Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmaabi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Esmaabi  
Referaat 
 
 
Koostaja :  
 
 
 
 
SISUKORD 
SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 
112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 
ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 
AJUKOLJU TRAUMA  ........................................................................................................................ 6 
LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 
PÕLETUSED  ................................................................................................................................... 8-9 
ELEKTRIÕNNETUSED............................................................................................................... .9-10 
KUUMARABANDUS ...................................................................................................... ............10-11 
ALAJAHTUMINE .............................................................................................................................11 
UPPUMINE......................................................................................................................................12 
MÜRGISTUSED ..........................................................................................................................13-15 
MAO  HAMMUSTUSED ...............................................................................................................15-16 
PUTUKATE  PISTED .................................................................................................................... ...16    
VÕÕRKEHA  HINGAMISTEEDES  .............................................................................................. 17-18 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
112 appikutse 
 
Helistada tuleb hädaabinumbrile 112, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on 
alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. 
Hädaabinumbril 112 helistades tuleb öelda  rahulikult
•mis juhtus. kirjeldada ohtu või  õnnetust , mis sundis helistama. 
•kus juhtus. öelda aadress või võimalikult täpne teejuhatus. 
•kas keegi on viga saanud. öelda, mitu inimest on viga saanud, kirjeldada nende  seisundit
•oma nimi ja telefoninumber,  millelt  helistatakse. vajadusel helistatakse  lisainfo  saamiseks 
tagasi (maja, korterinumbri, asukoha vms täpsustamiseks). 
•vastata küsimustele lühidalt ja täpselt ning mitte katkestada kõnet enne, kui ollakse selleks 
loa saanud. 
 
 
 
 

 
Elustamise ABC 
 
A - avada  hingamisteed  
B - alustada kunstlikku hingamist 
C - alustada südamemassaaži 
 
1. Hinda teadvusetust (raputa ja  hüüa
2. Kutsu abi 
3. Aseta kannatanu koheselt  selili  siledale maapinnale ( põrandale
4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 
5. Hinda hingamist 
Hingamisteede  avamine
• Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. 
• Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ning  lükka   teisega , mis asub  laubal , pea kergelt 
kuklasse 
• Pane oma  kõrv suu lähedale. Kas  tunned  või  kuuled  mingit õhu liikumist või näed rindkeret 
liikumas. 
    * Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud 
    * Liikumine puudub, ei  kuule  mingit heli,  rindkere  ei tõuse – hingamisseiskus 
    * Õhu liikumine vaba, mingit häält ei kuule, rindekere tõuseb –  hingab  vabalt 
Kunstlik  hingamine
• Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, lükka pea kergelt kuklasse. 
• Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninatiivad. 
• Pane oma suu tihedalt ümber tema suu. 
• Puhu oma hingeõhk tema  suhu
• Tõsta oma pea üles, lase  kannatanul  ise välja  hingata
• Korda sissepuhumist teist korda. 
• Vaata, kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel. 
 

 
NB! Nii võid elustada ainult oma lähisugulasi. Võõrast inimest elustatakse ainult läbi 
spetsiaalse klapiga hingamiskile. 
Südamemassaaž: 
• Pane oma käed tema  rinnaku   keskele , olles ise kannatanu kohal. 
•  Vajuta  sirgete kätega nii, et rindkere vajuks 5-6 cm. 
• Vajuta nii 15 korda, kiirusega 60 korda minutis. 
 
 
 
 

 
Ajukolju trauma 
 
Põhjused: 
Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe tekib ajupõrutus 
Tunnused: 
• Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärist traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda 
raskem on trauma. 
• Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. 
Peavalu,  iiveldus  ja  oksendamine  võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. 
Pea nõu arstiga! 
Tegutsemisjuhised: 
• Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. 
• Kutsu 112 
 
 
 
Selgroovigastused 
 
Põhjused: 
• Trepist  kukkumine  
•  Sukeldumine  madalasse vette 
• Suvaline avrii 
• Otsasõit 
• Kukkumine kõrgusest 
 

 
• Tugev löök selja piirkonda 
• Tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas 
Tunnused: 
• Mõne  kehaosa  tundetus, nõrkus, liikumatus 
• Surin jäsemetes 
Tegutsemisjuhend: 
• Võimalusel aseta kaelalahas 
• Anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil” 
• Kutsu 112 
NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse 
(traumahaige hingamisteede avamine) 
 
Liittraumad 
 
Põhjused: 
• Lennuõnnetused 
• Autoavariid 
Tunnused: 
•  Luumurd  
• Verejooksud 
• Pea ja kaela traumad 
 

 
•  šokk  
Tegutsemisjuhend: 
•  Kontrollin  kas kannatanu on elus 
•  Vaatan  kas neil on suuremaid  vigastusi 
• Kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et 
rohkem vigastusi ei tekitataks 
•  Helista  112 
• Elustamise ABC 
 
Põletused 
 
• Mida tugevam valu, seda pindmisem on  põletus
• Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus. 
• Kui põletus on näopiirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed. 
Põletusastmed: 
• I staadium –  punetav  nahk, tugev valu. 
• II staadium – villid,  punetus , valu. 
• III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk 
Tegutsemisjuhend: 
• Eemalda riided põletuse kohalt. 
 

 
• Jahuta kiiresti nahka külma veega. Isegi lühikese viivitamise tulemus on see, et pidamine 
põletus muutub sügavamaks. 
• Šoki ravi. 
• Kutsu 112. 
NB! Ära pane  suurele  põletusele midagi peale (õli, või,  aaloe , salv, kreem
 
Elektriõnnetused 
 
Põhjused: 
• võõraste juhtmete katsumine 
• sõrmede pistikupesadesse  panemine  
• välgu löök 
Tunnused: 
•  Lihasevalu  
• Põletus 
• Teadvusekaotus 
• Kliiniline surm 
• šokk 
Tegutsemisjuhend: 
 

 
• Veendu, et kannatanu pole vooluringis 
• Ära tekita enda näol uut kannatanut. 
• Lülita vool välja. 
• Teadvus, hingamine,  pulss  
• Kui inimene on teadvusel, vii ta sellegipoolest haiglasse, sest hiljem võivad alata 
eluohtilikud südamerütmihäired. 
 
 
 
 
Kuumarabandus 
 
Tunnused: 
• Punetav, kuiv nahk. 
• Teadvuse hägunemine 
Võib olla eluohtlik! 
Tegutsemisjuhend: 
• Vii kannatanu kuumaallikast eemale. 
• Võta pealisriided seljast. 
• Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. 
 
10 
 
• Aseta  teadvuseta  haige lamama stabiilsesse külgasendisse. 
• Vajadusel kutus 112. 
Põhjused: 
• Liiga kaua päikese käes olles. 
 
Alajahtumine 
 
Tunnused: 
•  Loid , hägunenud teadvus. 
• Kahvatu,  hallika , sinaka nahaga. 
Tegutsemisjuhend: 
• Kata soojalt, anna sooja  jooki
• Kutsu 112. 
NB! Ära anna alkoholi, kui kannatanu on külmas õhkkonnas – alkohol  laiendab  veresooni, 
alajahtumine suurenem. 
Ära aseta kannatanut ega  kahjustunud  jäset sooja vette. 
Alajahtumisel võivad kannatanud näida surnutena ka kogenud päästjale.Isikut ei saa pidada 
tõeliselt  surnuks  enne, kui ta pole üles  soojendatud .  
 
 
11 
 
Uppumine 
 
Põhjused: 
• Tundmatus kohas vette hüppamine 
• Nõrgal jääl liikudes 
• Külmas vees võivad tekkida  krambid  
Tunnused: 
• Kannatanu ei hinga. 
• Kannatanu lõriseb. 
• Teadvuseta. 
• Mõnikord ka oksendamine 
Tegutsemisjuhend: 
• Elustamise ABC 
• Kannatanu tuleb hoida soojas. 
• 112 
 
 
 
12 
 
Mürgistused 
 
Tüübid: 
•  Alkoholimürgistus  
• Ravimmürgistus 
•  Olmekeemia  
•  Vingumürgistus  
• Narkootikumide mürgistused 
Tunnused: 
Alkoholimürgistus 
• Sage oksendamine 
• Kannatanut ei ole võimalik äratada 
Ravimmürgistus 
• Teadvusehäired – unisusest kooomani. 
• Kõikuv kõnnak, kukkumine. 
• Oksendamine. 
• Südametegevuse häired 
• Järsult tekkiv kõhuvalu  – eriti lastel. 
• Rahutus,  psüühikahäired
Olmekeemia 
• Tugev kõhuvalu, oksendamine 
• Teadvusehäired,  kooma , krambid 
• Sageli surmav 
Vingumürgistus 
• Algul nõrk peavalu. 
• Kiiresti teadvushäired. 
• Oksendamine. 
• Abi hilinemisel surm. 
 
