Järelpiste Liivapiste Ristpiste Aedpiste Ristikpiste Sidepiste Madalpiste Mähkpiste Hääbepiste Narmaspiste Punuspiste Varspiste Ahelpiste Linnusilmpiste Varesejalgpiste Sämppiste Silmuspiste Nööpaugupiste Sõlmpiste Nöörpiste „Laisalõng“ Kastpiste Põlvikpiste Püvisilmpiste Võrkpiste Riideserva ääristamise pisted: Üleloomispiste-ääris Sämppiste-ääris Punuspiste-ääris „Losud“
Rahvarõivad ja Muhu tikand Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ...
....................................................................11 UPPUMINE......................................................................................................................................12 MÜRGISTUSED..........................................................................................................................13-15 MAO HAMMUSTUSED...............................................................................................................15-16 PUTUKATE PISTED.................................................................................................................... ...16 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES .............................................................................................. 17-18 2 112 appikutse Helistada tuleb hädaabinumbrile 112, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.
või välja surra. See kehtib ka treeningut alustades mõõdukas algus tagab enesekindla tunde distantsil ja eduka lõpetamise (O.Valner maraton 2002 3:00:38). Liiga külmad joogid või mõned tundmatud spordijoogid võivad samuti pistmist põhjustada. Samuti ka allamäge jooksmine vale stiiliga, ebapiisav soojendus enne võistlust ja liiga kiire tempoga alustamine. Mõned vahendid kuidas pistmist vältida Kui pisted tekivad tihti, tuleks vähemalt 35 tundi enne füüsilist koormust söömist vältida. Kui sellest ei ole abi, tuleks proovida piimajoomise mahajätmist ja vajadusel ka jahutooted toiduvalikust kõrvaldada kaheks päevaks enne trenni või võistlust. Vahelihase krampe saab vähendada kõhulihaseid ja vahelihast treenides. Kõige lihtsam viis kõhulihaste treenimiseks on põlved konksus selili lamades tõsta ülakeha. Vahelihast saab treenida kui kiiretempolise
hakkavad kooruma vastsed kes langevad vette või niiskele pinnasele • Valmikud haaravad kaasa veetilga laskudes aeg-ajalt vette, mida imetakse imikärsa abil • Niiske elukeskkond või lausa veekogu on äärmiselt oluline vastsetele • Parmude vastsed meenutavad sigareid • Väiksematest organismidest toituvad suurema osa liikide vastseid, taimtoidulised on ainult kibunate vastsed Parmude ohtlikkus • Emased on väga agressiivsed vereimejad kelle pisted on väga valusad • Võivad rünnata kõikvõimalikke loomi • Inimesi ründavad samuti väga sageli, kuid näitkes veiseparm ja teised kõige suuremad parmuliigid inimest ei ründa • Isased parmud verd ei ime ning toituvad ainult taimemahladest • Massilise parmude esinemise korral võivad hammustused ohvrit tugevast kurnata kuna nende sülg on küllaltki mürgine • Kannavad tihti peale edasi ka igasuguseid haigusi • Verd imevad vaid emased kuna seda
12. Eemalda nööpnõelad ja keera kotisuuriie üles nii, et parem pool tuleb välja. Keera riide ülemine lõikeserv u 1 cm ulatuses tagasi ja pressi triikrauaga sisse. Kuna varem on kotisuuriie pressitud pooleks, saab sellelt murdekohalt riide sissepoole voltida. Kinnita kotisuuriie seespool eelmises etapis tehtud õmblusjoone peale (nii et serv katab õmblust paari millimeetri ulatuses) ja õmble käsitsi peitepistetega kinni (jälgides, et pisted ei jääks väljapool nähtavad). 13. Nüüd on kott peaaegu valmis. Viimaste õmblustena on tarvis teha paelatunnel – selleks õmble paelaaukude alti ja kohalt ümberringi kaks õmblust (vt fotol näha olevat paelatunnelit). 14. Punu villastest või puuvillastest lõngadest (pikkusega u 1 m) kaks paela. Punumise juhend on leitav raamatust „17 kirrivät paela“, autor Lüüli Kiik. Aja üks pael ühelt
