Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi
halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest.
Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO.
Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on:
Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse
tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine
3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6.
jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla
1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220
- Perearsti nõuandetelefon
VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED
KUUMAKAHJUSTUSED:
PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes.
Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -
teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea.
Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut
kõrgemale, - jahuta kannatanu pead.
KUUMAKURNATUSE põhjuseks on rohkest higistamisest põhjustatud
vedelikupuudus.
Tunnused: - väsimus, nõrkus, - peavalu, peapööritus - rohke higistamine,
Esmaabi: - vii kannatanu varju/jahedasse keskkonda, - aseta kannatanu lamavasse
asendisse, - teadvusel kannatanule võib anda lonkshaaval juua jahedat kergelt
soolast vett, - jälgi kannatanut, seisundi halvenemisel helista 112
KUUMARABANDUS tekib pikaaegsel viibimisel palavas keskkonnas, kui
higistamine on häiritud või takistatud. Kehatemperatuur tõuseb üle 40 oC ja ei
lange ka vaatamata välisele jahutamisele.
Põhjused: - raske füüsiline töö kinnises soojas ja niiskes ruumis. Inimene higistab,
kuid välise niiskuse tõttu, ei saa higi organismist erituda, - väikese lapse viibimine
suletud autos päikese käes, - palavikuga väike laps paksu teki all, või kõrge
palavikuga toas soojalt riides, - saunas leiliga liialdamine, - pikaajaline viibimine
kõrge temperatuuriga ruumis ja välisõhus, - ecstasy-taoliste narkootiliste ainete
kasutamisel.
Tunnused: - kehatemperatuur üle 40oC, - punetav, kuum ja kuiv nahk, -
oksendamine, - kiire pulss, - sage hingamine, - teadvusehäired või teadvusekaotus,
- krambid.
Esmaabi: - vii kannatanu jahedasse keskkonda, - eemalda tema pealisriided, - aseta
kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, - jahuta ja niisuta kannatanu
nahka märja rätikuga, - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama
stabiilsesse küliliasendisse,
PÕLETUSED
Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks
muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid).
Põhjused: - kuumad vedelikud, - lahtine tuli, - kõrge temperatuur, - elekter, -
kemikaalid – keemiline põletus, - päike.
Põletuse astmed ja tunnused:
I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas, kahjustatud on
pealmine
marrasnaha kiht.
II astme põletus: tekib turse ja suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti
lõhkenud ja
valulikud, tugev valu, kahjustatud on sügavamad nahakihid.
III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude ning valu puudumine,
kahjustatud on
sügavamad nahakihid ja lihased.
Esmaabi:
- põlevad inimesed kustutatakse nende rullimisega põrandal, tekkidesse
mähkimisega või
veega,
- eemalda ettevaatlikult vigastatud kohalt riided, kui need pole põletuspinnale
kleepunud,
- jahuta põletuspinda jaheda veega ägeda valu kadumiseni (vähemalt 15-
20minutit),
- pindmisematele põletustele võib ohtralt panna spetsiaalset jahutavat põletusgeeli
(näit
Burnshield vm),
- pärast jahutamist kata haav puhta sidemega. Kui spetsiaalset sidet käepärast ei
ole, sobib ka
puhas lina või käterätik,
- pärast haavade jahutamist ja sidumist kata kannatanu soojalt, et vältida tema
mahajahtumist,
- keemilise põletuse korral ära kunagi püüa happest põhjustatud söövitust leelisega
neutraliseerida ja vastupidi,
- ära kasuta paljast jääd ja jääkülma vett haava jahutamiseks, sest see tekitab
külmakahjustust
- ära aseta lahtisele põletushaavale mingeid rahvameditsiinis tuntud vahendeid
nagu või, õli,
hapukoor, mesi, vaseliin jne. Kasuta ainult põletuse raviks ette nähtud spetsiaalseid
vahendeid
Põletused, mille korral on vaja pöörduda haiglasse
Lapse puhul kutsu kiirabi või vii laps haiglasse olenemata põletuse ulatusest.
