PÕLETUS Anu Grents 2015 Põletused • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem(väiksem) põletus, • Mida nõrgem valu, seda sügavam põletus, • Ohtlik on suur vedeliku kadu (villid põletuse kohal), • 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Põletused • Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid Põletused • I astme põletus Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. ESMAABI Jahuta 15-20 minutit jaheda veega, jääga!
Põletused ja nende ravi Jaanika Priimägi PK12PE Mis on põletus? · Põletus on seisund, mis tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust Põletuse liigid · Termiline põletus · Keemiline põletus · Kiirguspõletus · Elektriline põletus Termiline põletus · Seda põhjustavad tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused Esmaabi termilise põletuse korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina
2 Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Antud referaadis räägin põletuste liikidest, põletuste vältimisest ning esmaabist põletuste puhul. 3 Jaanika Priimägi Referaat PÕLETUSTE LIIGID Põletused jaotatakse termilisteks-, keemilisteks-, kirgus ja elektrilisteks põletusteks. Põletusi saab liigitada ka põletuse tõsiduse järgi: I astme põletus-naha tugev punetus ja turse, näiteks päikese põletus. II astme põletus-põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad ka villid. III astme põletus-ulatub sügavamatesse naha kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ja tihke. 4 Jaanika Priimägi Referaat TERMILINE PÕLETUS Termilist põletust võivad põhjustada tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused.
PÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, DIAGNOOS, ESMAABI JA RAVI Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 ....................................................................................................................................... 4 1.PÕLETUSTE ASTMED.................................................................................................... 5 1.1.I astme põletus...................................................................................................... 5 1.2.II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.................................................................................................... 5 2.ESMAABI PÕLETUSTE KORRAL..................................................................................... 6 2.1
Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi
Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi
või nende läheduses ega hoida mingeid muid põlevad materjale. · Kui köögis leidub kamin siis seal peab olema ees kindel klaas, mis blokeerib välja tulevaid sädemeid. · Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta. · Kõik kütteseadmed vajavad hoolt. Kui on korsten,siis tuleb vajaduse korral koju kutsuda korstnapühkija. Kui korsten on pikemat aega puhastamata, siis on korstna seintele tekkinud tahmakiht, mis võib osutuda tuleohtlikuks. Põletus Peamiselt iga põletuse korral koheselt loputada külma veega. · Põletus käel- Hoida kätt võimalikult kaua külma vee all kuni valu taandub ja sega 1 tl soodat ning niisuta selles sidemetükki pigistades seda kuivemaks ja hoida seda pool tundi põletust saanud kohal. · Põletus silmal- Loputa silma koheselt külma veega seega kange teega ning pöörduda kindluse mõttes silmaarsti juurde. · Põletus keelel- Teha külma teed ja hoida seda mõni minut suus.
ärakuivamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks. Selleks teostatakse eelpõletuse läbiteinud ja seejärel glasuuritud toodetele glasuurpõletus. Võimalik on ka dekoorpõletus, mille puhul kinnistatakse põletuse käigus glasuurileglasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks. Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks. Põletusliigid Eelpõletus Glasuurpõletus Ühekordne põletus Dekoorpõletus Elektriahi savipõletuseks KERAAMIKA LIIGID Fajanss - Kivinõu- Klinker- glasuurimata ning paakunud, ruske või pruunikasmusta värvusega keraamiline toode.
peab ise üles soojenema (kahjutu 1°/min.) KÜLMUMINE (tundlikkus puudub) 1. aste kahvatu valge nahk torkiv valu esmaabi: sooja vette ei tohi hõõruda, kloppida, lumega hõõruda (lõhub nahka) 2. aste külili – arstiabi PÕLETUS *jahutada põlenud pind mehhaaniliselt (u. 20 min.) *riided pealt ära, haavalepõlenud sünteetilised rõivad lihtsalt ümbert ära lõigata (mitte kiskuda) *1.astme põletus – panthenol *2.astme põletus – arstiabi, juua mitte anda, samuti mingeid ravimeid *3. astme põletus – pind ei ole valulik *kui 2. ja 3. astme põletus suurem kui labakäsi, pöörduda arsti poole, mitte ise midagi teha *põletushaavadega kannatanut mitte ise transportida, oodata kiirabi RÄSTIKUHAMMUSTUS *peale panna külma *jäset mitte liigutada *juua võib anda juhul, kui iiveldus puudub (mitte alkoholi) MINESTAMINE *jalad üles – veri valgub pähe, teadvus taastub
Kolmik: Adele Thele Kuusk, Karmen Hall, Kristel Kangur Miks on esmaabi tähtis? Sa ei tea iial, millal sul esmaabi vaja võib minna Saad aidata nii ennast kui ka teisi Iga vigastus või tervisehäire võib ühel ajahetkel osutuda eluohtlikuks Põhiprintsiibid Põletused Silmade vigastused Vingu- või sõjagaaside sissehingamine Verejooksud Uppumine või elektrishokk Teadvusetusseisund Luumurrud Nikastus Põletused II ja III astme põletus katta steriilse sidemega (kui puudub, jätta katmata) keemiline põletus - pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega http://www.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/esmaabi/plet us.html
3, kindad, mittesteriilsed 2 paari, Esmaabiside 10 cm 2 ja 15 cm 2, side 6 cm 2, side 12 cm 2, Elastikside 10 cm 1, haavapadjaga plaaster 10x6cm 5, haavatampoon 4 , tekstiilist rullplaaster 2,5 cm 1, põletusgeel 125g 1, haaknõelte komplekt 1, käärid 1, permanentne marker, 1, nasofarüngeaaltoru koos libestusgeeliga 1, kanüül G14 2, termolina 1, desifektsioonivahend nahale 50ml 1 15.MIST M-Vigastuse mehhanism I- vigastused S- elulised näitajad T- Ravi 16. Põletuspinna suurus 1. astme põletus: pindmine põletus -tugev valu -kahjustatud naha pindmine osa (koed, närvi lõpmed) punetav nahk 2. astme põletus: -punetus -villid -väga tugev valu -kahjulikud koed -naha hõõrdumine kahjustab samuti (vesivilli) 3. astme põletus: -kogu naha pahksust haarav põletus -ei ole valus nahk võib olla kahvatu, vahjas või söestunud. 17.Ventiilpingeline õhkrind: õhk pääseb rindkereõõnde kuid ei saa sealt enam välja,
................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS............................................................................................................
........................................................................5 Verejooksud.................................................................................................................................6 Luumurrud..................................................................................................................................7 Krambid......................................................................................................................................8 Põletus.........................................................................................................................................8 Esmaabi Mõiste Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele. Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja
........................................................................5 Verejooksud.................................................................................................................................6 Luumurrud..................................................................................................................................7 Krambid......................................................................................................................................8 Põletus.........................................................................................................................................8 Esmaabi Mõiste Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele. Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja
see aga võimatu.Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks. Selleks teostatakse eelpõletuse läbiteinud ja seejärel glasuuritud toodetele glasuurpõletus. Võimalik on ka dekoorpõletus, mille puhul kinnistatakse põletuse käigus glasuurile glasuuripealsete värvidega maaling või kaetakse ese teistkordse glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et alusglasuur sulama ei hakkaks.Mõningatel puhkudel teostatakse ühekordne põletus (terrakota, soolaglasuuriga kaetud keraamika jt.) ja sellisel juhul jääb see põletus ka ainukordseks (sellele ei eelne, ega järgne mõnda teist põletust). Kuntsnikud: Joosep Tiiman, Valli Eller jne.
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade elektripõlengute ja esmaabi kohta elektritraumade korral. 3 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 1. ELEKTRIPÕLETUS Elektripõletus - naha või organi põletus, mis on põhjustatud elektrivoolust kehas või keha pinnal. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke.
Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut.: Naharakkude asendamisel(põletus); Südamerakkude asend. (Infarkt); Ajurakkude asend.(Alzheimer), Kõhunäärmerakkude asend.(suhkruhaigus) Kloonimine-vegetatiivse paljunemise teel saadud järglased,kes omavahel ja vanematega on geneetiliselt peaaegu identsed. Eesmärgid: kloonitud lapse sünd, tüvirakkude tootmine(ravimise eesmärgil) Biotehnologia- Tehnoloogia organismide siginemise ja pärilikkuse muundamiseks, põhjneb bioloogilistel protsessidel.
pigmenteerumist.Koos UVB kiirtega tekitab intensiivse nahapunetuse.Läbib aknaklaasi ja läbistab ka nahka, võib esile kutsuda rakkude DNA kahjustuse ja immuunomodulatsiooni ( kaitse muutus ) ning suurendada riski pigmendi muutustele ja malignisatsioonile. Inimese keha tüübid jaotuvad kolmeks ja selle põhjal ka jaotub UV kiirte sallivus. Inimese naha tüübid jaotatakse peale 30 min. päikese käes viibimist 6 tüüpi : I UV kiirtega tekib alati põletus, kuid mitte kunagi pruunistumist II UV kiirtega tekib harilikult põletus, vahete-vahel keskmisest väiksem pruunistumine III UV kiirtega tekib vahete-vahel põletus ja alati ~ keskmine pruunistumine IV UV kiirtega ei teki mitte kunagi põletust ja alati tekib keskmisest intensiivsem Pruunistumine V Musta nahaga inimesed- mehhiklased, indiaanlased, vahemerelased ... VI Neegrid Solaariumi kahjulikkus Üha enam levib solaarium koolinoorte seas ja keskmine solaariumikülastaja
.............................................lk6 Prognoos.......................................................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................lk7 2 SELGITUS Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. ÜLEVAADE Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, nendest 2000 (40%) lastel. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevat osa kehapinnast. Lastel tekivad põletused sagedamini kuuma vedelikuga, täiskasvanutel lahtise tule hooletul käsitlemisel või muude õnnetuste tagajärjel. Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega
ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus. klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks. energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR on seade, mis muudab tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni. Koosneb 2 närvide ülekuumenemine. ELEKTROLÜÜTILINE toime: vere ja vahelduva elektromagnetvälja energiaks. KESKVÄÄRTUS mähisest 1)primaarmähis (vool tuleb sisse) 2)sekundaar mähis koevedeliku lagundamine
ekahju vähendamiseks teeb(vastutab) g stus Elektrilöök(katkin Sekretär, Väga 6 Remontida, Elektrik, Ko ~1000.- e juhe, pistikupesa) juhtkond, ohtlik- vahetada juhe ohutusspetsialist he õpetajad, surm, õpilased, põletus lapsevanemad haavad , külalised Müra Kogu personal Kuulmi 6 Vahetada Tööline, Vaj ~10000.- shäired tavalised uksed ohutusspetsialist ad (oleneb uste , mürakindlate use arvust)
• Lennuõnnetused • Autoavariid Tunnused: • Luumurd • Verejooksud • Pea ja kaela traumad 7 • šokk Tegutsemisjuhend: • Kontrollin kas kannatanu on elus • Vaatan kas neil on suuremaid vigastusi • Kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks • Helista 112 • Elustamise ABC Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem on põletus. • Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus. • Kui põletus on näopiirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed. Põletusastmed: • I staadium – punetav nahk, tugev valu. • II staadium – villid, punetus, valu. • III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk Tegutsemisjuhend: • Eemalda riided põletuse kohalt. 8 • Jahuta kiiresti nahka külma veega
Asoteemia Jääklämmastik Lämmastikku sisaldavate ainete (uurea, kusihape, indikaan, kreatiniin) liigsus veres, plasmas, seerumis Sisaldus suureneb: Maksahaiguste, palaviku puhul Vedeliku ja elektrolüütide kaotuse tagajärjel (iiveldus, diarröa, higistamine, ulatuslik põletus) tekib kudede dehüdratsioon ning kudedes intensiivistuvad laguprotsessid Neeruhaigused, tõus 2 10 korda retensiooni hüperasoteemia Kudede mehaaniline kahjustus produktsiooni hüperasoteemia Jääklämmastiku sisalduse suurenemine põhjustab autointoksikatsiooni e. ureemiat e. kusiveresust Põhjused Prerenaalne asoteemia Lämmastikjääkide suurenenud produktsioon (suurenenud katabolism kudedes -
Kompressid ja kleepplaastrid Ärritaja leidumine õhus kontaktdermatiit näol Kliiniline pilt Väga varieeruv mõõdukast ja kiiresti mööduvast erüteemist raskete keemiliste põletusteni Torkimis-ja põletustunne Krooniliste dermatiidi korral naha tihenemist, liigset kuivust, kaasnevate lõhede puhul valu Vormid 1. Ärritusreaktsioon 2. Akuutne lihtne kontaktdermatiit 3. Keemiline põletus 4. Krooniline e kumulatiivne lihtne kontaktdermatiit Ärritusreaktsioon tagasihoidlik erüteem Vähene ketendus Kaob 1-2 päevaga Nõrgad tekitajad Akuutne lihtne kontaktdermatiit Ühekordse kontakti korral tugeva ärritajaga Nõrga ärritaja korduval toimimisel Naharavimid: tretinoiin, bensüülperoksiid, ditranool Põletustunne, harva naha sügelemine Nahalööve monomorfne Staadiumid: erütematoosne, papuloosne, vesikuloosne, erosiivne, koorikuline, skvamoosne
PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD · TAVALISELT KASUTATAKSE PÕLETUSHAAVADE JAHUTAMISEKS VETT, KUID KUI KÜSIMUS ON ELUPÄÄSTVAS ESMAABIS SIIS PÕLETUSELE EI TEHTA MIDAGI · KÕIK PÕLETUS HAAVADEGA KANNATANUD VAJAVAD JÄRELRAVI Tunnused: 1. Lihasevalu; 2. Juhtmetesse kinnijäämine; 3. Põletus; 4. Teadvusekadu; 5. Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada · niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, · kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Seisundi diagnoosimine
hoolimatu , oskamatu käsitlemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Elektriohutuse tagamine 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Mis on elektripõletus? Põletus on seisund vigastus tekib elektri mõjul. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise mistõttu inimene kaotab palju vedeliku. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevait osi kehapinnal. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. Elektri töid tehes tuleks pigem pöörduda profesionaali poole vältimaks kehavigastusi ja võib-olla ka surma
KODUSTES TINGIMUSTES LAHASTADA EI TOHI! Elektsisokk · Elektrivool kahjutab otseslt kudesid, tekitab nahapõletuse, võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südame seiskumist. Põhjused: Katkised majapidamismasinad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed Kõrgepingeliinid ja alajaamad Ohutustehnika eiramine Tunnused: · Kliiniline surm · Sokk · Teadvusekadu · Hingamistakistus · Ebaregulaarne pulss · 3nda astme põletus · Lihaste krampliin kokkutõmme Tegutsemisjuhend: · Katkesta vooluring · Vabasta kannatanu vooluringist selleks isoleeri ennast elektrit juhtivast maapinnast helista 112 · Vajadusel elusta või võitle soki tunnustega · KÕIK ELEKTRIKAHJUSTUSEGA KANNAtANUD VAJAVAD ARSTI KONSULTATSIOONI KUUMARABANDUS · Organism ei suuda küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärel või
Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ning rakud kärbuvad. Tundemärgid: · nahk on kollakas või valge, kuid tundub pehme · kerge näpistav, kipitav või põletav tunne. Tegutse nii: · ära hõõru või masseeri kahjustatud kohta · soojenda seda kohta järkjärgult kasuta kehasoojust, sooja kätt või sooja vett, väldi otsest kuumutamist, mille tagajärjeks oleks naha põletus · kui kahjustatud koht on üles soojendatud, siis ära seda uuesti külmeta, kuna nüüd on see koht veelgi tundlikum ja kaitsetum külma suhtes Külmakahjustus väga tõsine seisund, kus nii nahk kui ka nahaalused koed on külmunud. Tugeva külma korral tekivad rakkudes jääkristallid, mis purustavad rakumembraanid ning rakud hukkuvad halvemal juhul järgneb gangreen. Tundemärgid:
inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse närvisüsteemi patoloogia Kilpnäärme haigused Kahjustused immuunsüsteemile Diabeet
El e kt r i l öök NI MI Põhjus Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused Lihasevalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletus Teadvusekadu Südameseiskus, hingamise lakkamine. Seisundi diagnoosimine Eemalda kannatanu vooluvõrgust Kas haige on teadvusel Kas ta hingab Kas pulss on tunda Kannatanu aitamine Helista 112 Löök rusikaga kolmnurga piirkonda Peale lööki diagnoosida uuesti seisund Seisund sama- alusta elustamisega Tugeva põletuse korral niisutada külma puhta veega Oota ära kiirabi Ohutusnõuded abistajale ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga.
Pikaajaline töötamine(üksi) Keegi tuleks appi paluda. Libastumine/kukkumine töökohal Põranda peab peale pesemist ära korralikult kuivatama.Köögis ei tohi joosta. Teravate nugadega sisse lõikamine Tuleb olla ettevaatlik nugade kasutamisel. Nuga tuleb õigesti kasutada Põletus haavade saamine kuumade Kuumade kööginõudega tegelemisel kööginõuudega tegelemisel kasutan kuuma kindlaid kindaid. Põletused(kaasõpilastest olenev) Tuleb olla ettevaatlik ja jälgida kaasõpilaste tegevusi. Iseenda vigastamine Tuleb kanda ettenähtud rõivaid ja turvajalanõusid.
Katta kannatanu soojalt (termotekiga) ja kutsuda kiirabi. 2. Uppumise vältimine Ohutunõudeid arvestav käitumine kaldal, paadisillal või paadis viibimise ajal ning veesporti tehes. Ujumise või vettehüppamise vältimine tundmatus kohas. Nõrgale jääle minekust hoidumine. Vältida ujuma minekut ebakaines olekus ja oma ujumisoskuse ülehindamist. ELEKTRIÕNNETUSED 1. Tunnused Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused: 6 · lihase valu; · lihase kramp; · põletus; · teadvusekadu; · südame seiskus, hingamise lakkamine.
Pressi suudmest surutakse tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber või tunnelkuivatis 80...90 0C. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurkiht võib koosneda: · mingist mineraalist põldpagu, pegmatiit, kriit jne · metalli ühendist tina, kroom, vask jne Veel värvainest ja veest Keraamilised tellised Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3.
Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas Päästeteenistuse informeerimine Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist Võimalikud vigastused elektritraumast Südamekahjustus Südamerütmihäired Müokardi isheemia, infarkt Vereringeseiskus Hingamisseiskus Põletused Lihaste ja skeleti vigastused Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla
On inimesi, kelle puhul on nahapõletus pärast solaariumi külastamist väga kerge tekkima, samas kui mõnel teisel ei pruugi olla ka pärast 20 minutilist seanssi mingeid märke nahapõletusest. Nahatüübid määratakse kindlaks erinevate tunnuste alusel. I nahatüüp Selle nahatüübi alla kuuluvad inimesed, kellel on väga hele nahk, sageli tedretäpid, punakad juuksed ja sinised silmad. Selline nahatüüp on väga tundlik. Kui nahk UV-kiirgust saab, tekib kergelt põletus, nahk ei pigmenteeru. Ei soovitata päikest võtta. II nahatüüp Tunnusteks on hele nahk, blondid või helepruunid juuksed, sinised, hallid või rohelised silmad. Selline nahk on ka väga tundlik UV-kiirguse suhtes. Põletus võib tekkida väga kergelt ja nahk päevitub minimaalselt III nahatüüp Iseloomulikuks sellele nahatüübile on normaalne nahk, tumeblondid või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad. Nende inimeste nahk on tundlik. Nahk
lihvitud kirved käed pea all VANEM *metallist tööriistad *karjakasvatus *veekogude ääres, *kivikirstkalmed PRONKSIAEG *pronksesemete (lambad, kitsed, osaliselt ka sisemaal *laev- ja maakalmed 1800-1100 eKr valmistamine veised) *kindlustatud asulad *põletus- ja NOOREM *maaviljelus *üksiktaluline laibamatused PRONKSIAEG *küttimine, kalapüük asustus 1100 eKr - 500 pKr EELROOMA *raua tootmine *põlluharimine, *majandusliku *tarandkalmed RAUAAEG soorauamaagist karjakasvatus ebavõrdsuse
kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse, ei kivine puhta veega segatult. 5) Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? See tõstab kipstoodete tugevust. Vesi, mis ei võta osa keemilistest reaktsioonidest, tuleb
http://www.youtube.com/watch?v=_jkBMyW9kEU&playnext=1&list=PLDF357 Jazz rock Eestis Eestis tekkisid esimesed fusion-grupid 1980-ndatel, Kaseke 1981 Kaseke oli aastatel 19801984 tegutsenud Eesti rock- ansambel. Ansambli lõid ansambli Propeller liikmed. Aastal 1981 võitis ansambel Tartu muusikapäevade grand prix. Ansambel on teinud muusikat nt muusikafilmile "Nukitsamees". Aastal 1983 ilmus ansamblilt heliplaat "Põletus" http://www.youtube.com/watch?v=EkyfM0qypKY Randy Brecker Ta sündis 27 novembril 1945 aastal. Ameerika trompeti mängija. Ta alustas oma karjääri Blood Sweat & Tears'is nende esimene album oli `'Child Is Father to theMan'', kuid ta lahkus bändist ning valis Al Kooperi kasuks. Ta on töötanud ja esinenud koos paljude kuulsate muusikutega nagu näiteks : Stanley Turrentine, Charles Mingus, Frank Zappa, Todd Rundgren, Richard Barone ja Spyro Gyra. http://www.youtube
TÜVIRAKUD Mis need on? Diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud. Keda aitavad tüvirakud? Aju: Alzheimer ja Parkinsoni tõbi Nahk: Põletus haavad Silmad: Osaline nägemine Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kirjutusmaterjali, nimetati egiptuse keeles bublos, millest on saadud rahvusvaheline sõna "piibel". Töödeldud, kuid ilma tekstita papüüruseleht oli charta, mis oli aluseks sõnale "kaart". Milleks papüürusetaime kasutati? Papüürusetaim andis egiptlastele igapäevaseks tarbeks palju valikku. Seda söödu toorelt või keedetult, selle mahlaga kustutati janu. Papüürusetaime kiududest valmistati kehaketteid. Sellest tehti lootsikuid ja valmistati purjeid. Samuti saadi sellest põletus- ja kirjutusmaterjali. Kuidas töödeldi taim kirjutusmaterjaliks? Taime käsivarrejämedune vars lõigati õhukesteks laiadeks rivadeks. R ibad asetati valdumisi üksteise peale risti ja põigiti kihtidena, pressiti ja klopiti nii kaua, kuni nad kleepusid jokku oma loomuliku mahla varal. Papüüruse sile ja ühtlane pind saavutati jahust, soojast veest ja äädikast koosneva liimi abil. Lõpuks kuivatai sel teel saadud lehti päikesepaistel. Lõpptulemuseks olid 15-25 cm laiused ja 30-45 cm
olnud. Nende sümptomite esinemisel kutsu kiiresti 112 ESMAABI Aseta vigastuse kohale midagi jahedat. Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta külili Kutsu 112 Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Kergete nähtude puhul on parim ravi lamamisrežiim. Pea nõu arstiga. Põletused Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed Põletusastmed I staadium – punetav nahk, tugev valu II staadium – villid, punetus, valu III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk Esmaabi Eemalda riided põletuse kohalt Jahuta kiiresti nahka leige veega. Isegi lühikese viivitamise tulemus on see, et pindmine
Erialakirjanduses on jõutud järeldusele, et põletushaavad tekivad siis, kui temperatuur nahas suureneb 9K (või 9C). Põletushaavada raskusaste sõltub sellest, millises nahakihis tõusis temperatuur 9K(Soojuskiirguse ... 2008:16). Esimese astme põletuse korral on nahk saanud kahjustada pinnapealselt, mida iseloomustab punetav kuiv nahk. Teise astme põletushaavade korral on kahjustunud epiderm, mille tagajärjel tekivad tumepunasele nahale villid. Kolmanda astme põletus kahjustab derma kihti. Põlenud kuiv nahk ei ole tundlik ning on valget, kollast või musta värvi.......5 Teise ja kolmanda astme põletushaavad võivad tekitada väga raskeid tervisekahjustusi. Nende ravimiseks on reeglina vaja vigastatud erihaiglatesse paigutada. Paljudel juhtudel võivad soojuskahjustused põhjustada surma (Soojuskiirguse ... 2008:13).................................................................................... 6 KOKKUVÕTE.............................................
Ei sobi konstruktsioonimaterjaliks, pigem viimistluseks. 2. Kipssideaineid kasutatakse ehituses: kipsplaatide ning viimistlussegude valmistamisel, modelleerimisel, skulptuuride tegemisel, ning ka meditsiinis. 3. Kõrgtugev kips on ehituskipsiga võrreldes suuremate tugevusnäitajatega (väiksem veevajadus ning pikem kivistumisprotsess). 4. Kipssideainete kivinemisprotsessideks on kõrge- ja madala temperatuuriga põletused. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700-1000 ºC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse ei kivine puhta veega segatult. 5. Kuivatamisel kasvab kipsmaterjalide tugevus. 6. Kipsmaterjalid on vees püsivad, kui neid on kuidagi töödeldud, et nad oleksid püsivad. (Nt. lakid, glasuurid, värvid) 7
Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses, jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. LISA Nii aine kui tema vesilahus on sööbivad. Naatriumhüdroksiid tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev hiljem peale kokkupuudet ainega. Allaneelamisel tekib suu ja neelu põletus, mis põhjustab kudede raske kahjustuse ning võib lõppeda surmaga. Nahaga kokkupuutel võivad tekkida põletused, nahaärritused ja surevad mõningad naharakud. Silmadel tekib tugev ärritus, mis võib lõppeda nägemise kaotuseni. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi, sest naatriumhüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi.
10. Miks vahetasite töökohta? Minu elukohas polnud töökohta mis vastaks minu elukutsele 11. Missuguste koolis õpetatavate õppeainete hea tundmine tuleb teie töö juures kasuks? Ma arvan et need võiksid olla Keemia, Füüsika, Matemaatika (naerdes) no ma arvan et geograafiast pole ju ertiti kasu kuna vahet pole kummal pool on supi kulp 12. Kuidas tulete oma tööülesannetega toime? Väga hästi 13. Missugune on teie töökeskkond? Rahuldav 14. Missuguseid ohte teie töö sisaldab? Põletus haavad, Torke haavad on ka mui ohte aga need on just kõige sellised ohtlikumad
Värvuselt hallikasrohelised. Paljunemine: Looduses paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt juurevõsust. Paljundatakse ka pistokstest ning pookimise teel. Kasvukoht: Nii kuuse-, sega- kui ka lehtmetsade põõsarindes, salumetsades, loometsades, lammimetsades, harvem puisniitudel. Eelistab viljakaid huumusrikkaid ning niiskemaid muldi. Külmakindel. Varjutaluv. Mürgistusnähud: vaigu sattumisel nahale raske põletus, hiljem haavandid. Marjade allaneelamisel kogu seedetee limaskestade põletus, peapööritus, oksendamine, verine kõhulahtisus. Rasketel juhtudel palavik, pulss kiireneb, hingamishäired, teadvus kaob. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.folklore.ee/~renata/myrk/taimed.html 2. http://bio.edu.ee/taimed 3. Mürgiseid taimi meie umber, 2004, Thea Normet
meeled(nägemine,kompimine) · väikeaju tasakaal, liigutused · piklikaju südame- ja hingamistegevus · keskaju · vaheaju ainevahetus 2) seljaaju (45 cm,selgrookanalis) · 31 paari närve · hallollus ja valgeollus(liblikas) · vahendab infot · tingimatud refleksid 1. Piirdenärvisüsteem: - kehanärvid - vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel (põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv->lihasele) - elektervoog 100 m/s närviimpulssil - närv = nagu lilleke. Õied rakukeha (dendriit), vars neuriit, juured retseptor. 1. Kehaline närvisüsteem · Allub tahtele · skeletilihased 2. Vegetatiivne närvisüsteem · Ei allu tahtele · Ainevahetus · Hingamine Refleksid vastus väliskeskkonna ärritusele 1. tingitud
Elektroonika - Broomitud põlemisprotsessi aeglustavad ained vahendid Kuidas satuvad kemikaaid meie kehasse ? Läbi hingamise Läbi söömise Absorbeeruvad läbi naha Kemikaalide mõju Akuutsed efektid: kahju on näha kohe pärast kokkupuudet Kroonilised efektid: pikaajaline kahju pärast pikka kokkupuudet Mõjud tervisele Otsene, kohene mõju: Allergia Silmakahjustus Mürgitus Uimasus ja peavalud Põletus Surm Mõjud tervisele Pikaajaline mõju: Hormoonsüsteemi kahjustamine Geneetilised muutused Püsiv allergia Sigivusvõime kahjustamine Vähkkasvaja teke Kroonilised hingamisteede haigused (astma) Kemikaalid kosmeetikas Atseetaldehüüd Küünepalsamites kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel, tekitab vähki. Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine säilitusaine kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri.
annaabi.ee 