13 
 
Narkootikumide mürgistused ( heroiini  korral) 
• Kooma. 
• Hingamisseiskus – kõik üledoosi saanud isikud surevad hingamisseiskuse tõttu. 
• Nõelteravad  pupillid  
• Kõrval süstal, näha nõeltorkeid. 
Tegevusjuhend
Alkoholimürgistus 
• Aseta kannatanu küljele, nii väldid oksemasside sattumist hingamisteedesse. 
• Tugevalt joobes täiskasvanutel ja noorukitel proovi esile kutsuda oksendamist. 
• Anna võimalikult palju juua. 
NB! Ära ürita teha maoloputust teadvuseta inimesele. 
Ära anna piima tugevalt joobes isikule. 
Ravimmürgistus 
• Teadvuseta kannatanu keera kindlasti stabiilsesse külgasendisse. 
• Kutsu 112 
• Anna vett juua. 
• Jälgi pidevalt hingamist ja  pulssi
• Ole valmis elustamiseks 
NB! Ära anna kannatanule piima. 
Olmekeemia 
• Helista 112 
• Anna rohkelt juua, proovi esile kutsudaa oksendamist. 
• Loputada ei tohi teadusehäirete korral, samuti kui okses on veri. 
• Teadvuseta haige pane külili. 
• Krambid 
NB! Ära anna haigele piima. 
Ära ürita allaneelatud hapet neutraliseerida alusega ja vastupidi. 
Ära elusta mürgitatud haiget ilma spetsiaalse elustamiskileta. 
 
14 
 
Vingumürgistus 
• Vii kannatanu värske õhu kätte. 
• Helista 112 
•  Hingamis - ja südameseiskuse korral alusta viivitamatult elustamist. 
Narkootikumide mürgistused (Heroiini korral) 
• Helista 112. 
• Alusta elustamist. 
• Ära elusta heroiini üledoosi saanud kannatanut ilma spetsiaalse elustamiskileta. 
 
 
Maohammustused ( Rästikuhammustus
 
• Enamasti hammustuskoha piirkonnas kiiresti tekkiv valu, turse, verevalumid, villid. 
•  Tuimus - ja torkimistunne suu ja näo piirkonnas, sõrmedes, varvastes. 
• Üldine nõrkus, minestamine
• Iiveldus, oksendamine, külmavärinad. 
• Hingamisraskus 
• Lihastõmblused, krambid. 
Tegevusjuhend: 
• Kontrolli teadvust, hingamist, pulssi. 
• Šoki korral ära tõsta kahjustatud jäset üles! 
• Aseta kannatanu lamavasse asendisse, hoida teda soojas ja liikumatuna. 
 
15 
 
• Eemalda kannatanult pigistavad riided ja sõrmused. 
• Hammustuskohale aseta kuiv, puhas side, taga jäsemele liikumatus. 
• Hoia kannatada saanud jäse südamest allpool. 
EI TOHI 
• Kasutada zgutti kahjustatud jäsemel. 
• Teha sisselõiget hammustuspiirkonda ega imeda haavast mürki. 
• Anda kannatanule süüa ja juua. 
 
 
Putukate pisted 
 
Tunnused: 
• Tavaliselt tekib nõelamiskohal kohalik  reaktsioon : turse, punetus, sügelemine, valu. 
Tegevusjuhend: 
• Eemalda astel kraapimise teel või pinsettidega. 
• Ära pigista kahjustatud kohta! 
• Pese haava puhta vee ja  seebiga
• Aseta kahjustatud kohale külm kompress. 
 
 
 
16 
 
Võõrkeha hindamisteedes 
Tunnused: 
• Järsult  algav  tugev köhahoog. 
• Pikenenud vilisev sissehingamine 
• Kannatanu ei saa hingata. 
• Nägu muutub sinakaks. 
Tegevusjuhend: 
• Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehaga ise hakkama. 
• Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult 
hingamisteed. 
• Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, proovi Haemlichi võtet. 
Kannatanu seisab või istub 
• Seisa tema selja taha. 
• Pane oma käed ümber kannatanu. 
• Pane üks käsi rusikasse ja haara teisega sellest kinni. 
• Aseta oma  rusikas  käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu. 
• Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole. 
• Tee seda 5 korda järjest. 
Kannatanu  lamab  
• Pane kannatanu lamama näoga ülespoole. 
• Istu kaksiratsi üle kannatanu. 
• Aseta oma käed vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu. 
• Suru järsu nõksatusega tema kõhule, suunaga abaluudele. 
• Tee seda 5 korda järjest.  
 
 
17 
 
Kasutatud kirjandus: 
http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Referaadid/1186-Esmaabi#Ajukolju-trauma 
http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox -
a&rls=org. mozilla %3Aet%3Aofficial&biw= 1440 &bih=653&tbm=isch&sa=1&q=v%C3%B5%C3
%B5rkeha+hingamis&aq=f&aqi=&aql=&oq= 
http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox -
a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&biw=1440&bih=653&tbm=isch&sa=1&q=sanke+ bite &aq
=f&aqi=&aql=&oq= 
http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&client=firefox -
a&rls=org.mozilla%3Aet%3Aofficial&biw=1440&bih=653&tbm=isch&sa=1&q=poison&aq=f&
aqi=&aql=&oq= 
http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Referaadid/1186-Esmaabi 
http://www.redcross.ee/et/firstaid.html 
 
 
18 
 
Vasakule Paremale
Esmaabi #1 Esmaabi #2 Esmaabi #3 Esmaabi #4 Esmaabi #5 Esmaabi #6 Esmaabi #7 Esmaabi #8 Esmaabi #9 Esmaabi #10 Esmaabi #11 Esmaabi #12 Esmaabi #13 Esmaabi #14 Esmaabi #15 Esmaabi #16 Esmaabi #17 Esmaabi #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor velvetor Õppematerjali autor
112 APPIKUTSE 3
ELUSTAMISE ABC 4-5
AJUKOLJU TRAUMA 6
LIITTRAUMAD ..8
PÕLETUSED 8-9
ELEKTRIÕNNETUSED............................................................................................................... .9-10
KUUMARABANDUS...................................................................................................... ............10-11
ALAJAHTUMINE.............................................................................................................................11
UPPUMINE......................................................................................................................................12
MÜRGISTUSED..........................................................................................................................13-15
MAO HAMMUSTUSED...............................................................................................................15-16
PUTUKATE PISTED.................................................................................................................... ...16
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES 17-18

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Esmaabi
38
docx

Esmaabi

ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule. Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest. Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii paljusid kui võimalik, nii lihtsalt kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik! Päästeahel Vaatan õnnetuspaiga üle – mis on juhtunud ? • Tagan enda ohutuse – kui on olemas oht ise viga saada, hoian eemale. • Päästmine otsesest ohust – kui on oht, et midagi plahvatab, hakkab põlema või kannatanu on

Meditsiin
ESMAABI küsimused - vastustega
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3

Esmaabi
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut

Kategoriseerimata
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut

Kategoriseerimata
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut

Esmaabi
Esmaabi
23
doc

Esmaabi

SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................

Tervis
Esmaabi konspekt 2011
83
ppt

Esmaabi konspekt 2011

hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn ­ gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha

Terviseõpetus
Elustamisõpetus ja esmaabi võtted
30
docx

Elustamisõpetus ja esmaabi võtted

Kopsupõletik ja bronhiit  Sageli on tegemist viirusjärgse tühistusega.  Põhiliselt on tegemist bakteriaalse infektsiooniga.Kuid ei ole välistatud pneumoonia.  Kumera käega taguda röga seljast lahti.  Prospan, promexin.  Kui köha tekib, tuleb võtta vabapäev. Hommikul ärgates iga 3tunni tagant sooja sulavõid, teelusika täis.  Bronhiidi ja kopsupõletiku vahel on paranemis päev.  www.rkelu.ee esmaabi  Laringiit – viiruse+ allergia tagajärjel tekkinud kõriturse 0-5 aastastel  Sageli 7.elukuust – 5.eluaastani  infektsioonid millele lisandub imuunsüsteemi regulatsiooni häire.  Spatsiline laringiit algab tavaliselt öösel, kõigesagedamini kella 00.02 – 00.04 ajal.  Lapsel võib olla enne uinumist haukuv/klähviv köha.  Laps ärkab nuttes üles. Kõõksuv sissehingamine, kähe hääl.  Soe aur/ külm aur/kuum vesi

Haigused ja ravi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun