Sissejuhatus Igaüks meist on näinud äikesetormi ajal välku, kuid vähesed teavad täpselt, millega tegu on. Äikese võimsusest räägib minevik, mil vanaaja jumalate relvaks oli välk (Zeus, Eesti rahvausundis Pikker või Pikne). Ma tahtsin väiksena alati teada, miks välk tekib. Välk on võimas nähtav elektrilahendus (äikese tajutav valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel või maapinna ja pilve vahel. 1. Välk 1.1. Välgu olemus Alles paarsada aastat tagasi 1752. aastal tõestati katsega, et välk on elektriline nähtus. Selle katse korraldas kuulus ameeriklane Benjamin Franklin. Katse oli erakordselt ohtlik. Laboris samalaadset katset proovinud eestlane Georg Wilhelm Richmann sai tabamuse välgulöögiga. Pilt 1. Välk 3 Välk on oma olemuselt elektrisäde, mille tekkimiseks on vaja kõrgemat pinget. Ühe välgu kestvus on tavaliselt umbes 0,2 sekundit
muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välkude esinemist ja geograafilist jaotust uuritakse satelliidifotode ja välgu raadiosignaale jälgivate maapealsete vaatlusvõrkude abil. Meie lähinaabritest on vaatlusvõrguga kaetud nii Rootsi kui Soome. 22. juulil 2005. a. avati Tõraveres esimene välguandur, mille abil Eesti lülitub Soome vaatlusvõrku. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus(elektrisäde), mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel
Välk Kuidas tekib välk? Välk tekib ainult äikesepilves. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt Soe õhk on kergem ja tõuseb üles Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32 km pikkused Piksenooled on väga kitsad Kui kiire on välk? Liiguvad erineva kiirusega Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni kiiruse 140 000 km/s(mis on peaegu pool valguse kiirusest) Välgu tugevus? Välgu voolutugevus ja võimsus on
Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku TEKKEPÕHJUS Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut. Kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni.
Välk V Ä LK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel ülesalla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 23 km pikkust mitmeharulist kanalit. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad
juuli, 2004, Hollandis. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles- alla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Välgu katsetamine Praegusel ajal on imelik mõelda, et alles paarsada aastat tagasi tuli katsetega tõestada,
pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamine pole kuulda. Sädeme tekitamiseks on tarvis seda kõrgemat pinget, mida suurem on kaugus elektroodide vahel. Laboratoorses katses tekib säde tasaste plaatide vahel juhul, kui pinge on 30 kilovolti ühe sentimeetri kohta. 30 kV on ligikaudu tuhat korda suurem pinge amplituudist seinakontaktis ning vaid kümme korda väiksem pingest võimsas kõrgepingeliinis. Kolmekilomeetrise välgu kohta annaks meie arvutus ligikaudu 10 000 megavolti, mis on uskumatult suur number. Terve mõistuse skeptitsism on siinkohal õigem kui lihtartimeetika. Kui säde on atmosfääris kord alguse saanud, siis suudab ta edeneda ka oluliselt väiksema pige korral. Tegelik pinge välgu otste vahel ulatub vaid 1000 megavoldini, mis on lihtartimeetrika tulemusest u kümme korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi, 30 megavolti
Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises tsüklis kui ka soojuse ümberjaotamises -konvektsioonivooludega kõrgustesse kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. Kui kaugel välgutab? Sageli on küsitud, kas sekundite loendamise teel saab välgu kaugust kindlaks teha. Saab küll, sest välk tekitab lööklaine, mis küll transformeerub väga kiiresti tavaliseks helilaineks, kuid heli kiirus on ju teada: ligikaudu kolmandik km/s. Seega läbib heli kolme sekundiga umbes ühe kilomeetri ning kauguse saame teada, kui jagame välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahelise aja sekundites kolmega. Kahjuks jäetakse üpris sageli kolmega jagamata ja välgu kauguseks loetakse nii mitu kilomeetrit,
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul.
väga suurt tuulenihet (nii tugevuse kui suunaline), samuti palju soojust ja niiskust, kuid tõsised hiidrahe- ja tornaadojuhtumid on eeskätt just selle äikesetüübiga seotud. (Wikipedia… 22.11.2012.) 4 1.2. Välk Välk on üks äikese komponentidest(Jänes-Kapp 2009). Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem esineb joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 kilomeetri pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). (Wikipedia…22.11.2012.) 1.3. Kõu
Fotograafia ja pilditöötlus Mario Metshein 2011 Kontakt • Mario Metshein • Email: [email protected] • MSN: [email protected] • http://et.sheeplive.eu/ Pildistamise vahendid • Kompaktkaamerad • Hübriidkaamerad • Peegelkaamerad • Telefonid • Sülearvutid / tahvelarvutid • Videokaamerad • Veebikaamerad Kompaktkaamera Hübriidkaamera Peegelkaamera Telefonid Süle- ja tahvelarvutid Videokaamera Veebikaamera (HD) Kompakt- vs peegelkaamera (1) Kompakt- vs peegelkaamera (2) Kuidas tekib digipilt Aeg Valgus Valguskiirus Ava (1) Ava (2) Fookuskaugus (1) Fookuskaugus (2) Teravussügavus (fookuskauguse järgi) Teravussügavus (ava järgi) Fookuse lukustamine BOKEH (1) • Bokeh on fookusest välja viidud valguspeegeldus (dof) • See on muinasjutuliine ja romantiline kunstiteos • Sõna "Boke`" pärineba Jaapani keelest ja see tähendab uduvinet või häguselt nähtavat objekti • Säti ava ...
kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on pilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. See mida me oma silmaga näeme on välk. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, see põhjustab müristamise. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 km võrdub 3 sekundit).
kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=A/q; mahutuvus C=q/U F-jõud, q-laeng, s-nihe, dkaugus nullivoost, U-pinge Sammupinge-kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine,seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. Nt. teleri kineskoop 15-25 kV, autoaku 16V, elektrikalad 600V Juht elektriväljas. Juhi sees elektriväli puudub Dielektrik elektriväljas- nõrgendab elektrivälja Varjestamine seisneb selles, tundlik seade kaitstakse elektiväljade eest metallist ümbrise alla Kondensaatorit kasutatakse-välklambis, akud, arvuti klaviatuuris.
ÄIKE ..... ..... ..... Mis on äike? Võimas lühiajaline elektrilahendus, millega kaasneb õhu tugev kuumenemine ja paisumine. Väga lühiajaline umbes 0,2s. Välgu kiirus u. 30 000 km/h Äikese liigid Pilvesisene 75-80%. Ei ohusta maapinnal asuvaid objekte. Iseloomustavad nõrgemad sähvatused ja müristamised Maa ja pilvevaheline kuni 20-25%. Otsib võimalikult lühikest teed pilvest maani, õhu suure elektritakistuse tõttu, tabades tavaliselt kõrgemaid objekte. Äikesega kaasnevad nähtused Pagi Äkiline tuule tugevnemine. Eestis u. 15-25m/s. Esineb ka tugevamaid pagisid
Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgu toime Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks
1. Välk 18. sajandil tehti kindlaks, et äikesepilvedes ilmnev välk pole muud, kui hiiglaslik sädelahendus. Täna teatakse, et sädelahendus ilmneb, kui vooluallikas ei ole võimeline sõltumatut elektrilahendust pikema ajavahemiku vältel säilitama. Sädelahendus kestab lühiajaliselt, seda seetõttu, et lahenduse ajal toimub märgatav pinge langus. Äikese korral on umbes 3 cm diameetriga välgukanalis voolutugevus tavaliselt umbes 10 000 20 000 A, lahendus kestab mõnikümmend s. Välgu koguenergia jääb tavaliselt alla tuhande kilovatttunni. Sõltumatu elektrilahendus äikesepilve ja Maa vahel lakkab iseenesest pärast mõnda välgulööki, sest välgu plasmakanalit läbiv elektrivool neutraliseerib peamise osa äikesepilve elektrilaengust. 15 3.1.1. Välgu tekkimine Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk (nn pälk), mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest
Kui nüüd valida primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised vastaksid mõlemate võnkeringide resonantssagedustele, kasvab pinge sekundaarpoolis äärmiselt kõrgeks. Tesla ise mõõtis Colorado Springsis pingeid kuni 12 miljonit volti. Seega kujutab Tesla trafo endast otsekui kiike, mis, saades õigel ajal väikeseid tõukeid, on suuteline saavutama märkimisväärset hoogu. (Jüri Krustok) 4.2 Välgu maailmarekord Tesla enda konstrueeritud trafo oli massiivsete mõõtmetega. Labori katusel oleva sekundaarmähise ülemine ots oli maapinnast umbes 60 meetri kõrgusel. Katsetuste ajal kuuldus Colorado Springsis Tesla laborist vägevat müra ning antenni ümbritses võimas helendus. Kohalikud elanikud olevat olnud pidevalt ärevuses, sest tänaval käies võisid nad jalgade ja maapinna vahel näha sädemeid. Tesla peamine eksperiment oli seotud ideega kasutada Maad ennast võnkeringi osana
võnkumised ja lained Võnkumistel hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakseüheks täisvõnkeks kulunud aega. Sagedust tähistatakse f Hz Võngete arv ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Välgu maasselöömise ja mürina vahel oli kolm sekundit.Välk lõi maasse umbes 1000 meetri kaugusel. Helisagedusest 23Hz , 230Hz , 2300Hz , 3200Hz, on inimkõrvale kuuldavad kõik neli helisagedust. Sundvõnkumise sageduse määrab välise jõu muutumise sagedus. Heli tugevus oleneb heliamplituudist. Võnke amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad risti laine levimissuunale. Pikilaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad pikki laine levimissuunale. Vaakumis heli ei levi.
4 0 r 13. Defineeri pinge ühik 1 V. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1C suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 J. 14. Mis on sammupinge, kus tekib ja mille poolest on see ohtik? Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Näiteks, kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine, seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. 15. Kuidas käitub juht elektriväljas, milline on väljatugevus sellise juhi sees? Kus leiab see omadus kasutamist? Juhi paigutamisel elektrivälja hakkavad vabad elektronid liikuma väliste väljajoontega vastassuunas, seda nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. 16
välgu. Ilma ebapüsiva ilma ja niiskuse, tugevad tormid tõenäoliselt ei teki. Kaua ta kestab? Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks tekib äike? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa
Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub v...
kindlad kombed, mis on siiani meie inimkonnale väga arusaamatud. Keravälk on tegelikult mõiste, mida kõik inimesed oma kõnekeeles kasutanud on, kuid siiani on teadmata, kuidas see täpselt tekib. See on köitnud sajandeid inimeste meeli ning seda suudab teha ka siiani. 2 1. KERAVÄLGULE ISELOOMULIKUD JOONED Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera. Selle välgu läbimõõt on enamasti 10-30 cm ning kujult on kas ümarad, pirni või lindikujulised. Tavaliselt on keravälgud punased, kollakas oranžid ning vahel ka valged või sinakad. See esineb tavaliselt koos äikesetormiga ning sageli nähakse seda pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. Osad inimesed on tähele pannud, et keravälk sisaldab enda sees niiditaolist mustrit ning kirjeldavad selle sisemust kui lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on üleni kaetud helendavate joontega
· Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. 2. ÄIKE Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Tõusvad ja langevad õhuvoolud panevad äikesepilves veetilgad põrkuma ja purunema. See põhjustab pilve sees järkjärguliste laengute kogunemist. Aegajalt muutub laeng küllalt suureks, et põhjustada elektrilahendust tohutu maapinnani ulatuva sädeme välguna. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. 3. VÄLGU TEKE Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas
PEX/XLPE isolatsiooni omadusi: · kasutusala kesk- ja kõrgepingekaablid · eelised: o halogeenivaba o mittemürgine o külmakindel o kuumakindel o mittepolaarne väikesed kaod · puudused o põlev, tuld edasikandev o ei ole korduvkasutatav Kõrgepingekaablite tüübid: · paberõlikaablid e. paberkaablid (kuni 35 kV) · õlikaablid (110...220 kV, ka kuni 500 kV) · gaasikaablid (kuni 220 kV) · PEX/XLPE kaablid (kuni 220 kV) · Erikaablid (kuni 400 kV) 57. Äikese ja välgu kujunemine Äikese kujunemine Maakera ja teda ümbritsev ionosfäär on laetud: · maa laeng on negatiivne · ionosfääri laeng on positiivne Seega moodustavad ionosfäär ja maakera suure kerakondensaatori, milles elektroodidevahelise dielektrikuna toimib atmosfäär. Maa pinna ja ionosfääri keskmine potentsiaalide vahe on umbes 300 kV Elektriväljatugevus maa pinna lähedal on keskmiselt 100...200 V/m. Elektriväljatugevus kõrgemal nõrgeneb ja 50 km kõrguselt algab ionosfäär.
ALG-KEEMIA/FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ 7KLASS Hapniku aatom – O Hapniku molekul – O2 Osooni molekul – O3 Õhus olev hapnik on molekulaarne aine! Osooni leidub vähesel määral männi metsas ja osooni tekib välgu korral! Osooni kasutatakse veepuhastamisel ja õhu värskendamisel! Sama liiki aatomid – Lihtained Eri liiki aatomid – Liitained H2O JA CO2 Vesiniku aatom – H Süsiniku aatom – C Vee molekul – H2O Süsihappegaasi molekul – CO2 Vee molekul koosneb, ühest hapniku aatomist ja 2-est vesiniku aatomist! Süsihappegaasi molekul koosneb, ühest süsiniku aatomist ja 2- est hapniku aatomist! Aatomid annavad elektronile kerakuju! Molekulid ei ole kerakujulised! Osakest mis tekib elektronide loovutamisel või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks! Ained koosnevad osakestest! Aineosakesteks on aatomid, molekulid ja ioonid! Molekulid tekivad aatomite ühinemisel! Vesinik – H2, värvitu gaasiline aine. Aatomituuma moodustab 1 prooton! (liigub ümber üks elektron...
Süsinikuringe Üle 90% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa. Aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põlet...
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata
Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning langustrend jäi kestma 1932 aastani. Majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud rohkelt probleeme. Kui impeeriumid lagunesid jäid ühte riiki toorainebaasid, teise riiki tööstusettevõtted näiteks. Kaupade ületootmine, hulgitootmine kuid kahanev vajadus Vale majandamine: laenud, mille abil loodeti rikastuda või osta tarbekaupu Raharingluse soesed USA annab välgu, Suurbritannia ja Prantsusmaa maksavad võlgu, Saksamaa maksab reparatsioone ning ring hakkab otsast peale. Kui nähti, et Saksamaast midagi enam kätte ei saa otsustas Usa neid aidata. Kriis kestab 5 aastat Tööpuudus Tehaste sulgemine Võõraste kaupade sisseostu keeld Meeleheide, näljamarsid RÜHMATÖÖ Kuidas riik peaks kriisist välja tulema? Kindlustama raha väärtust Tegelema ekspordiga Välissuhteid parandama Rahale kindla krsi määrama
hõõrumisel nahaga, või juuste kammimisel). Sädelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduvad laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esile kutsumiseks piisava kineetilise energia. Erinevalt kaarlahendusest puudub sädelahenduse korral elektroodivahelist pinget alal hoidevseade. Seetõttu väheneb pinge lahenduse käigus kiiresti ning põrkereaktsioon lakkab. Hiiglasliku sädelahenduse näiteks on välk. Voolutugevus välgu helendavas kanalis ulatub sadade tuhandete ampriteni, temperatuur aga on mitukümmend tuhat kraadi. Kuiv välku ei kasutata kui loodusliku energiaallikat, sest välgu võimsus voltides põletaks läbi kõik seadmed. Samuti on välk etteaimamatu, sa ei tea kunagi kus ta täpselt tekib, seega oleks tema ''elektri püüdmine'' raskendatud. Kaarlahendus. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel
raske rahaline seis. Teadmised omandas ta ise õppides. Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. 1750 aastal pani Benjamin ühe kõrge torni tippu välgu püüdmiseks pika varda, see oli ühendatud maaga. Välk lõigi vardasse. Sellega sai ta kuulsaks piksevarda leiutajana. Peale seda katset tellis ta ühelt oma sõbralt Londonis otsemaid üht-teist katsetamiseks ning sai "meetripikkuse ja rusikajämeduse klaastoru", elektrostaatilise toru siidiga hõõrumiseks. Sellega alustas Benjamin Franklin katseid, mille tagajärjel ta loobus tööst, et end täielikult teaduslikule uurimistööle pühendada. Lõpuks
ILMASTIKUNÄHTUSED Koostajad: Kerstin Mäemurd Merilin Aavik. 12ü. VÄLK Välk tekib ainult äikesepilves Tavaliselt on välgu kestvus 0,2 sekundit Kõige rohkem on joonvälku Välgud liiguvad erineva kiirusega Mere kohal esineb välku harva, kuna sealsed ilmastikutingimused on väga stabiilsed Harva esineb ka keravälku Keravälgu eksisteerimine lõppeb tavaliselt plahvatusega Videod http://www.youtube.com/watch?v=7DvpG5exVX0 http://www.youtube.com/watch?v=w8r_hiCp-Dg&feat VIKERKAAR Vikerkaar on optikanähtus
„Harry Potter ja tarkade kivi.“ 1. Teos räägib 10. aastasest poisist kelle nimi on Harry. Harry elab oma tädi Petunia ja tema mehe Vernon Dursley juures. Harry vanemad on surnud, ning Petunia ja Vernon väidavad, et ta vanemad surid autoõnnetuses, kus väidetavalt sai poiss ka välgu kujulise armi otsaette. Kuid Harry pole mitte eavaline poiss, see ilmneb Petunia ja Vernoni poja Dudley sünnipäeval, kui nad sõitsid loomaaeda. Seal kaob imega eest klaas, mille taga on püüton ja kuhu Dudley sisse kukub. Kõik saab suurema pöörde hetkel, mil Harry koju hakkavad lendaba öökullid, et Harryle mingit kirja edastada. Dursleyd teavad selle kirja tähtsust Harry suhtes ja nad tahavad, et Harry seda kirja mitte mingil juhul ei saaks. Lõpuks nad kolivas ühte mahajäetud kohta
Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) osakeste ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur ja ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma ja tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole välguna. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Sähvatusele järgnev lööklaine põhjustab müristamise. Maapinda lüües võib välk põhjustada suuri purustusi, tulekahjusid ning tappa või vigastada elusolendeid. Nad saavad põletushaavu ja süda võib seiskuda. Inimese või looma surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli, see seiskab südame. Äikese ajab tasub eemale hoida kõrgetest puudest lagedal
Tähis _=k*Q/r _=Ep/q Ekvipotentsiaalpinnad- ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. Ekvipotentsiaalpinnad ja jõujooned on alati omavahel risti- Pinge U- nimet. El.välja kahe punkti potentsiaalide vahet. Pinge kirjeldab olukorda, milles el.jõud tööd teevad. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Ühik 1V U=A/q 1V=1J/1C U=__________ (E=U/d) Äike ja välgu tekkim.-El.väja tugevus juhtiva pinna lähedal sõltub selle pinna kujust. Teraviku lähedal on väljatugevus suurem. Välgueelne el.väli õhus on kõige tugevam maast lähtuva teraviku (piksevarda) teraviku juures. Närvikiu el.põhimote- Närvikiu siseosal on negatiivne puhkepotentsiaal. Erutus muudab närvikiu seina läbilaskvust ja positiivsed ioonid tungivad kiu sisemusse. Kiu siseosa potentsiaal kasvab ja tekib toimepotentsiaal.
oli hea ka õrnema nahaga täiskasvanutele. Hea on ta seepärast, et ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. See sobib nii hõõrdunud ja haudunud kohtade kui ka haavade ravitsemiseks. Karukolla kuivanud eostel on haruldane võime mitte kokku kleepuda. Nii on neid kasutatud ravimpillide ja tehnikas metallivalamise vormide katmiseks. Kuna eoste vahele jääb palju õhku, siis on need väga kergesti süttivad ja plahvatusohtlikud. Seda omadust kasutati varem teatrites välgu ja muude valgusefektide saavutamiseks. Kuid eoseid kogudes ei tohi unustada, et lahtist tuld ei tohi ruumis olla, sest lendunud eosed on plahvatusohtlikud
aastal Bostonis seebi-ja küünlameistri perekonna viietestkümnenda lapsena. Perekonna raske majandusliku olukorra tõttu sai ta koolis käia vaid kaks aastat. Oma laialdased teadmised hankis ta põhiliselt iseõppimise teel. 6 Franklin hakkas teadusega tegelema alles neljateistkümneaastaselt. Ta uuris soojusnähtusi, tegeles okeanograafiaga ja meteoroloogiaga. Tema meelistegevuseks kujunes aga elktrinähtuste elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased " ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna". Välgu ja elektrisädeme sarnasuse tõestamiseks korraldas Franklin üliohtliku katse. Ta lasi piksel lüüa tuulelohe märga nööri, mille otsas oli suur võti. Kuna võtme ja selle läheduses olnud maapinnaga ühendatud raudeseme vahele tekkis säde, siis oligi välgu elektriline olemus tõestaud.
esemed, ka metall sulab. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 8 10) Müristamine Välguga kaasneb tavaliselt müristamine. Müristamise põhjuseks on survelaine. Laengu liikumisel kuumeneb õhk välgukanalis mitme tuhande kraadini ja rõhk kanalis tõuseb. Välgukanali ülerõhu ümbritseva õhurõhu suhtes tasakaalustab tugev magnetväli, mis välgukanali ümber tekib. Voolu katkemisel kanal "lõhkeb". Lähedaste välkude korral on müristamine lühike ja järsk raksatus. Välgu löömisel maasse kaasneb heli, mis meenutab kahuripauku ja millega kaasneb alati tume löök survelaine pole veel jõudnud nõrgeneda. Kaugema välgu korral survelaine laguneb ja läheneb omadustelt tavalistele häälelainetele. Mida kaugemal on välk, seda kestvamaks muutub müristamine. Müristamine on kuulda üsna väikeses piirkonnas, 15 20 km. raadiuses. Müristamise puhul on helienergia jaotunud kogu välgukanali ulatuses. Kahuripaugu puhul näiteks
Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2 Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O Värvusetu lõhnatu gaas. Narkootilise toimega (naerugaas J ). Kasutati narkoosivahendina. Saadakse: NH4NO3 N2O + 2H2O
Müüt Dionysose sünni kohta on mitu erinevat varianti. Kõige levinum on lugu, milles Dionysose isa on Zeus ning emaks surelik Teeba printsess Semele. Loo järgi läks Zeus Semele juurde maskeeritult. Armukade Hera aga oli eelnevalt Semelet ässitanud, et viimane paluks Zeusil oma tõelist palet endale näidata. Zeus andis palvele järele, sest oli neiule maad ja ilma kokku lubanud ning teatavasti ei saa jumal oma sõnast taganeda, ning ilmutas end välgu kujul. Välk tabas Semelet, kes oli juba viljastatud ning ta suri. Zeus ei saanud lasta oma pojal hukkuda ning päästis loote ja õmbles selle oma reie sisse, kus ta kandis Dionysost tolle ilmaletulekuni. Hera ei saanud ikkagi rahu, vaid andis vastsündinud lapse Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde Nysasse. Nümfid kasvatasid Dionysose üles ning ta sai alustada võitlust oma kohale Olümposel Teine tuntud lugu räägib, et Dionysose vanemad olid Zeus ning
pistikupesade Päevavalges silmaga nähtav Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Liikumine Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis. Võib kaduda plahvatades. Liikudes tekitab sisisevat heli. Liibuv keravälk Tavaliselt liigub hõljuv keravälk õhus küllalt aeglaselt, jooksva inimese kiirusega. Seda on kerge jälgida silmadega. Välgu liikumissuund ühtib sageli tuule suunaga. Mõnikord jääb selline kera täiesti seisma. Kui see liigub õhus, on kuulda tasast vilet või sisinat. Liibuvad keravälgud on erevalged. Need laskuvad mõnele esemele või veerevad mööda seda. Kui selline välk laskub inimesele, siis tekivad rasked põletushaavad. Liibuv välk kaob hirmsa mürinaga, purustades ümbritsevaid esemeid. On välja arvutatud, et keravälgu aine plahvatusenergia ületab 30-60 korda suitsuta püssirohu oma.
KONTROLLTÖÖ 1) Defineeri mõisted: 1. Biokeemilised aineringed- Ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. 2. Geoloogiline aineringe- Viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Bioloogiline aineringe- Rohelised taimed sünteesivad orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. 2) Miks on aineringe tihedalt seotud veeringega? Vesi paigutab ümber teisi aineid vesilahuses ning liigutab mehhaaniliselt litosfääri ja pedosfääri osakesi. Tänu vee liikumisele toimub ka setete väljakanne maailmamerre. Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmes...
nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks. Kristalsed ained on metallis, jää, mineraalained, kivid. Amorfsed on nt plastmassid, klaas, pigi, mesi. Müristamise ja välgu vahe oli 2,5 sek, kui kaugel toimus sündmus? Heli levimise kiirus 332 m/s Soojusülekande liigid: · Kondenseerumine- gaasiline aine muutub vedelikuks, nt veeaur muutub veepiiskadeks. Seda protsessi soodustab temperatuuri langus. ·
ausambaid, tehti luuletusi, spartas sai võitja alustada sõjas kuninga kõrval olles naise olukord abiellumise puhul-naisel puudus kodaniku õiguses ja iseseisvus, nad allusid oma mehele, isale või mõnele muule meessoost sugulasele, abielu otsustati naise isa ja tulevase peigmehe vahel monogaamsus-mehel oli ainult naine 4. Usk: Antropomorfsus-jumalad nägid välja sellised nagu inimesed Olümpose mägi- jumalate elukoht , Zeus-peajumal, taeva ja välgu jumal Hera- zeusi naine, abielunaiste kaitsja Poseidon- vete ja mere jumal Hades- allilma jumal Demeter- maa ja viljakus jumalanna Ares- sõjajumal Hephaistos-seppatööjumal Athena-sõjajumalanna Apollon-kunstide ja muusade kaitsja Artemis-jahijumalanna Hermes-jumalate käskjalg Aphrodite armastus jumalanna Dionysos vaini jumal Tempel ja selle ülesanded-viidi jumalate jaoks ohverdamisi läbi, igal jumalal/nnal oli oma tempel
(taeva). Gaia ja Uranose järglased titaanid hakkasid oma vanematele vastu. Salakaval titaan Kronos tegi oma isa sirbiga viljatuks ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid vanema põlvkonna jumalad Zeus jt. Kronos kartis oma lapsi ja sõi nad alati seepärast ära. Kõige noorema poja Zeusi suutis ema päästa ja koopasse peita. Zeus kasvas suureks ja alistas Kronose ja sundis ta kõik teised välja oksendama. Järgnes võitlus titaan. Zeus sai enda käsutusse välgu ja võitis tänu sellele. Gaia tõi ilmale veel sajapäise tuldpurskava koletise. Zeus võitis ka tema, ja mattis ta Etna tulemäe alla. Zeus oli kindlustanud endale valitsuse. Kreekas levinud arusaama järgi tegid jumalad inimesed maast, või voolisid savist ja mullast. Titaan Prometheus oli hoidnud jumalate poolele, ja jäi seetõttu ellu, kuid tegi Zeusile ohvritalituse juures tünga. Seepärast võttis Zeus inimkonnalt tule, mille Prometheus
omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja ning õnne andja. Kaitses vilja, varjas põlde rahe, põua ja välgu eest.Valitses ilma ning ta kuju oli üldjuhul viljasalves. Välja toodi ta erilistel juhtudel. Näiteks karjalaskepäeval, siis kui kari tuli koju ning jaanipäeval. 1931/33 aastast on pärit viimane palve talle. Peko ei asu ühes talus, vaid vahetab tihti omanikku, nii kord aastas. Pekoga on seotud müsteeriumilaadne kultusetalitus nn. Pekopidu sügisel. Inimesed algul söövad, siis sebivad ringi ja üritavad endal verd välja saada. Meelega ei tohtinud ennast haavata. See, kellel tuleb, on
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapt...
molekulaarne lämmastik (N2). Lämmastikku on veel kivimites, veekogude vees, mullas ja elusolendites. Õhus olevat molekulaarset lämmastikku pole taimed võimelised omastama, kuid see võib muutuda neile kättesaadavaks mitme protsessi tulemusena. Esiteks suudavad õhulämmastikku oma valkude koostisse siduda mikroorganismid. Teiseks muutub osa õhu molekulaarsest lämmastikust taimedele kättesaadavaks selliste abiootiliste tegurite nagu välgu, kosmilise kiirguse ning meteoriitide mõjul. Kolmandaks põhjustab õhulämmastiku sidumist inimtegevus. Tänapäeval ületab inimtegevuse kaudu seotud lämmastiku hulk looduslike meetoditega seotud lämmastiku hulga. Õhulämmastiku baasil sünteesitakse lämmastikväetisi. Lämmastiku sidumist soodustab ka liblikõieliste kultuuride külvamine: nende taimedega sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Tahtmatult seob
HARRY POTTER See lugu sai alguse ühel täiesti tavalisel päeval. Kui järsku hakkasid lendama öökullid ja tänavatele ilmusid imelikud inimesed, kellel olid seljas mingid rüüd. Aga öösel juhtus midagi maagilist. Professor Dumbledore korjas tänavatelt kõik tuled. Seal oli ka professor McGonagall, kes oli muutunud kassiks. Hagrid tõi Harry oma õhus lendava mootorrattaga maja Privet Driver'i 4 juurde. See maja kuulus Harry ema õele. Dumbledore pani Harry koos kirjaga Dursleyde ukse taha. Harry ema ja isa tappis Voldemort. Selle pärast oli Harryl otsa ees välgu sarnane arm. Dursleydel oli poeg nimega Dudley. Ta oli väga paks ja ära hellitatud. Sellest oli möödas peaaegu kümme aastat. Harry tädi majas oli Dudleyst palju pilte, samas mitte midagi sellele viitavat, et Harry elaks seal. Harry elas trepi all. See päev oli, aga eriti jube, sest oli Dudley sünnipäev. Harry pidi tavaliselt vara ärkama ja süüa tegema. Dudley sai...
"Armastajate surm" Meie voodid on tulvil siis mahedaid hõngusid, Meil on diivaneid sügavaid siis nagu hauad Ja riiulitäied kummalisemaid lillesid, Mis meile on puhkenud all mõne kaunima taeva Pruukides isu pärast viimaseid soojusevarusid, Saavad me südamed kaheks lõõmavaks tunglaks, Mis peegeldavad siis eneste kaksikvalgusi Kummagi hinges, kahes ühtmoodi peeglis. Õhtul, mis üleni kallab roosat ja sinist müstilist, Me ühe ühise välgu teineteisele heidame, Otsekui pika nuukse, mida laeb hüvastijätt; Ja hiljem üks Ingel, vargsi paotades uksi, Tuleb ja hingestub taas, rõõmus ja truu, Tuhmunud peeglid ja surnuks puhutud tuled. Miks Baudelaire? · Isikupära tunded maise elu ees heitlik- närvilised: kord paelus, tekitas imetlust; kord tõukas eemale, pani tundma mandumust, elu mõttetust · Esimesena tõi luulesse suurlinna võõrandumise teema allakäik, mis lummas · Ilu inetus
- emmitter, - kollektor. On ka eritransistore, milledel mõni jalg puudub (ma mõtlen ikka terveid eksemlare ;) või on mõni mitmekordselt. Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub. Väljatranside ja bipolaartranside head omadused on kokku võetud nn IGBT (injected gate bipolar transistor) transides. Nad on juhitavad kui väljatransid (hea: suur sisendtakistus), koormuse poolelt aga käituvad kui bipolaartransid. Rakendatakse ntx. fotoaparaatides välgu lülitamise juures. Kõik bipolaartransid on kas NPN või PNP tüüpi. Skeemitingmärgil on NPN transi emitteri nool transist väljapoole, PNP puhul aga vastupidi. Tehnoloogilstel põhjustel on NPN transid rohkem levinud (eriti mikroskeemide sees). Tüüp PNP või NPN määrab, mis pidi peavad pinged transistorile minema. NPN transistor tahab emmitterile miinust ja kollektorile plussi. Transi sulgemiseks (et e- >k voolu ei liiguks) peab baasile andma kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