Täiskasvanud kannatanute korral tuleb meditsiiniabi otsida siis, kui põletus on
ohtlik.
Selliste põletuste hulka kuuluvad:
- kõik põletused, mis haaravad nägu (hingamisteede sulguse oht!), labakäsi, jalgu
või suguelundite piirkonda
- kõik naha sügavamad põletused (IIIaste), mille pindala on suurem kui 1%
kehapinnast
- kõik pindmised põletused, mille pindala on suurem kui 5% kannatanu kehapinnast
KÜLMAKAHJUSTUSED
KÜLMUMISE E. LOKAALSE KÜLMAKAHJUSTUSE korral on tavaliselt tegemist
mitteeluohtlike lokaalsete külmakahjustustega.
Tunnused:
- punetav, kuiv nahk,
- puutetundlikkuse vähenemine
- tugev valu antud piirkonnas,
Raskematel juhtudel:
- külmavillid,
- valge või musta värvi kärbunud nahk,
- valutundlikkuse kadu antud piirkonnas.
Esmaabi:
- võta jalanõud jalast, märjad riided, sokid-kindad käest (käekellad, sõrmused
samuti!) ning otsi
kuivad riided asemele,
- külma saanud kehaosa soojenda järk-järgult kehasoojuse või soojaveepudelitega,
- külmunud kehaosa ära hõõru – oht kahjustada kudesid,
- kui võimalik, siis anna juua sooja jooki,
- kui külmunud kehaosa tundlikkus ei tule pärast 10-15 min tagasi, pöörduge
haiglasse!
ALLAJAHTUMISEST EHK HÜPOTERMIAST räägitakse siis, kui kehasisene
temperatuur jääb alla 35 °C ning erinevalt lokaalsest külmumisest on tegemist kogu
keha aeglase jahtumisega väljastpoolt sissepoole. Kui kehatemperatuur langeb 30
kraadini, kaotab inimene teadvuse.
Esmased tunnused:
- kahvatu, külm nahk,
- lihasvärinad,
- unisus, uimasus, ent kannatanu üldjuhul reageerib kõnetamisele.
Keskmine hüpotermia:
- kannatanu reageerib kõnetamisele halvasti, segasus, võimalikud on
hallutsinatsioonid,
- lihased enam ei värise, vaid võib esineda jäsemete jäikust.
Raske hüpotermia:
- tekib kooma ehk teadvusetus; kannatanu ei reageeri enam kõnetamisele,
ärritusele,
- vaevalt tajutav hingamine või elumärkide puudumine.
Esmaabi:
- täiesti teadvusel kannatanule võib soojendamiseks anda sooja jooki, ent mitte
alkoholi!
- kerge allajahtumise korral, mil kannatanu on teadvusel ja vajadusel võimeline ise
liikuma,
võib teda ettevaatlikult liigutada soojemasse ruumi,
- allajahtumise kahtluse korral väldi kannatanu liigset liigutamist ja jäsemete
tõstmist südame
tasapinnast kõrgemale! Südame seiskumise oht!
- võimalusel ja vajadusel eemalda ettevaatlikult märjad riided,
- kata kannatanu kehatüvi (mitte jäsemed) tekkide või termolina vms tihedalt kinni,
nii et
jäsemed oleks kehatüvest eraldi soojalt kaetud,
- aseta pähe soe müts vms (keha kaotab kuni 50% oma soojusest pea ja kukla
kaudu),
NAKKUSHAIGUSED:
Nakkushaigused on haigused, mida põhjustavad tugevate tõvestavate omadustega
haigustekitajad (mikroobid, viirused jt) organismi tungides. Suure nakkavuse tõttu
haigestub enamus neist inimestest, kes haigustekitajaga kokku puutusid. Ägedate
nakkushaiguste seas on on haigusi, mis esinevad enamasti lapseeas. Üheks
põhjuseks on see, et lapsed on nende suhtes rohkem vastuvõtlikud, teiseks see, et
enamik täiskasvanuid on haiguse lapseeas läbi põdenud ja omandanud
immuunsuse antud haiguse suhtes.
SARLAKID
Sarlakid on äge nakkushaigus, mida iseloomustavad haigel esinev peenesõlmeline
lööve nahal ja põletik.
Haigus algab palaviku, peavalu, oksendamise, nõrkuse, angiini ja lööbe ilmumisega.
Lööve, mis levib kaelalt rinnale, seljale ja jäsemetele, on peensõlmeline, katsumisel
kare ja paikneb punetaval nahapinnal. Lööve kestab 3-7 päeva. Põsed on
intensiivselt punetavad ja iseloomulik on ninaalune lööbevaba kolmnurk. Algul on
keelel katt, kusjuures keeleots on puhas. Alates neljandast haiguspäevast on keel
vaarikapunane ja näsaline. 2-4 nädala pärast võib tekkida peenehelbeline
nahaketendus ja selle irdumine suurte tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt.
TUULERÕUGED
Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus. Eestis
on kõrgem talve-kevade perioodil.
Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel
Haigus algab hingamisteede põletiku nähtude ja kehatemperatuuri tõusuga, mille
kestus on 1 kuni 2 päeva. Seejärel tekib sõlmelis-villiline lööve, lööbimise ajal võib
esineda palavik. Lööbeelemendid võivad olla erinevad ja esineda kehal üheaegselt.
Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev.
Täiskasvanud põevad tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapsed.
MUMPS
Mumps ehk parotiit on piisknakkusena leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on viirus
ja mida iseloomustab üldine mürgistus, süljenäärmete kahjustus, harvem esineb
teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.
Haiguse levinuim väljendumisvorm on kõrvasüljenäärmepõletik, mis võib olla ühe-
või mõlemapoolne. Haigus algab tavaliselt peavalu, halva enesetunde ja isutusega.
Edasi tõuseb kehatemperatuur 38-39°C, kõrvasüljenääre tursub ja muutub
valulikuks algul ühel, sageli 1-2 päeva pärast ka teisel pool.
PUNETISED
Punetised on äge hingamisteede nakkushaigus.
Haigusele on iseloomulik punakasroosade nööpnõelapea suuruste laigukestega
lööve nahal, palavik ja kerge nohu. Haigus kulgeb täiskasvanutel raskemini kui
lastel.
LÄKAKÖHA
Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega,
nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha tekitaja levib inimeselt inimesele
piisknakkusena
LEETRID
Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on
levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes
haigusvormis. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena.
Hingamisteede käsitlemine, võõrkeha hingamisteedes
Kuna õnnetused ja haigusjuhtumid on erinevad, siis võib hingamise teema
jagada
tinglikult kolmeks:
1. hingamisteede avamine ja avatuna hoidmine teadvuseta kannatanu puhul
2. hingamiseteede osaline või täielik sulgus võõrkeha tõttu
3. hingamishäired.
Kui pärast hingamisteede avamist ei hakka kannatanu normaalselt hingama, siis
alusta kohe südamemassaažiga ja kui võimalik, siis ka kunstliku hingamise
tegemisega.
Hingamisteede avamiseks saab sõltuvalt kannatanu seisundist ja
liigutamise võimalusest kasutada peamiselt kahte meetodit:
1. Kannatanu pea kuklasse viimine koos alalõua tõstmisega;
2. Stabiilne küliliasend;
Selleks:
- pööra kannatanu selili;
- painuta kannatanu pea kuklasse: aseta oma käsi kannatanu otsmikule ja teise
käega tõsta
kannatanu alalõuga üles, vältides kaela pehmetele osadele vajutamist.
Stabiilne küliliasend
Parim viis tagada hingamine teadvusetul kannatanul on asetada ta stabiilsesse
küliliasendisse. See võimaldab abiandjal vajadusel lühiajaliselt ära käia (näiteks
telefoni toomas, abi kutsumas jms). Ka juhul kui teadvuseta kannatanuid on mitu.
Külili keeramise meetodeid on mitmeid, kasutada võib ükskõik millist,
oluline on
jälgida, et:
- asend on püsiv (jälgi, et kannatanu ei vajuks kõhuli ega selili);
- hingamisteed on avatud;
- taga vedeliku äravool ülemistest hingamisteedest (sülg ja okse);
- väldi olemasolevate vigastuste süvenemist, kui see on vähegi võimalik;
Võõrkeha hingamisteedes
Võõrkeha hingamisteedes võib põhjustada osalist või täielikku hingamisteede
sulgust.
Tunnused:
Osalise (kerge) hingamisteede sulguse korral:
- järsult algav läkastushoog,
- kannatanul tekib lämbumistunne, surmahirm,
- sundasend: võimalikult püstine või ettepoole kallutautd
- on suuteline veel rääkima, ent raskustega
- hingamine häälekas, vilisev, hingeldamine, hingamispausid,
- nägu punetab pingutusest, köhast, huuled sinakad,
Täieliku (raske) hingamisteede sulguse puhul:
- kannatanu ei suuda hingata,
- kannatanu ei köhi ega suuda rääkida, haarab kätega kõrist,
- teadvus häguneb kiiresti,
- nägu muutub kiiresti sinakaks, lillakaks.
Esmaabivõtted:
Osalise sulguse puhul:
- vajadusel painuta kannatanu rindkere ette-alla, pea vöökohast madalamale,
toetades ühe
käega eestpoolt,
- juhenda kannatanut tugevalt köhima
Juhul, kui köhimine ei aita ja kannatanu seisund halveneb, siis käitu nii
nagu täieliku sulguse korral!
NB! Üldjuhul õnnestub kannatanul võõrkeha köhaga väljutada ja seetõttu
ära koheselt muid võtteid rakenda
Täieliku hingamisteede sulguse korral - juhul, kui kannatanu on veel teadvusel:
- toeta kannatanut ühe käega eestpoolt, kalluta kannatanu rindkere ette-alla,
- tee 5 järjestikust järsku lööki kannatanu seljale abaluude vahele,
- ainult siis, kui löögid abaluude vahele ei ole aidanud, kasuta Heimlich’i võtet.
Heimlich’i võte
- lähene kannatanule selja tagant ja aseta oma käed ümber tema kõhu;
- aseta enda rusikas käsi kannatanu roidekaarte vahelisse kolmnurka ning haara
teise käega rusikast;
- tõmba oma kätega jõuliselt, järsu liigutusega sisse-üles 5 korda järjest;
- kui hingamine ikka ei leevendu, korda lööke abaluude vahele ja Heimlich’i võtet,
- kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, alusta elustamist.
Hingamishäire
Hingamishäirete põhjuseid on väga mitmeid, alates haigusseisunditest (astma, šokk
jne.) kuni traumadeni (rindekerevigastused jm).
Eluohtliku hingamishäire tunnused:
- väga ebaregulaarne hingamine;
- tugev hingeldus (üle 30 x/min )
- väga aeglane hingamine (alla 10 x/min ehk hingamispaus rohkem kui 6 sek);
- rääkimine on raskendatud (ei suuda moodustada terveid lauseid ilma hingamiseks
kõnet
katkestamata);
- sundasend (ettepoole kummargil) või püstine kätele toetatud säästev asend, mis
aitab
rakendada hingamise abilihaseid.
- sinakas, lillakas näovärv (huuled, nina, kõrvad);
- hirmutunne (paanika) seoses hingamisraskusega
Esmaabi seisukohalt on oluline ära tunda, kas tegemist on potentsiaalselt eluohtliku
hingamishäirega (eelpool nimetatu) ning anda esmaabi:
- taga kannatanule hingamist kergendav sobiv asend (üldjuhul ettepoole kummargil,
istuv);
- rahusta kannatanut, taga soojus;
- helista hädaabinumbrile 112.
