kuidas mõjutavad põllumajanduse arengut riigis: a. Looduslikud tegurid – kliima, mullad, reljeef? Kliima: temperatuuri, vegetatsiooniperioodi, sademeid ja nende reziimi. Mullad: viljakust, Reljeef: põldude suurust, tehnika kasutamist, tasased alad soodsamad põllumajanduse arenguks. b. Majanduslikud tegurid – kapital, tööjõud, turg? Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned Tööjõud: kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid
niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef tasane, mägine tasased alad soodsamad, mägisemates piirkondades on ülekaalus käsitsitöö ja seal tegeldakse peamiselt loomakasvatusega. Masinaid kasutada ei saa. Ka loodusolud vahelduvad vastavalt kõrgusele. Mida lähemale ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegelda.
suures ulatuses. Põllumaad on palju, kuid selle kvaliteet on sõltuv sademete hulgast. Nendel aladel tegeletakse segapõllundusega. Seal kasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju, puuvillapõõsad, riis, teepõõsas ja ka parasvöötme kultuure(nisu, mais, tubakas). 5) Troopikavööde Põllundusega tegeletakse üksnes oaasides. Kasvatatakse datlipalme, kohvipuud ja suhkruroogu. Tegeletakse ka rändkarjakasvatusega. 6) Lähisekvatoriaalne vööde Õhutemperatuur läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane. Sademerikas periood vaheldub põuaga. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab svannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla ja hirssi. Karjatatakse veiseid. 7) Ekvatoriaalne kliimavööde murenemine ja mulla teke on intensiivne, kuid tugevad vihmad uhuvad toitained mullast minema. Vähene põllumaa on peamiselt kakao-, kautsuki- ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all.
eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinakoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 1. AGRAARAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Varaagraarne tootmisviis - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda maa kuulus kogukonnale talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. alepõllundus, rändkarjakasvatus Põhitootjad talud: naturaalrent osa maailmamajanduses ei osaleta saagist mõisnikule turule levinud Mustas Aafrikas Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga · Hilisagraarne tootmisviis makstav rent Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Arengumaades laialt levinud (va Must- Aafrika) 2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Segatalud
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki. Parasvööde Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Põllumajandusliku tootmise vormid
toiduks. Kalakasvatus varustab ka looduslikke veekogusid noorkaladega, tugevdamaks olemasolevaid looduslikke või taasloomaks juba hävinud populatsioone ülepüük - töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Reguleeritakse kvootidega. 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia. Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa. Parasvöötme leht- ja segametsad - vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel, Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja- Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased
annaabi.ee 
