SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED ................................................................................................................................... 8-9 ELEKTRIÕNNETUSED.................................................................
• Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega).
Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus
Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma.
..........................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ......................................................................................................34 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid:
Kliinilise surma aeg madalatel temperatuuridel (külmas vees uppumine-maksimum 45 minutit) pikeneb ja kõrgetel temperatuuridel lüheneb. Ainult kliinilise surma korral on elustamine efektiivne ja bioloogilise surma teket saab edasi lükata. Väldi paanikat ja hinda hädasolija seisundit tagades ka enda ohutus. Teadvuse kontrollimiseks räägi lapsega, näpista või raputa teda kergelt ning kui sellele reageeringut ei järgne siis on ta tedavuse kaotanud. Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist
Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik. Krambid Kuna inimene ei neela krambihoogude aeg ,siis krambi hoo aeg võib
ASENDISSE 2 3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ
Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu. Võimalusel aseta haava piirkonda külma
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas
Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida. Elupäästev esmaabi seisneb järgmises: Hingamisteede avamine Tuleb asetada kannatanu selili kõvale pinnale. Eemaldada võõrkehad suust (toit, okse, proteesid jm) Painuta kannatanu pea kuklasse. Suust suhu hingamine 1. Aseta oma üks käsi inimese lõualuu alla, teine käsi pane laubale. 2. Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni 3. Pane oma suu tihedalt tema suu vastu ja tee kaks puhumist järjest. 4. Kontrolli pulssi, kui seda on siis tuleb jätkata kunstlikku hingamisega kuni hingamine tuleb normi 1214 korda minutis
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida.
hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab mingil moel kannatanut abistada. Esmaabikursustelt saadakse teadmisi, oskusi ja julgust esmaabi anda. Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi : 1. Vältimatu ehk elupäästev esmaabi: 1.1. elustamine 1.2. muu vältimatu esmaabi 2. Jätkuv esmaabi Vältimatut esmaabi tuleb hakata andma otsekohe. Tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe. Päästetakse kannatanu elu (siit ka nimetus elupäästev esmaabi) ja alles pärast seda kasutatakse muid esmaabivõtteid. ESMANE MEDITSIINILINE ABI Esmast meditsiinilist abi annavad parameediku ja eriväljaõppega päästjad, kasutades esmase meditsiinilise abi andmise vahendeid ja ravimeid. TRANSPORTIMINE Õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jätkatakse kannatanu transportimise ajal kiirabiautos. RAVI
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides
midagi teha, siis võiks pealtvaatajast vähemalt nii palju abi olla, et vigastatule mõni soe riideese peale panna. Seda muidugi külma ilmaga. Kuumal päeval oleks abi sellestki, kui seista nii, et päike ei paistaks kannatanule otse peale. Varju viimisega ehk liigutamisega peab olema hästi ettevaatlik. Eksitakse, kui hakatakse kannatanut sakutama või tõstma, eriti ohtlik on see selgroovigastuste puhul. Võimaluse korral tuleb vigastatu paigale jätta ja tagada vabad hingamisteed. Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja pulss tuksub, siis keerata ta ettevaatlikult külili. Lämbumisohu vältimiseks peab pea olema sellises asendis, et suhu valguv veri või okse ei läheks hingamisteedesse, vaid pääseks suust välja. Hoolitseda tuleb ka selle eest, et keel kurku ei vajuks, seegi võib lämbumise põhjustada. Elustamine Elustamise korral on kõige olulisem teha südamemassaasi.
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma
Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL:
• TUGEV PEAVALU • TEKIB IIVELDUS JA KANNATANU OKSENDAB • LÜHIAJALINE TEADVUSEKAOTUS VAHETULT PÄRAST TRAUMAT • JUTT ON SEGANE • SILMA PUPILLID ON ERINEVA SUURUSEGA VÕI SILMADE UMBER VEREVALUMID • SEGASUS, RAHUTUS, LOIDUS • HALVATUS • TEKIVAD TEADVUSE HÄIRED • KÕRVAST VÕI NINAST TULEB VERD VÕI VEDELIKKU • HINGAMISE JA SÜDAMETÖÖ LAKKAMINE LUUMURD • LUUMURRU KÕIGE TAVALISEM TEKKIMISE PÕHJUS ON TRAUMA (LÖÖK VÕI SURVE LUULE, PIKAAEGNE KOORMUS E. VÄSIMUSMURD) • LUUMURRUD JAOTATAKSE: • KINNINE LUUMURD - MURRU KOHAL PUUDUB HAAV, NÄHA TURSE, HEMATOOM, JÄSEME DEFORMATSIOON • LAHTINE LUUMURD - MURRU PIIRKONNAS ON HAAV, VÕIVAD PAISTA LUUOTSAD LUUMURRU TUNNUSED • MURRU KOHT VÕIB OLLA EBALOOMULIKUS ASENDIS • TURSE • NAHAALUSED VEREVALUMID, VEREJOOKS KUDEDE VAHELE • VÄGA TUGEV TERAV VALU • VEREJOOKS HAAVAST (LAHTISE LUUMURRU KORRAL)
· Informeeri juhtunust lapsevanemaid. · Informeeri lasteaia juhtkonda. · Kui kadunud laps leitakse, informeeri sellest kõiki osapooli, otsimine katkestatakse. Liiklusavarii · Hinda olukorda ja jaga ülesanded. · Võimalusel tee õnnetuspaik teistele liiklejatele nähtavaks · Kui keegi on saanud kannatada, teata kohe häirekeskusesse numbril 112; · Anna esmaabi: *Elusta *Teadvuseta kannatanud pööra külili asendisse ja ava hingamisteed *Sulge verejooksud surudes haav riidetombuga kinni · Vestle pidevalt kannatanutega, sellega kontrollid nende teadvuselolekut, rahusta, kata soojalt käepäraste vahenditega. · Kui puudub otsene vajadus kannatanu sõidukist välja tõsta, on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi; kui kannatanu vajab elustamist, tõsta ta sõidukist välja vaatamata vigastustele, ava hingamisteed ja alusta elustamist. NB
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •
· kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Seisundi diagnoosimine Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. ABI KUTSUMINE VALI NUMBER 1-1-2 VASTAB HÄIREKESKUS JA TEATA: Kannatanu aitamine Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: 1. Elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head
Asetan ta pikali külili asendisse. Üritan teda teadvusel hoida, küsitlen (nimi, mis rohte võtab, mis juhtus jne) 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Lämbumine Eemalda pigistavad riideesemed (sall, särgikaeluse nööp jne.) Julgusta inimest köhima (kõige efektiivsem võõrkeha eemaldamiseks) Kui kannatanu istub või seisab: o kalluta keha ja pea ettepoole-alla (üks käsi asetage rinnakule kaenlaalt läbi) ning o koputa lahtise käega (labakäe pähikuga) 5 korda tugevasti abaluude vahele Helista 112 Teadvuse kaotamise ja hingamise ning südameseiskuse korral alustage elustamisega. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus
Esmaabi Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi
! Alkoholimürgistustesse sureb igal aastal 300 inimest Eestis, kelle keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud – pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud.
2. Nimeta elupäästva esmaabi võtted kõhtu, abaluude vahele · Elustamine · Valu ei ole seotud hingamisega · Hingamisteede avamine/avatuna hoidmine · Surmahirm (stabiilne küliliasend) · Hingamishäired · Soki asend · Iiveldus, oksendamine · Suure välise verejooksu sulgemine · Sokitunnused (rõhksidemega) · Teadvushäired · Kliiniline surm 3. Mis on sokk? Nimeta soki tunnused Sokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub 7. Nimeta esmaabivõtted krampide korral kiires vererõhu languses.
Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot
! Alkoholimürgistustesse sureb igal aastal 300 inimest Eestis, kelle keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud.
Häirub sotsiaalne koostöövõime lapsega · FAS ja psühhomotoorsed häired: tajumishäired, motoorselt rahutu, kohaneb ühiseluga halvasti, koordinatsioonihäired. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? Apgari skaala on ülemaailmselt kindlks määratud pallide skaala, mis näitab vastsündinu seisundit. Hinnatakse kolme palli skaala alusel (0, 1, 2 palli). Hinnatakse viit olulist näitajat: südame löögisagedus, hingamine, nahavärvus, lihastoonus ja reaktsioon ärritusele. Hinnatakse esimese eluminuti lõpul ja viienda eluminuti lõpul Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi 8. Vaktsineerimise eesmärgid · Saavutada organismi kaitsevõime nakkushaiguse vastu ohutumalt kui haiguse läbipõdemise kaudu. · Vaktsineerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