TEADVUSHÄIRED
Teadvushäire on seisund, mille korral teadvus on teatud astmeni nõrgenenud.
Tegemist on ärkveloleku ning närvisüsteemile tavapärase ajufunktsiooni häirega,
mille põhjuseid võib olla mitmeid. Näiteks: peatrauma, hingamis-, vereringe- ja
ainevahetushäired, erakorralised haigusseisundid või ka mürgistused.
Teadvusetus
Kordame kuidas kontrollida teadvust?
1. Kõneta
kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri
↓
2. raputa õlgadest
kui ei reageeri
↓
3. kontrolli valureaktsiooni
Näpista, kasuta valupunkte
Teadvusetuse korral on esmaabivõtetest kõige olulisem tagada kannatanule vabad
hingamisteed, vältides seejuures võimalikku aspiratsiooni ehk sülje, võimalike
oksemasside jm sattumist hingamisteedesse.
Esmaabivõtted teadvusetuse puhul:
- taga enda ohutus;
- hinda kannatanu teadvuse taset;
- kontrolli hingamisteede avatust ja hingamist;
- hinda kannatanu liigutamise vajalikkust ja võimalikkust;
- keera kannatanu stabiilsesse küliliasendisse;
- helista hädaabinumbrile 112 ja kutsu abi;
- jälgi kannatanu hingamist regulaarselt!
- kata kannatanu soojalt.
Minestus ehk sünkoop
Minestus on kõige kergem teadvusetuse vorm. Inimene vajub ootamatult kokku,
tundes enne teadvusekadu, kuidas “silme ees läheb mustaks, jalad on vatti täis,
sipelgad jooksevad mööda jäsemeid, kõrvus kohiseb”. Minestuse põhjused on
erinevad: emotsionaalne stress (ehmatus, hirm), pikaajaline püstiseismine, umbne
ruum, järsk püstitõusmine jms.
Šokk
Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses.
Šokiahela võivad vallandada mitmed seisundid, sh traumad:
- välimine või sisemine verejooks,
- suure ulatusega põletus,
- südamelihase infarkt,
- tugev allergiline reaktsioon,
- lülisambatraumaga kaasnev seljaajukahjustus,
Šoki tunnused:
- kahvatu (lubivalge) nahk,
- külma higiga kaetud nahk,
- huuled, nina, kõrvad võivad muutuda sinakaks,
- pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi aeglustunud,
- kiire hingamine,
- kannatanu on rahutu,
- võivad tekkida teadvusehäired;
- kannatanu kaebab väga halba enesetunnet, iiveldust.
Esmaabi šoki korral:
- kui vastunäidustust liigutamiseks pole, aseta kannatanu šokiasendisse – pane ta
lamama ja
tõsta jalad kehast kõrgemale,
- kata kannatanu soojalt!
- ole kannatanule psühholoogiliselt toeks (vaimse tervise esmaabi)
- helista kiiresti hädaabinumbrile 112! Andes teada, et kannatanul on šoki tunnused
Ära anna juua (oksendamise vältimiseks)!
Anafülaktiline šokk on mõne minuti jooksul tekkiv eluohtlik allergiline reaktsioon.
Allergeeniks võib olla mesilase või herilase nõelamine, toit, ravimid.
Tunnused:
- rahutus, kuumatunne
- naha punetus
- laiaulatuslik kublaline lööve või üldine turse
- keele ja kõri turse
- hingamisraskus kuni hingamispuudulikkuseni
- uimasus, iiveldus
- kõhuvalu
- raskematel juhtudel šoki tunnused.
Esmaabi:
- korralda kannatanu kiire transport haiglasse
- kutsu koheselt kiirabi, anna edasi kogu sulle teada olev info
- kontrolli, kas kannatanul on vajalikud ravimid kaasas (adrenaliinisüstal). Aita tal
seda
kasutada. Kui oskad automaatsüstalt kasutada, tee seda ise
- kui kannatanu on teadvusel, siis oleks kõige kergem (hingamise osas) istuv asend
- vajadusel kasuta šoki esmaabi võtteid
- teadvuseta haigel taga avatud hingamisteed, vajadusel elusta.
Hingamisteede ja seedesüsteemi haigused
Palavik
Palavik on keha kaitsereaktsioon haiguse tekitajate vastu ja seda ei pea alati
ravimitega mõjutama: kõrge temperatuur hävitab ka baktereid. Palavikku tuleb
alandada, kui kehatemperatuur tõuseb üle 38,0 C, ravimit võib hakata andma, kui
temperatuur on üle 38,5 C. Mõõdukas palavik ei kahjusta organismi, kuid palavik
rohkem kui 40 °C võib olla eluohtlik.
Palavik on organismi kaitsereaktsioon ärritajale nagu:
- viirused, bakterid, nakkused;
- psüühiline erutus (sel puhul kehatemperatuur 37,2 - 37,4 C);
- hormonaalse süsteemi häired (näiteks kilpnäärme probleemid);
- immuunsüsteemi häired (kasvajad jne)
Palaviku tunnused:
- külmavärinad, nahk on kahvatu ja külm;
- kehatemperatuur üle >37,0 C;
- nahk muutub kuumaks, ei higista;
- hingamine ja pulss kiirenevad;
- pearinglus;
- segasus, sonimine;
- janu
Hingamisteede haigused
Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad
organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. NT: Paragripiviirus,
Adenoviirus, Rinoviirus, Koroonaviirus.
Viirushaiguste ennetamine:
Väldi lähedast kontakti haige inimesega.
Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui
puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
Ela tervislikult - maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt
vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
Antibiootikumid
Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt
toodetavad ained, millel on tugev antibakteriaalne (baktereid surmav või nende
paljunemist takistav) või ka rakkude paljunemist pärssiv (kasvajavastane, st raku
kaheks tütarrakuks jagunemist pidurdav) toime.
Välisfaktoritest tingitud kahjustused
Haavad
Haavad on naha ja limaskestade mehaanilised vigastused, mis võivad ulatuda
sügavamale kudedesse.
Haava tunnused:
- nahk/koed katki,
- näha on verd või on tekkinud verejooks,
- valu.
Lõikehaav
- Põhjustatud lõikest teravaservalise esemega
- Veresooned lõigatud otse läbi, verejooks intensiivne
- Kahjustatud võivad olla ka närvid ja kõõlused
Raiehaav
- Tekib raske esemega löömisel
- On tunduvalt sügavam kui lõikehaav
- Võib kaasneda luukahjustusi
Rebimishaav
- Muljuvate ja rebivate jõudude toimel
- Verejooks võib olla tagasihoidlik
- Kudede kahjustus ulatuslik
- Sageli mikroobidega saastunud
Torkehaav
- Väike sisenemisava, sügavaleulatuv sisemine kahjustus
- Suur infektsioonioht
Kuulihaav
- Sisenemisava võib olla väike ja puhas
- Väljumisava suurte purustustega
- Tõsised sisemised vigastused
- Infektsioonioht
Esmaabi:
- peata vajadusel suur väline verejooks
- võõrkeha korral haavas ära ürita võõrkeha haavast eemaldada, peata vajadusel
verejooks ja toesta võõrkeha sidemerullidega
Elupäästev esmaabi – verejooks
Elupäästev esmaabi
Elupäästva esmaabi alla kuuluvad:
- suure välise verejooksu sulgemine,
- hingamisteede avamine,
- elustamine,
- šoki esmaabi.
Suure välise verejooksu sulgemine on eluliselt tähtis, sest kui verd pole piisavalt,
siis ei saa aju toitaineid ja hapnikku.
Enne kui kannatanule appi tormad, hinda olukorda: Kas saad kannatanut
aidata nii, et ennast ohtu ei sea? Arvesta kindlasti ka nakkusohuga. Verega levivad
nakkushaigused (peamiselt HIV, B- või C-hepatiit) on välditavad, kui kaitsed oma
silmi ja limaskesti võõra verega kokkupuute eest. Kindlasti kaitse ka oma käsi, eriti
kui nahal on väikesi kriimustusi.
Esmaabi:
- suru koheselt tugevalt veritsev haav (võimalusel kaitstud) käega kinni kasutades
võimalusel mingit riidetükki või veelgi parem – lase võimaluse korral seda teha
kannatanul
- pane kannatanu lamama,
- kui verejooks on jäsemest, tõsta jäse üles, välja arvatud luumurru korral; siis tuleb
võimalikult vähe jäset liigutada,
- eemalda vajadusel haavalt verejooksupeatamist takistavad riided.
- tee haavale esimesel võimalusel rõhkside (käepärastest vahenditest)
Elupäästev esmaabi – elustamine kliinilisest surmast
Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse
lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit.
Kliinilise surma tunnused on:
- hingamise lakkamine ,
- vereringeseiskus ,
- teadvusetus, patsient ei reageeri kõnetamisele ja valuärritusele,
- nahavärvuse muutus,
- pupillid muutuvad maksimaalselt laiaks peale 30-60 sekundilist vereringeseiskust.
Bioloogiline surm on pöördumatu staadium, mis järgneb kliinilisele surmale, kus
elustamise korral võivad taastuda vereringe ja hingamine aga mitte teadvus.
Bioloogilise surma tunnused on:
- mahajahtumine
- koolnulaigud allpoolasetsevatel kehaosadel
- koolnukangestus algab 2 tundi peale surma näolihastest
- silma sarvkestade hägustumine
- koolnu lagunemine
Elustamise ABC
- Lähenemine – NB! Enda ohutus!
- Teadvuse kontroll – kõnetamine, raputamine, valuvõte
- Hingamisteede avamine ja hingamise kontrollimine - A
- Hingamise tagamine - kunstliku hingamise tegemine - B
- Vereringe tagamine - südamemassaaž (100-120 x min, 5-6 cm sügavus) – C
Kaudne südamemassaaž
Rõhutakse katkematu südamemassaaži vajadusele
- Ainult minimaalsed katkestused massaažis kui need on vältimatud
- Rindkere surutakse alla 5 - 6 cm kiirusega 100 - 120 korda minutis
- Inimene jõuab efektiivselt masseerida 2 minutit!
Kaudne südamemassaaž lapsel:
- Rindkere kokkuvajutus peab olema 1/3 rindkere paksusest
- Imik 4 cm, laps 5 cm
- Sagedus 100-120 korda minutis
Traumad – jäsemete erinevad vigastused, lülisambavigastus, luumurd
Trauma –on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus,
tavaliselt füsioloogiline kehavigastus.
Luumurrud
Luumurrud jagunevad lahtisteks ja kinnisteks luumurdudeks. Suurte luude murdude
korral võivad viga saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval, ning võivad
tekkida eluohtlikud verejooksud. Lahtise luumurru korral on verejooks nähtav, kuid
kinnise luumurru korral mitte. Eluohtlikuks võivad kujuneda vaagna- ja
reieluumurrud.
Põhjused:
- kukkumine,
- liiklustrauma,
- tugev löök jne
Tunnused:
- valu,
- turse luumurru piirkonnas,
- jäseme liikumisvõime langus,
- jäseme väärasend,
- lahtise luumurru puhul verejooks,
- šoki tunnused
Esmaabi:
- vajadusel anna asend, kus valu on kõige väiksem (enamasti kannatanu valib selle
ise),
- ära liiguta vigastada saanud jäset,
- šokitunnuste korral võib tõsta kannatanu terved jäsemed südamepiirkonnast
kõrgemale,
- ära transpordi ise vaagna-, reie- või jalaluumurruga kannatanut (lisavigastuste
oht),
- lahtise luumurru korral kutsu kohe abi helistades hädaabinumbrile 112 ja jälgi
haava sageli,
et märkamata ei jääks suur verejooks. Kata vajadusel haav sidemega või
käepäraste
vahenditega.
Sarnased õppematerjalid
19
odt
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi
halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest.
Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO.
Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on:
Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse
tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine
3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6.
jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla
1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220
- Perearsti nõuandetelefon
VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED
KUUMAKAHJUSTUSED:
PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes.
Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -
teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea.
Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut
19
odt
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi
halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest.
Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO.
Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on:
Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse
tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine
3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6.
jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla
1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220
- Perearsti nõuandetelefon
VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED
KUUMAKAHJUSTUSED:
PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes.
Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -
teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea.
Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut
56
docx
ESMAABI küsimused - vastustega
ESMAABI
KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös
1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt?
(päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi
hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla).
Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on:
•
päästmine otsesest ohust,
sündmuskoha märgistamine
•
kannatanu seisundi hindamine
•
elupäästev esmaabi
•
112
– abikutse
•
jätkuv esmaabi
•
kiirabi
•
haigla
2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb
kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa
elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne
3
37
pdf
Esmaabi
ESMAABI KONSPEKT 2019
Koostas: Karin Kaigas
SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde
SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator
Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud
ESMAABI KONSPEKT 2019
Karin Kaigas
ÜLEVAADE TEEMADEL
ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4
Esmaabi ............................................................................................................................................... 4
Päästeahel ............................................................................................................................................ 4
Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5
KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ...................................
37
pdf
Esmaabi
ESMAABI KONSPEKT 2019
Koostas: Karin Kaigas
SA Tartu Kiirabi, erakorralise meditsiini õde
SA Tartu Kiirabi koolituskeskus, õppekoordinaator
Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õppejõud
ESMAABI KONSPEKT 2019
Karin Kaigas
ÜLEVAADE TEEMADEL
ESMAABI JA PÄÄSTEAHEL ............................................................................................................... 4
Esmaabi ............................................................................................................................................... 4
Päästeahel ............................................................................................................................................ 4
Kuidas ennast esmaabi andmiseks ette valmistada? ............................................................................ 5
KANNATANU SEISUNDI HINDAMINE ...................................
83
ppt
Esmaabi konspekt 2011
ESMAABI
2011
Esmaabi eesmärk
päästa kannatanu elu õnnetuskohal
vältida tema seisundi halvenemist
hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise
eest
Tegutsemine õnnetuse korral
Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja
selgita välja:
Kas on midagi, mis ohustab sind või
kannatanuid (süttimise või varingu oht)
Mitu inimest on saanud vigastada
Vajadusel tähista õnnetuskoht
(ohukolmnurk jne)
(2)
Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel.
Teadvuseta kannatanu pane lamama
külili asendisse.
Kata kannatanu soojalt.
Helista 112!
Helistades ütle:
Mis juhtus
Kus juhtus
Kannatanute arv
Mis seisundis nad on
Kas on vaja elustada
Kes helistab
Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele;
räägi rahulikult ja selgelt
ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON
SELLEKS LOA ANDNUD!
Suremine
Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline
protsess, mis vältab teatud aja.
23
doc
Esmaabi
SISUKORD
TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2
KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED
TOIMINGUD............................................................................................................................... 3
ELUSTAMINE.............................................................................................................................4
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5
UPPUMINE...........................................................................
38
docx
Esmaabi
.................. 14
Võõrkeha hingamisteedes...................................................................................................... 15
Kasutatud kirjandus................................................................................................................17
0
ESMAABI
Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse,
millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule.
Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine.
Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest.
Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele
kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid