• Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, teen edasi võtteid kordamööda. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 3. Kui kannatanu kaotab teadvuse – Lamama sellili. – Heimlichi võte lamavale kannatanule. – Kunstlik hingamine - surub võõrkeha ühte kopsu poolde, teine kops saab töötada. – Vajadusel elusta.
○ Võta kannatanu ümbert kinni ○ Pigista üks käsi rusikasse ja aseta teine käsi sinna peale ○ Rusikas käsi aseta rinnaku kolmnurgast 3 cm allapoole kõhu peale. ○ Tõmmba käsi järsu ja tugeva liigutusega enda poole ja üles (5 tõmmet). ○ Kontrolli aeg-ajalt, kas saate võõrkeha suust eemaldada. ○ Korrda viietõmbelisi tsükkleid, kuni võõrkeha eemaldumiseni või kiirabi saabumiseni. ○ Kui võõrkeha ei eemaldu ja inimene kaotab teadvuse, hakka tegema kunstlikku hingamist (võõrkeha liigub ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama). ● Kui kaotab teadvuse siis:
kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Võõrkeha hingamisteedes: kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale, abaluude vahele, 4-löögiliste seeriatena. Kui sellest pole abi, kasutada Heimlichi võtet 2-3 korda (abistaja asetab käed kannatanu selja tagant ümber keha risti ülakõhule, nabast ülespoole, ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat
Kontrolli koguaeg pulssi. Võõrkeha hingamisteedes Kui väikelaps hakkab vilistades hingama, kõõksuma ja köhima siis on hingamisteedesse sattunud võõrkeha. Siis tuleb ta asetada oma jalgadele kõhuli asendisse, pea allapoole ning kergelt seljale patsutada. Kui õhk ei pääse enam üldse läbi, laps lakkab hingamast ja läheb näost sinakaks, peab haarama lapsel tugevasti vaagnast või reitest ja 4-5 korda tugevate, järskude tõugetega raputama suunaga allapeele. Kui võõrkeha ei õnnestu välja saada, proovi tehes kunstlikku hingamist võõrkeha kopsu puhuda. Haiglas saab selle hiljem ohutult eemaldada. Võõrkeha võib sattuda ka ninna, silma, kõrva, kusitisse, tuppe või pärasoolde. Silmast saab võõrkeha eemaldada niiske salvrätiku või puhta veega. Kui teil ei õnnestu endal võõrkeha eemaldada, tuleb pöörduda arsti poole. Uppumine Last uppumas nähes tuleb helistada kohe 112. Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt tema käte
Hinda teadvuse seisundit Kindlusta hingamisteede avatus Aseta teadvusetu pt vasakule küljele Hinda vereringe seisundit Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! NB! Keelatud on oksendamise esilekutsumine! (hapete ja aluseliste lahustega ning lahustitega mürgistus?) Võõrkeha hingamisteedes Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik. Sümptomid tugev köha lämbumishoog hingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks Esmaabi Kui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale. Või võta laps kõhuli asendis oma
fagotsüüte ehk õgirakke (organiiismi enesekaitserakud, söövad ohtlikud organismid ära). Lümfsõlmed kujundavad immuunreaktsiooni ja vastutavad immuunvastutuse eest. Immunvastus reaktsioon võõra aine/organismi struktuurile (antigeen) , mida teostavad lümfotsüütid. IS hoiab ära organismi infektsioonidest mitmel astmel. Kõige lihtsam kaitsejoon on füüsilised barjäärid, need väldivad infektsiooni (viiruseid ja baktereid) sattumist organismisse. Juhul, kui võõrkeha tungib barjääridest läbi, aktiveerub kaasasündinud immuunsüsteem. Kui selline kaitse ei tööta, siis järgmiseks astmeks on omandatud immuunsus. - Esimesed kaitsebarjäärid on mehhaanilised, keemilised ja bioloogolised. Näiteks, mehhaanilised kaitse funktsioonid täidab nahk. Samuti ohtlike mikroorganismite väljutus teostatkse pisarate ja kusi abil. - Kaassündinud IS reageerib võõrkehade peale sõltumatu nende iseärasustest
Autonoomne närivsüsteem juhib tahtele allumatute elundite tööd Refleksikaare etapid Meeleelundite ülesanne Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskonnaga. Inimene võtab infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Mis kaitseb silmi? Silma kaitse: silmakoopad koljus: kaitse tagant ja külgedelt kulmukarvad: kaitse vee ja higi eest ripsmed: kaitse tolmu võõrkeha eest silmalaud: kaitsevad silma seestpoolt pisaravedelik: niisutab, vähendab hõõrdumist, silma sattunud võõrkeha eest Silma ehitus Kuidas toimub nägemine? Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Närviimpluss liigub peaajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse ning sealt tekib aisting. Nägemishäirete põhjused ja ravi Põhjused: liiga lähedalt lugemine
ja tegudega, teda silitatakse, hoitakse käest kinni. Usalduslikes õendussuhetes vähendab aus selgitus valulikust protseduurist valu. Arvestatakse lapse arengutaset. Terapeutiline mäng enne ravi; mida kavatsetakse teha, mis juhtub, kuidas oodatakse last käituvat. Protseduuri ajaks võib lapse mõtted mujale suunata või ta võib protseduuri jälgida (vere võtmine veenist) 11Milliseid õendusabi tegevusi saab rakendada ninahingamise takistuse korral? Esmaabi: Kui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale. Kui sellest pole abi kasutada Heimlichi võtet (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja)
Kui nohu on paks siis see ei nakka.Kuna see on bakterjaalne. Allergia vastast vahendit tuleb võtta või nina lihtsalt läbi lasta (hummer,nasonex jm.) Mida suurem soolalamp seda efektiivsem. Nohule pole ravi, on vaid leevendavad ravimid. Nohu võib olla nii põskoobastes kui ka kõrvas. Esimene Tunnikontroll : 06.10.2015 Teemad: palavik, köha, põletikud, krambid, valud, nohu, bronhiit, kõriturse, võõrkeha hingamisteedes. Kõrvapõletik Väikestel sageli nohu tüsistusena, kuid ka ilma nohuta. Üldjuhul on tegemist bakterite poolt põhjustatud infektsiooniga. Põletiku nähud võivad varieeruda kergedest valutorgetest kõrvas kuni tugevate valuhoogudeni. Laps hakkab ootamatult kiljudes nutma. 1. Katsume kõrva (tagumist nurka(kõrva ja pea liitekoht)ja siis lohukohta) (Kõrv mis ei valuta). 2
vajadusel šoki esmaabi Helista 112 kui: Kahjustatud on suu- ja neelu limaskest Näo, kaela või keeleturse Iiveldus, oksendamine, pearinglus Teadvusekaotus Kui on eelnevalt teada allergilisus (Eluohtlik juba esimese 10 min jooksul) Võõrkeha hingamisteedes Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik. Kõige sagedamini tõmbavad võõrkehi hingamisteedesse lapsed. Hingamisteedesse sattunud ese võib tekitada eluohtliku olukorra sulgedes hingamisteed ja põhjustades lämbumist. Kui võõrkeha on nii väike, et ei sulge täileikult hingamisteid, siis või
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel
– Sõelmädanik – Pruun lõhemädanik – Valge kiudmädanik – Maltspuidu mädanik Biokahjustused – Tõugurike – putukate tekitatud auk või käik puidus – Parasiittaimede puidukahjustus – nt puidu pinnal olevad süvendid, mis on tekitatud taimparasiitide poolt (nt puuvõõrik) – Linnuõõs – nt rähnide poolt sisse toksitud õõnsused. Võõrkehad, mehaanilised kahjustused ja töötlusrikked – Võõrkeha – puidus esinev mittepuiduline võõrkeha (kivi, traat, nael jne) – Söestumus – tule toimel tekkinud alad puidu pinnal – Koorerebend – ümarpuidu kooreta osa – Karr – tüvekahjustus vaigutamisest – Kaldots - – Poomkant – osaliselt saejälijeta saematerjal – Koorelaik – puukoore ala spoonil – Kriipsud – nt sae jäljed – Lainelisus, pinnulisus, lemmelisus, narmalisus – metsamaterjali erinevad pinnakaredused
· Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) · On saabunud kvalifitseeritud abi · Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES 1. Tunnused · Järsult algav tugev köhahoog · Pikenenud vilisev sissehingamine · Kannatanu ei saa hingata · Nägu muutub kiiresti sinakaks 2. Tegutsemisjuhised · Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehega ise hakkama. Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult hingamisteed. 5 · Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, tuleb anada esmaabi. Puhastada sõrmega, mille ümber on keeratud taskurätik, hingamisteed ja püüdke võõrkeha eemaldada. Kontrollige, et keel ei oleks taha langenud ega blokeeriks hingamisteid. Painutage kannatanu pea ette nii, et see oleks rindkerest madalamal
Esmaabi Koostaja: Esmaabi eesmärk Päästa kannatanu elu õnnetuskohal Vältida tema seisundi halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Hädaabi telefonid vol1 Kiirabi 112 Politsei 110 Tuletõrje 112 Telefoni teel räägi RAHULIKULT JA SELGELT. Vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi Hädaabi telefonid vol2 Ütle võimalikult täpselt: Mis juhtus Kus juhtus (täpne aadress) Kellega juhtus Oota vastuküsimust ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD Seisundi hindamine OHUTU OHTLIK Naha värv Normaalne pulss Valge, sinine Temperatuur Normaalne Kuum, külm Hingamine Näen, kuulen Ei näe ja ei kuule Esmaabi eriolukorrad Minestamine Mürgitus Kuumakurnatus ja päikesepiste Uppumine Elektritrauma Võõrkeha hingamisteedes Haigused, mille puhul inimene võib vajada esmaabi Allergia Astma Diabeet Krambid ...
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht
*esmaabiks magus (jook, söök) *diabeetik toimub 10-15 min. jooksul *kui minestab: süstida glükoosi (arsti poolt või väljaõppega inimene) keera külili ÄKKSURMA PÕHJUSED *haiguslikud : südamelihase infarkt südame rütmihäired kõriturse jne *mittehaiguslikud uppumine – kopsusattuv vesi tekitab paari tunni pärast kopsuturset elektritrauma – eriti ohtlik kui vool läbib korraga kaht kätt võõrkeha hingamisteedes INFARKT *valu rinnas, kandub vasakusse käsivarde, õla-kaenla piirkonda *haige asendis, kus end paremini tunneb *ära transpordi haiget ise *ära jäta üksi, rahusta, eemalda ahistavad riided *kui tarvitab, anna nitroglütseriini HEINLICH´I VÕTE (võõrkeha eemaldamine hingetorust) *kannatanu köhib või proovib köhida *ei saa rääkida, hoiab kurku kinni *** pea kallutada allapoole vööd ja 4 lööki abaluudele
• Ära pigista kahjustatud kohta! • Pese haava puhta vee ja seebiga. • Aseta kahjustatud kohale külm kompress. 16 Võõrkeha hindamisteedes Tunnused: • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine • Kannatanu ei saa hingata. • Nägu muutub sinakaks. Tegevusjuhend: • Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehaga ise hakkama. • Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult hingamisteed. • Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, proovi Haemlichi võtet. Kannatanu seisab või istub • Seisa tema selja taha. • Pane oma käed ümber kannatanu. • Pane üks käsi rusikasse ja haara teisega sellest kinni. • Aseta oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu. • Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole. • Tee seda 5 korda järjest.
infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus oleneb kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Põhjused: · angiospasm arterites reflektoorselt külma, trauma korral · obstruktsioon (obduratsioon) arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku, ateroskleroosi puhul · kompressioon arteri ahenemine surve tõttu näit. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, isumisel surve arterile · venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (mesesnteerium) tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse, verevalandused viivad verevoolu takistusele (venoosne isheemia) Kolm esimest võivad viia arteriaalse infarktini, viimane venoosse infarktini. · isheemia vere ümberpaiknemise tagajärjel (nt minestus, sokk, käe üleval hoidmine)
suhtes. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel Pikaajaline ravi kortikosteroididega võib põhjustada seenhaigust Kui seda ravimit kasutatakse 10 päeva või kauem, tuleb mõõta silmasisest rõhku. Rasedus: Lotemax’i ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik. Imetamine: Rinnaga toitvatele Sagedased kõrvaltoimed Silma kahjustused: - Sarvkesta defekt - Eritis silmast - Ebamugavustunne silmas - Silmade kuivus - Pisaravool - Võõrkeha tunne silmas ja silma kihelemine. Kasutatud kirjandus Ravimiamet. http://koodikeskus.ravimiamet.ee /Data/SPC/SPC_1185195.pdf (14.01.2017) Aitäh!
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tu...
rasvdüstroofia, sidekoestumine. Staas e. seiskus Verevoolu lakkamine kapillaarides. Hüpeemia: arteriaalne isheemia Kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Etioloogia - angiospasm – (arterites reflektoorselt külma, trauma korral), obstruktsioon – arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku puhul, kompressioon – arteri ahenemine surve tõttu nt. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, istumisel surve arterile, venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse) Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Millest sõltub isheemia lõpe/ tagajärjed? Võib mööduda jäljeta, või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (nt
Tüüpilised vead esmaabis Sissejuhatus • Pahatihti tuleb ette olukordi, kus isegi esmaabi õppinud inimesed teevad esmaabi andes vigu. • Üks asi on teooria, teine aga praktika kriisiolukorras. • Selle ärahoidmiseks tuleks oma teadmisi aeg-ajalt üle korrata ja samas ka neid juurde omandada. Vead südamemassaaži teostamisel • Pehme alus • Hiline alustamine • Põhjuseta katkestamine • Puudulik südamemassaaži tehnika Vead suust-suhu hingamise tegemisel • Võõra inimese puhul ei kasutata abivahendit. • Pea vale asend. • Suhu puhudes unustatakse sulgeda nina. • Puhutakse liiga tugevasti. • Elustatava suud ei haarata hermeetiliselt. • Hingatakse sisse sama- aegselt südamemassaažiga. • Hingatakse sisse mitmeid Krambid • Inimest hakatakse kinni hoidma. • Epilepsia korral ei fikseerita kellaaega, mil hakkasid ja lõppesid krambid. • Kannatanud pea kaitsmiseks ei asetata tema pea alla midagi pehmet. Haavadege vale ümberkä...
Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu. Võimalusel aseta haava piirkonda külma
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides
6. Pane amputeeritud jäse kuiva riide sisse, seejärel veekindlasse plastikkotti, mille aseta jäävette nii, et sel poleks otsest kontakti jääga! (külmumine hävitab koed!) 7. Kui kehaosa ripub veel mingitpidi keha küljes, siis ära eemalda küljest vaid mähi riidesse. 8. Kannatanu peab jõudma haiglasse nii kiiresti kui võimalik. 9. Jälgi elutähtsaid funktsioone. 10. Vajadusel alusta elustamisega Verejooksu peatamine kui võõrkeha on sees 1. Mitte mingil juhul ei tohi haavast võõrkeha (nuga) eemaldada. 2. Tuleb jälgida elutähtsaid funktsioone kannatanul 3. Vajadusel panna peotäis sidemerulle haava sissekõrvale ja kinni siduda näiteks ümber noa/oksa vm.; 4. Kutsuda kiirabi. Verejooksu peatamine, haava sidumine peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale; aseta kahjustunud kohale side
Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus Botulism Võõrkeha suus Mürgistused (näiteks raskemetallid) Ante mortem leiud Agressiivne vorm Rahutus Agressiivsus ning teiste loomade ründamine Seksuaalne erutus Möirgamine Paralüüs ning surm Ante mortem leiud Paralüütiline vorm Tagakeha koordineerimatus Liigne ilavool Saba ühele küljele hoitud Tenesm või päraku paralüüs Paralüüs Loom kukub ning jääb maha Surm saabub 48 tunni jooksul pärast lamamist
EBAPÄRLIKARP Ebapärlikarbil on ebatavaline omadus, mida paljudel teistel karpidel pole. See on võime moodustada pärleid. Muidugi ei tee ta seda enda ehtimise eesmärgil. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Seesama pärlmutrikiht asub ka karbipoolmete siseküljel. Tasapisi sadestub pärlmutrit juurde ning pärli mõõtmed kasvavad. Kuid see sadestumine on üliaeglane. Niisama aeglane kui pärlite kasv on ka karpide endi kasv. Esimese eluaasta lõpuks on ta ainult poole sentimeetri pikkune ja viieaastaselt kahe sentimeetri pikkune.
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune
· Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel · Bakterid on mitmete haiguste põhjustajaks (kõik oleme kindlasti kuulnud vanemate hoiatusi batsillide eest). Bakter on organismile võõrkeha ning kohe algab võitlus, et kriminaali kehast välja saada · Inimese kehas jämesooles ning kaitsesüsteemis Seente tähtsus Looduses · Lagundavad orgaanilisi aineid · Osalevad mulla tekkes · Aitavad taimedel omastada mineraalaineid · Kaitsevad haigustekitajate eest (Taime ja seene kooselu) · Põhjustavad organismidel haigusi (Parasiidid) Inimese elus · Söögiks · Põhjustavad haigusi (ka hallutsinatsioone)
· o 24 tundi pärast traumat võib teha viinakompressi. · Ära hoia kahjustatud jäset kehast madalamal, see suurendab turset. 20. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: *millesse on sattunud võõrkeha *Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut *Tugeva verejooksuga haavad *Sügavad torkehaavad *Looma-või inimese hammustused *Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned. Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga.
· Teadvuseta- küliliasend vigastus allpool · Soojalt katta 11. VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES Tunnused/põhjused: · Söömine/lapsed · Kannatanu haarab käega kõrist · Osaline hingamisteede sulgus: kannatanu rahutu, köhib, heliline sissehingamine · Täielik hingamisteede sulgus: kannatanu ei suuda kõneleda, hingata, köhida ning kaotab kiiresti teadvuse · Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. · Kannatanu kaotab peagi teadvuse. Teutsemine võõrkeha korral: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda köhima.. · Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet. · Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena. · Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal. · Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu.
· Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma
kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole. Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel unearteril on tunda pulssi, asetan ta püsivasse küliliasendisse. 3) Elustamine ABC (tegutsemise järjekord). 1. Kontrolli hingamist 2. Kontrolli pulssi 3. Peata verejooks 4) Võõrkeha hingamisteedes. Tunnused ja esmaabi. 1. Tunnused: · Kannatanud ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. · Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. · Ta haarab käega kõrist kinni. · Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. · Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale.
Bioloogia Meelelundid Õp. lk 68-95 1.Silma ehitus (mis ei sobi loetellu). 2.Silma osade ülesanded (ühenda silma osa ja ülesanne). *kulmukarvad- kaitse vee ja higi eest *ripsmed- kaitse tolmu ja võõrkehade eest *silmalaud- kaitsevad võõrkehade eest ja hoiavad silma pinna niiske *pisaravedelik- niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest. *silmalihased- hoiavad silma paigal või liigutavad seda *silmaava- selle kaudu siseneb valgus sisse *sarvkest- katavad silma eestpoolt *pisaranääre- puhastab sarvkesta *vikerkest- annab silmale värvuse *silmalääts- kuju muutmisel võimaldab näha kaugele ja lähedale 3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab kandma? Lühinägevus Kaugelenägevus
toob sulle õnne. Seda ma ei oska öelda, kas Arvo Pärdil läks sellel päeval või isegi sellel nädalal hästi, kuid ma usun, et sellel võib tõepõhi all olla. Kasvõi psühholoogiliselt vaadatuna: kui inimene midagi nii väga usub ja loodab, siis see võibki täide minna, kuna ta hakkab seda moodi terve päev käituma. Ta näeb asjades ainult head. Teiseks toon ma välja tsitaadi: „Keegi ei taha plaksutama hakata, et see võõrkeha ei tuleks sisse.“ Võõrkehana mõtles Pärt seda, et kui on kõlanud viimased loomingu noodid, siis keegi ei taha rikkuda seda ilusat hetke, mis on kestnud kogu selle loo ajal. Kõik tahavad nautida neid tundeid ja emotsioone mis see looming talle kaasa tõi. Võõrkehana võib võtta näiteks plaksutamist. Samuti võib võõrkehaks lugeda kellegi telefoni helinat või pirinat, mis rikub selle viimase emotsionaalse hingetõmbe.
- Piimahambad (kokku 20, all ja ülal seega 10 ning ühes veerandis 5) ja jäävhambad (kokku 32, all 16 ja ülal 16 ning ühes veerandis 8). 6) Nimeta 3 peamist süljenääret. - Kõrvalsüljenääre, lõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre. 7) Milliste õõntega on ühenduses neel? - Ninaõõnega, keskkõrve (trummi-) õõnega ja suuõõnega. 8) Kus võib söögitorus takerduda allaneelatud toit või võõrkeha? - Allaneelatud võõrkeha võib takerduda söögitoru ahenemiste piirkonnas. Nendeks piirkondadeks on neelu üleminekukoht söögitoruks, IV-V rinnalüli kõrgusel ristumiskoht vasaku peabronhi ja aordiga ning diafragma söögitorulahis. 9) Kirjelda mao asukohta inimese kehas. - Magu paikneb kõhuõõne ülemises osas, suurem osa (5/6) paikneb keha keskjoonest vasakul, roiete all. 10) Mis on mao põhifunktsioonid? 1) Toidu soojendamine, mehaaniline peenestamine ja segamine maomahlaga, mille
Esmaabi Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti
fibroblastide proliferatsiooni. 10. Võõrkehad söögitorus: kaebused, diagnoosimismeetodid ja ravi. Enamasti on võõrkehaks toit ja peetumine toimub kitsuse piirkonnas (füsioloogilised kitsused: ristumine aordikaarega ja kardiaalne- suubumisel makku ning anatoomilised: farüngaalne, bronhiaalne ja diafragmaalne). Varasemalt esinenud progressiivne düsfaagia viitab mehhaanilisele probleemile. Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11. Kaasasündinud kaela massid Türeoglossaalne tsüst on kõige sagedasem kaasasündinud kaela mass, mis tegelikult on kilpnäärme
fibroblastide proliferatsiooni. 10. Võõrkehad söögitorus: kaebused, diagnoosimismeetodid ja ravi. Enamasti on võõrkehaks toit ja peetumine toimub kitsuse piirkonnas (füsioloogilised kitsused: ristumine aordikaarega ja kardiaalne- suubumisel makku ning anatoomilised: farüngaalne, bronhiaalne ja diafragmaalne). Varasemalt esinenud progressiivne düsfaagia viitab mehhaanilisele probleemile. Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11. Kaasasündinud kaela massid- tsüstid ja kasvajad
Kuidas funktsioneeris keskaegne linnaühiskond Keskaegse linnaühiskonna juures tuleks esmalt välja tuua, et keskaegne linn oli omas ajas mingil määral võõrkeha, seda eelkõige, kuna ta ei sobinud tavapärasesse feodaali-vasalli suhtel ja pärilikul maaomandusel põhinevasse ühiskonnakorraldusse, ehk siis linnaühiskonnas puudusid olulisel määral need jooned, mida me peame keskajale iseloomulikuks. Kui keskaegne linn ei sobinud oma ühiskonnakorralduselt päriselt omasse aega, siis kuhu ta sobiks? Seda võib ühelt poolt vaadata kui teatavat jäänukit, mis kandis endas
imuunorganites ning on mikroorganismi sissetungi väratile hüpoksia ja kompensatoorne veresoonte ahenemine , lähemal. Sekundaarse reaktsiooni korral saavad need mälu- vererõhu tõus) O2 rakud koheselt haiguskolde migreeruda ning võõrkeha b) veremahu vähenemise tõttu väheneb venoosne naas , . vastu võidelda. südamesse ehk südame täituvus aeglustub Seega esmane reaktsioon on pikem ja üldjuhul raskem. süda peab kompensatoorselt suurendame löögisagedust 15 Miks on ajavöötmes Lääne poole liikumine ohtlikumkui
Haigla kui ühiskonna mudel Märkmepaberi lõpus, mida täiendasin kogu filmi käigus, on kirjas järgnev mõte: "Vaimuhaigla oli kogu Universumist trellide ja lukustatud ustega eraldatud maailm, kus kehtisid omad reeglid. Aga kui sinna sattus võõrkeha, viis see organismi tasakaalust välja" Enne McMurphy vaimuhaiglasse saabumist oli haigla nagu üks eraldatud, sõltumatu riik. Seal valitses piltlikult türannia, kus peaõde kehtestas vaimuhaigetele seadused ja kindla päevaplaani. Mitte ükski patsient ei astunud nendest reeglitest üle ja mitte hirmu pärast saada karistada, vaid nii oli neile endile mugavam. Mõned haigetest olid haiglas vabatahtlikult, millest järeldasin, et nad ei suuda ühiskonnas
Teadvus, hingamine, pulss. 3. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine. 4. Millised on soovitavad kunstliku hingamise ja südame kaudse massaazi vahekorrad elustamisel? Alla 1 aastastel 15:2, üle 1 aastastel 30:2. 5. Kuidas interpreteerite järgmist leidu? Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega. Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda poole ja vajutan 5x sõrmedega diafragma peale. Kordan sama algusest peale. 7. Kuidas abistada minestanud inimest? Panen kannatanu pikali, jalad üles. Vabastan mõned riideesemed, näiteks lips. Avan aknad
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma
Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES - Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. - Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. - Ta haarab käega kõrist kinni. - Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. - Kannatanu kaotab peagi teadvuse. Tegutsemine võõrkeha puhul: Seni kui kannatanu on teadvusel ja köhib, saab ta oma võõrkeha ise välja köhida. Ärge lööge teda vastu selga! 1) Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda köhima. 2) Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida Heimlichi võtet. 3) Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena. 4) Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal.
Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel Liiges fikseeritakse samade põhimõtete järele nagu luumurru korral Kannatanu vajab haiglaravi 22. Haavade iseloomustus ja esmaabi Haav: naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamal asetsevate kudede või siseelundite vigastused Haava paranemist mõjutavad: haava tüüp, suurus, asukoht, puhtus ja ravi alustamise aeg. Arstiabi vajavad haavad: millesse on sattunud võõrkeha Millesse on sattunud mulda, liiva, sõnnikut Tugeva verejooksuga haavad Sügavad torkehaavad Looma-või inimese hammustused Põletikulised haavad Rindkerehaav: Rindkere torke-või laskehaava korral tekib õhkrind, mil õhk tungib rindkereõõnde haava või vigastatud kopsu kaudu. Kops surutakse kokku ja hingamine muutub raskeks. Vigastada võivad saada ka rindkere suured veresooned. Esmaabi: Suru haav käega kinni, edasi aseta haavalapp ja kile, kinnita kleepplaastriga.
· Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel · Bakterid on mitmete haiguste põhjustajaks (kõik oleme kindlasti kuulnud vanemate hoiatusi batsillide eest). Bakter on organismile võõrkeha ning kohe algab võitlus, et kriminaali kehast välja saada · Inimese kehas jämesooles ning kaitsesüsteemis 6 Siret Püi Bakterid KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid http://web.zone.ee/loodusop3/bakterid.html www.ebu.ee/esitlus/Bakterid.ppt www.slideshare.net/MeeliSonn/bakterid-286489
Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnituma kalade lõpuste külge ja seal kuu või paar parasiitidena elades edasi arenema. Kui vastne kalani ei jõua, siis ta hukkub. Seejärel laskuvad nad veekogu põhja ja muutuvad väikesteks karpideks. 8. Mida tead karpide mitmekesisusest ja tähtsusest? Pärlikarbid-Elavad meredes, väikese võõrkeha sattumisel mantliõõnde, hakkavad nad selle ümber pärlmutrikihti kasvatama. Ebapärlikarp- Eestis paaris Ida-Virumaa jões. Neid on vähe ja LK all. Rõõneskarp- suurim karp-250 kg. Söödav Rannakarp- mustjas-lillad, kasvavad suureks, vaid soolases vees. Austrid- Toiduks sobilik liik. Elab soojades vetes kaljudel või kivide külge kinnitununa. Looduses tähtsad kuna nad filtreerivad vett, kalad ja teised söövad karpe, sadestavad lubiainet mere põhja, kalade parasiidid.
Hingamiselunditesse toimivad ained 1. Selgita, mis on sekretolüütiline ja sekretomotoorne toime? Lima vedeldav ja limaeritumist soodustav toime 2. Köha põhjused? Infektsioon, pikaajaline köha - suitsetamine, allergiline riniit, sinusiit, astma, krooniline bronhiit, võõrkeha, mõned ravimid põhjustavad köha, pleuravigastus, kopsuvigastus. 3. Kus paiknevad köharetseptorid? Köharetseptorid asuvad hingamisteede limaskestas alates ülemistest hingamisteedest kuni bronhideni. Köharetseptoreid on ka väliskuulmekanalis, trummikilel, vahelihases, pleural ja perikardil. 4. Selgita mis on ebaproduktiivne köha ja produktiivne köha? Produktiivne köha – aktiivselt eemaldab hingamisteedest sekreeti, eksudaati, transudaati ja võõrkehasid. Ebaproduktiivne köha – kasutu 5. Atsetüültsüsteiin avaldab köhavastast toimet ... (mittenarkootiline, kasutada 7p – kõhuvalu, iiveldus, oksendamine – Bromhexine) a) avades disulfiidside...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