Raamatu sisuplokk on mitmepoognaline ning õmblusviisiks masinõmblus. Raamatu selg on lahtine ja valts on nähtav. Raamatu seisukord on hea ning ei vaja raamatukogutöötaja sekkumist. Raamatu kattematerjal võiks olla tselluloosist. 9. Kask, H. (1986). 100 aastat jalgrattasporti Eestis. Tallinn: Eesti Raamat. Raamat on natuke suurem kui A5 formaat. Tegemist on kõvakaanelise köitega, millel sisuplokk on mitmepoognaline ning õmblusviisiks pole masinõmblus, kuna niiti on näha ning on pikad pisted. Selg on kinnine, valts nähtav. Raamatu üldine seisukord on üsna hea 10. Lääne, T. (2005). Katkenud võidusõit. Profirattur Lauri Ausi lugu. [Tallinn]: SA Lauri Ausi nimeline Fond. Raamat on A4 formaadis. Tegemist on kõvakaanelise raamatuga, mille sisuplokk on mitmepoognaline. Kattematerjal puudub, selg on kinnine ning valts on nähtav. Raamatu selja piirkonda on pandud lisa kile, mis peaks raamatut toetama, kuid kile on valtsi kohalt katki
Parmud munevad oma munad taimelehtedele või ka kividele iseloomulike kogumikena, kust hakkavad kooruma vastsed kes langevad vette või niiskele pinnasele. Valmikud haaravad kaasa veetilga laskudes aeg-ajalt vette, mida imetakse imikärsa abil. Niiske elukeskkond või lausa veekogu on äärmiselt oluline vastsetele. (Luig 2006) Parmude ohtlikkus Väga paljude parmuliikide emased on väga agressiivsed vereimejad ning nende pisted on väga valusad. Parmud võivad rünnata kõikvõimalikke loomi, nii roomajaid, imetajaid kui teisi. Inimesi ründavad parmud samuti väga sageli, kuid näitkes veiseparm ja teised kõige suuremad parmuliigid inimest ei ründa. Isased parmud aga verd ei ime ning toituvad ainult taimemahladest. Massilise parmude esinemise korral võivad parmuhammustused ohvrit päris tugevast kurnata kuna nende sülg on küllaltki mürgine. Parmud kannavad tihti peale edasi ka igasuguseid haigusi,
Putukad Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta, surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained: peptiidid, meltiin, hüaluronidaas, fosfolipaas A jt. Allergilised reaktsioonid tekivad kiiresti 1/15-30 minuti jooksul. Kõige tugevamaid allergilisi kutsuvad esile meislaste ja herilaste pisted. Allergilised reaktsioonid võivad olla: lokaalsed reaktsioonid: nõelamiskohal tekib naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub 1-2 päevaga. Allergikul on punetus ja valu tugevamad turse läbimõõt üle 10cm ja kestab kauem. Allergilised haigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb halgestumine bronhiaalastmasse
ja ka pesaehituse ajal. Pesas olevad munad on valkjad või rohekad, kaetud roostja, hallika ja tumepruuni kirjaga. Parmlased on sugukond kärbselisi, kus on peaaegu 3000 eri liiki üle kogu maailma. Parmud on keskmise suurusega või suured (kehapikkus 726 millimeetrit). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat. Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Mõnel pool on vahustajalaste järglasi varjavat nn käosülge rohukõrtel peetud noorte parmude kasvukohaks. Heinaajal tekib rohu külge nagu sülg. Tegelikult olema need parmu pojad. Neid jälgides, kui nemad asuvad rohutüükas, seisab ilm kuiv, kerkivad nemad rohuladvasse, siis tuleb vihma. Mets Referaat Tallinn 2011 Sisukord
·Peenise tursumine ·Sügelus ja ekseem suguelunditel ·Tihenenud urineerimise vajadus ·Nõrgenenud seksi soov, impotentsus 6. KÕRVAD Korduvad kõrvapõletikud ·Vedelike moodustumine kõrvas ·Sügelus, valud ·Nõrgenenud kuulmine ·Voolavad kõrvaaugud 7. SILMAD Plekid ja täpid, udusus nägemisväljas ·Kroonilised silmapõletikud ·Põletustunne, kipitus silmades ·,,Märjad silmad" ·Nägemise nõrgenemine ·Kanapimedus 8. PEA Peavalud, pisted, uimasus ·Tasakaaluhäired ·Migreen 9. NAHK Sügelemine ·Allergianähud ·Ekseemid (küünarõndlas, põlveõndlas), mähkme ekseem ·Kroonilised ekseemid ·Jala ja küüneseen ·Vinnid, furunklid, rakud (mitte käimisest), väiksed villid ·Kõõm ·Naha kuivamine ·Psoriaas 10. KUSETEED Korduvad kuseteede ja neerude põletikud ·Kipitus urineerimisel ·Tihenenud urineerimise vajadus, samas ei tule midagi 11. LIHASED,LIIGESED, JÄSEMED ,,Ärasuremine"
........................................................................... 10 Uppumine...............................................................................................................................11 Mürgistused............................................................................................................................11 Maohammustused.................................................................................................................. 13 Putukate pisted....................................................................................................................... 14 Võõrkeha hingamisteedes...................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................17
Nimeta vähemalt 4 tegevust. Hingamist kergendav asend; värske õhk, hapnik; õpeta õiget hingamistehnikat; õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
Surin kätes/sõrmedes x Surin jalgades/varvastes x Jõudluse langus kätes x Jõudluse langus jalgades x Valud/ pisted südame piirkonnas x Kõrvetised / valud ülakõhus x Hingamishäired x Keskendumishäired x
kasvades enamasti taastub. Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta eluaegselt. 6. PUTUKAALLERGIA Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta., surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained. Kõige tugevaimaid allergilisi reaktsioone kutsuvad esile mesilaste ja herilaste pisted. Allergilised reaktsioonid võivad olla: ¤ LOKAALSED REAKTSIOONID: nõelamiskohal tekib naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub 1-2 päevaga. Allergikul on punetus ja valu tugevamad, turse läbimõõt üle 10 cm ja kestab kauem. ¤ Nõgestõbi, sügelus ja turse ¤ Halb enesetunne ja väsimus ¤ Keele ja kurgu paistetus ¤ Hingamisraskused ¤ Kõhuvale, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ¤ Rasketel juhtudel vererõhu langus, teadvuse kadu ja sokk
/min. ja täiskasvanul 60 l./min. 77. Südametegevuse respiratoorne arütmia. Hingamisarütmia. Füsioloogiline nähtus. Hingates sisse kiireneb südametöö, hingates välja südametöö aeglustub. Selline südametöö kiirenemine on sedastatav vaid kardiogrammil. Hingamisarütmia on ilmekas noortel inimestel. Inimese vananedes see väheneb kuni täieliku kadumiseni. 78. Murdeealise südametegevuse puudulikkuse ilmingud. Väga kahvatu, pea uimane ja käib ringi, äkiline väsimus, pisted südames. 79. Hapniku tähtsus organismis. Elutegevuseks vajalik energia saadakse peamiselt toitainete oksüdatiivsel lõhustumisel. Oksüdatsiooniprotsess saab toimuda ainult õhuhapniku pideva tarbimise teel, mistõttu on eluks vajalik õhuhapniku pidev juurdevool kopsudesse. 80. Lapse hingamise puudulikkuse põhjused. Väikelapse kopsud on kehaga võrreldes suhteliselt suured, kuid ehituslikult ja talitluslikult veel vähe arenenud. Kopsualveoolide arv on suhteliselt väike ja nende
Köhides terav, pistev valu rinnus. Kõige hullem kella kolme ajal öösel. Köhahoog läheb paremaks kui kallutab keha ettepoole. Sissehingamine vinguv. Soojas ja päevapoole paremaks. Dulcamara - köha kuiv, hommikul lahtisem, seotud ilmastiku muutusega. Phosphorus - hääl läheb kähedaks, neeluosa tundub hell. Tunne nagu kurgu peal oleks väike sügelus. Rääkimisega köhahoog. Asi hullemaks toast õue minnes. Köhides tuleb seest nagu magusat õhu maitset Rinnas pisted ja survetunne. Pulsatilla - kuiv köha õhtul ja öösel, hommikul läheb lahtisemaks. Siis tuleb ka palju lima. Sageli kollast röga. Tahab värsket, jahedat õhku. Jahe, värske õhk teeb paremaks. Spongia - hingamisteed kuivad, hääl kähe, neeluosa kibe. Kuiv haukuv köha. Enne keskööd kõige hullem. Larüngiiditaoline. Tunne nagu oleks kurgus tükk, mis ei lase hingata. Kõhuprobleemid Arsenicum Esimene aine toidumürgituse puhul. Kui soojale maale minnes tuleb kõhulahtisus
pustisemasse asendisse, toetades seda olarauaga parema jala reiele. Keharaskuse mojul parema jala verevarustus hairub ning jalg kangestub. Kui siis paremat katt appi vottes ning end veidi kergitades saavad koed verd piisavalt, voivad jalas tekkida pisted ning valu. Keskendunud laskmine muutub voimatuks. Sellisel juhul aitab vaid uks vote: tuleb votta vaheaeg, tousta ules, liigutada jalga ning see- jarel alustada koike uuesti. Nii nagu lamades- ja pustiasendis, on ka polveltasendis oluline jalgida
varjatult kajastamist rahva raske minevik ja ikka veel lootustes pettev olevik musta linnuna valitseva "tsarismi kotka" all. Nende teoste modernsuse olemust selgitab avalikult R. Tobias. Tema sõnade järgi paneb Saar küll moodsa maski ette, aga ei põe moodsa haigust, ei hakka käima ühes modernistide lambakarjaga. "Harjumata võhiku kõrvadele /.../ teeb esimene pealt 16 kuulamine kole valu /.../ Dissonantsid mõjuvad esiti otsekui nõela pisted /.../, kuid hiljem hakkavad nad pakkuma värskendavat naudingut," märgib Tobias. Tagasihoidlikult ja piltlikult viitab ta sellele, et Saar ei loo minevikule, vaid arenevale, tulevasele Eestile, kirjutades:" Kas mitte just M. Saare lüürikaline muusika nagu öelda ei tahaks, mis põli see oleks, Eesti tulelõuka paistel istuda- mustendavad hõõguvad söed, unistav hämarik, vaikus eemalt kostab kilgi rütmis /.../ Ja torm väljas vaikis ka." 1909. a. kuni 1911. a
Arenenud lihaskond omakorda aitab vähendada ealist luuhõrenemist! · Meestel selles eas esineb luumurde 68 x harvemini kui naistel, sest neil on lihased üldiselt tugevamini arenenud Esimesed rasedustunnused · menstruatsiooni ärajäämine ( vahel harva kestab edasi ) · muutused rinnanäärmetes ( rinnas valusööstud, pisted, suurenevad, muutuvad valulikuks ) · iiveldus, halb enesetunne, ka oksendamine ( siit ka isu hapu ja soolase isu · väsimus (mõnel individuaalselt suureneb unevajadus) · isu muutused ( suur isu, toitude valimine hea enam ei maitse, ennem mittesöödav nüüd hea ) · temperatuur pärasooles on 37 C või rohkem ( naine ise on terve }. NB! Mõõta kohe pärast ärkamist voodist tõusmata !
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
viljastub kõige elujõulisem erilised ained väljuvad seemneraku peast ja sulatavad tänu erinevatele keemilistele ühenditele munarakku ümbritseva kesta, tungides seejärel sinna sisse. Seejärel munaraku ümbritsev kest sulgub ja teisi spermatosoide sisse ei lasta. Esimesed rasedustunnused menstruatsiooni ärajäämine ( vahel harva kestab edasi ) muutused rinnanäärmetes ( rinnas valusööstud, pisted, suurenevad, muutuvad valulikuks ) iiveldus, halb enesetunne, ka oksendamine ( siit ka isu hapu ja soolase isu väsimus (mõnel individuaalselt suureneb unevajadus) isu muutused ( suur isu, toitude valimine- hea enam ei maitse, ennem mittesöödav nüüd hea ) temperatuur pärasooles on 37 C või rohkem ( naine ise on terve }. NB! Mõõta kohe pärast ärkamist voodist tõusmata !
Häbenedes pean tunnistama, et nüüd mõistmatu elajas Tarapita see õnnelind oli, kes mõistlike inimeste patud oma koeranaha peale pidi võtma. Esiti pidi täisealine ja suursugune Tarapita ühe lapse (Emmi) käest halbade eluviiside pärast läbitungiva noomituse vastu võtma. Teiseks pandi Tarapita võõra auks ja terve seltskonna' lõbusaks ajaviiteks kunsttükke tegema. Ta oli kõrgesti koolitatud koer ja mõistis säherdusi vigureid teha, et uued sõbrad endale pisted kõhtu naersid ja Tarapita loojat kütsid, kes teda nii tähtsate annetega oli ehtinud. Kuid tema nimi ei olnud sugugi Jaanusele meelepärane. Tema, kes veel Vahuri juttudest eestlaste vanade jumalate lugu mäletas, pidas seda nime õigusega taevataadi Taara teotamiseks ja päris aru, kes koera sedaviisi oli nimetanud. «Tarapita nimi oli enne Tölp,» seletas Oodo naerdes, «aga et ta nii osav ja tark oli, häbenesime teda nii hüüda ja tahtsime talle õige hiilgava nime panna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
