Nord Streami keskkonnamõjude Karl Räis Artikkel Ø Erik Puura blogi ,,Keskonnaabi" Ø 12. aprill 2009 Ø Nord Stream AG poolt tellitud KMA Ø Uurimismetoodika esinduslikkus Ø Kaasaegsete teadustulemuste kasutamine Ø Võimalikest riskidest üle libisemine, nimetades neid vähese põhjendusega ebaolulisteks või väheolulisteks(Espoo konventsioon). Uuring Ø AS Ramboll Ø 2006-... (1997 projekt) Ø 4000 (1633) Jäätmete matmiskohad ja Nord Stream AG poolt kavandatud marsruut Click to edit Master text styles Second level Third level
8. X tegeleb samaaegselt mitme asjaga: kirjutab samaaegselt üles kõneleja juttu ning räägib kaaslasega, seda nimetatakse tähelepanu: a) jaotuvuseks b) kõikumiseks c) puudumiseks 9. Kellegi jäljendamine peale hinnangute andmist jälgitavale käitumisele: a) On esikohal biheivioristidel b) on keskksel kohal A. Bandura mudelõppes c) kuulub humanistliku koolkonna arvestuste hulka d) ei eelda isiklikult kognitiivset aktiivsust 10. Valimi a) esinduslikkus e. representatiivsus b) isoleeritus populatsioonist c) korrelatiivsus d) mõjutab oluliselt võimalust teha andmete põhjal oletusi populatsiooni kohta 11. Psühholoogia ametlik algusaeg 1879. a 12. Mis on sünopsis? Neuronitevahelised kontaktpiirkonnad.
Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre-ehk sigisibulatest. Neid paljundatakse kas vegetatiivselt (küüntega) või varrel tekkinud sigisibulate abil. Viimane paljundamisviis on pikajaline ca 2-3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugupea. Küüslaugu taime välisvorm koosneb juurtest, küüslaugupeast, varrest, lehtedest ning õisikust. Taime esinduslikkus : mitte eriti atraktiivse välimusega, va õisik. Lehed: Lihtne ja sujuva äärega väliskuju, 10-15 cm, lehe värvus on kasvaval taimel roheline ning valmides hallikas-beez, lehe asetus on kas vastand või topeltvastand, lehed on söödavad ja kompostitavad, vananedes kaardub taimest kaugemale ja kuivab, omapäraks on see et Allimu perekonna lehed omavad tuntavat aroomi. Õied: mõlemasoolised ja tolmendatakse mesilaste ning putukate poolt, õie värvus oleneb sordist
● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, paraadkeskus, sammasportikus ● Regulaarsuse ja maalilisuse ühtsus 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade ümberehitamiseks? Pariis, Viin, London – mida tehti? (lühidalt) ● Linna sanitaarse olukorra paranemine ● Keskaegsetesse piiridesse surutud linna laienemine ● Elanikkonna suur kasv - linnastumine ● Tööstuse pidev kasv - linnastumine
tüdinud. Kontserdi lõppedes rahvas aplodeeris innukalt. Seetõttu mängisid nad veel lisaks ühe lisaloo, milleks oli Iisraeli rahvaviis. Kõige lõpuks aga tuli midagi uut. Mängiti veel üks lisalugu aga vahe oli selles, et soolot mängis üks noormees viiuliga. See oli midagi teistsugust ja tõi palju vaheldust. Kokkuvõtteks ütlen, et mulle see kontsert meeldis. Arsis mängib hästi ja mul on suur respekt kellamängu õpetajate ja õpilaste suhtes. Samuti meeldis mulle väga nende esinduslikkus. Kui tulevikus toimub veel selliseid kontserte, olen ma kindlasti inimene, kes seda ootab. Helina Daniel, 12.a Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
kontekstis. Tema eesmärk oli selles, et seletada, mis on sotsiaalne võõrastumine, kuidas see võtab ruumilist kuju linnas ja kuidas linnaplaneering ja projekteerimine võiksid hõlbustada pöördprotsessi. Üks Madanipour´i peamistest saavutustest on sotsiaalse võõrastumise liikide defineerimine: Majanduslik võõrastumine, mis hõlmab ametikohalt ja tööressurssidest lahtitegemine; Poliitiline võõrastumine, toimub mööda inimeste ebavõrdsust poliitilises ja esinduslikkus elus; Kultuurvõõrastumine, raskendatud suhtumine erinevate inimeste vahel (rass, keel, vanus, sugu jne.) Eksisteerivad ka segatud ja ülemineku sotsiaalse võõrastumise liigid, mis võivad sisaldada teiste liikide tunnuseid võik kõk liigid üheskoos. Madanipour diagnosteerib sotsiaalse võõrastumise, mis ilmub kohalikul tasemel. Näiteks: elamu majandus võib produtseerida ja tugevdada võõrastumist majanduslikes, poliitilistes ja
Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele. Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus, üldkogumi kõikide struktuuriliste osade kajastumine valimis, valimi liikmete piisav arv). Nominaalsed tunnused- näitavad ainult seda, kas objekt kuulub mingisse kindlasse teistest erinevasse kategooriasse (rahvus, silmade värv, ilmakaar jne)- binaarne ehk dihhotoomne tunnus nt sugu. Järjestatud
Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused kehtivad kogu populatsiooni kohta; - valimi representatiivsus e. esinduslikkus näitab kui hästi valim üldkogumit esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (N) inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on.
Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni Ludwigstrasse. Londoni Buckinghami palee kompleks. Generaalplaanide koostamine- Sai klassitsismiajastu linnaehitusele iseloomulikuks, mida rakendati pea kõigis Euroopa suuremates linnades Klassitsismile oli omane esinduslikkus, korrapärasus ja ansamblilisus. - Londonis St.James Park, Green Park. Inglise klassitsistliku linnaehituse uheks põhimõtteks sai regulaarse ja maalilise planeeringu uhendamine. - Regent Street. Pargid 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade umberehitamiseks? Pariis, Viin, London mida tehti? (luhidalt) Linnad arenesid nii kiiresti, mis omakorda tähendas rahvaarvu hoogsat suurenemist. See tekitas vajaduse transpordimagistraalide järgi
allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed Ometi on väga olulisi erinevusi: Erinev auditoorium Erinev keel Teooria ja meetodi tähtsustamine Andmete esinduslikkus Teaduskeel OUT IN Kirjeldan Analüüsin, uurin Nagu me kõik teame Analüüs tõestas, et Ma loodan, et Ma väidan, et Usutavasti Hüpoteesi kohaselt "mulle õudsalt meeldis" Nõustun lähenemisega
1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab *juhuvalim selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab populatsioon üldiselt hästi Vaatlus - esineb kaks peamist tüüpi: *osalusvaatlus e etnograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegecvuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. *mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu
1.4 Võistluste läbiviimine Olenemata maast ja võistlussarjast, on drifti võistluse kulg järgmine: kõigepealt sõidab iga juht mitu individuaalsooritust, mille parim tulemus määrab tema koha osavõtjate hulgas. Ideaalne sooritus annab 100 punkti. Üksiksõitudes vaadatakse enim libisemisnurka, kiirust ja trajektooril püsimise täpsust ning nagu kohtunike poolt hinnatud aladel ikka, mõjutab punktide määra mõnel määral ka soorituse üldine esinduslikkus/väljanägemine/stiil. (EAL 2015) Joone eest võimalikult palju punkte saamiseks tuleb võtta õige trajektoor rajal, mis enne võistlust arutletakse läbi sõitjate koosolekul. Show punktide jaoks saab teha mitmeid asju, ajada auto võimalikult lähedale seinale, võimalikult palju suitsu tekitada või riivata cliping punkte ja rahva reaktsioon. Nurga punktide jaoks peab olema auto perfektse nurga all ja esi rataste asend. Kiiruse punkte antakse siis olenevalt ürituselt kus mis
Sotsiaalministeeriumi sõnul tegutseb ta menetluses üksnes „kullerina”, saates sotsiaalpartnerite palvel lepingu teksti trükikotta. Selgub, et juba viie liikmega ametiühingul on lubatud sõlmida kollektiivleping, mis on laiendatud kogu sektoris. See, kui suur peab samal eesmärgil olema tööandjate ühing, on meie andmetel seadusega määratlemata, ent ühingu moodustamiseks on vaja vaid mõnda tööandjat. Sisuliselt on oma lepingut laiendada soovivate organisatsioonide esinduslikkus õiguslikult reguleerimata, välja arvatud juhul, kui asjaomase lepingu puhul on tegu üheainsa tööandja lepinguga. Sellel on veel teinegi tagajärg. Kollektiivlepingu seaduses ei mainita otseselt kollektiivlepingute avardamist (lisaks laiendamisele). Et aga puudub esinduslikkusnõue ja „laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus”, siis näib, et kollektiivlepingu avardamiseks ja lepingu kohaldamiseks muus sektoris või geograafilises piirkonnas puuduvad
visuaalset ühtlust. Töökohti luues tuleks eelkõige arvestada, et need oleksid ergonoomilised. Väsinud ja kutsehaiguste käes kaeblev töötaja ei suuda anda maksimaalset panust. Kvaliteetse töökohaga, mis on küll kallim, kuid säästab märkimisväärselt tervist, on võimalik töötajat ka motiveerida. Masstoodetud, piisava reguleerimisvõimaluseta kontorisisustus ei vasta inimeste erinevatele vajadusetele, sest iga inimene on unikaalne. Parim variant on muidugi kogu töökoha esinduslikkus ja mugavus, kus nii lauda kui tooli saab reguleerida vastavalt soovile. Paraku on ergonoomiline mööbel (mööbel, mida inimene saab ise oma vajadustele reguleerida kas mehhaaniliselt või elektri abil) Eestis hetkel pigem luksus- kui tarbekaup. Sisustuse funktsionaalseks paigutamiseks tuleb analüüsida inimeste koostöötamist. Eri iseloomuga tööd vajavad mõningat eraldamist. Näiteks pidevalt klientidega telefoni teel vestlev sekretär suure tõenäosusega segab raamatupidaja tööd
2 1 k np 1 2 npq P(n, k) e = (z) / npq 2 npq 30. Valim. Empiiriline jaotusfunktsioon Valimi esinduslikkus ja hälbed. Histogramm ja polügon. 31. Kogumi punkthinnangud. Nihutatud ja nihutamata hinnangud Ühe arvuga, *=f(x1,., xn). Keskmine ja dispersioon. Nihutamata, hinnangu väärtus ja põhikogumi matemaatiline ootus langevad kokku. Keskmine ja s2=n DD/(n-1). 32. Punkthinnangu arvutamise momentide meetod. Valimi keskmise ja dispersiooni arvutamine korrutismeetodiga Teoreetilise momendid võrdsustatakse empiiriliste momentidega ja leitakse hinnang. 1 ] V1 b 2 ] m2
järjekorras - kergemad ja raskemad küsimused vaheldumisi, alustada kergemast - alustada küsitluse põhiteemaga seonduvast - sisuliselt seotud küsimused koondada ühte teemaplokki - jälgida assotsiatiivseid seoseid plokkide ja küsimuste vahel - isikuandmetega seonduvad küsimused lõppu Üldisi soovitusi: Mõelda läbi, kuivõrd vajalik on tulemuste esinduslikkus, kellele ja kui suure täpsusega peaksid olema tulemused ülekantavad Mitte esitada massiküsitluses küsimusi, mis sobivad ekspertidele Mõelda enne küsitlema asumist veelkord läbi, mida kavatsetakse tulemustega peale hakata, millised on peamised eesmärgid Teha enne suuremat andmekogumist läbi sondeeriv uuring ja prooviküsitlus SKAALATÜÜBID · Nominaalskaala: abielus, lahutatud, lesk, vallaline · Järjestusskaala: suurepärane, väga hea, hea jne
- kord antud hinnangut kaitstakse Definitsioon - Kas tüüpilise juhtumi v ekstreemse juhtumi põhjal - Lai definitsioon: rohkem juhtusid - Nt: kuidas kujutatakse eesti meedias pagulasi? Toetuse saajaid? Mõõtmine - küsimused, mida küsitakse (samas, täpselt ankeediküsimust ei mahu sageli ajaleheartiklis esitama) - parameetrid, mida tuleuste esitusel kasutatakse Valimi moodustamine - valimi suurus - valimi esinduslikkus Hea statistiline näitaja Põhineb rohkemal, kui vaid arvamus/ hinnang Põhineb selgel, mõistlikul definitsioonil Põhineb selgel, mõistlikul mõõtmisel Leitud heal valimil Lisaks sellele võib probleeme esineda ka tõlgendamisel, kasutamisel Mutantstatistika moondunud versioon originaalist Üldistamine (definitsioon, mõõtmine, valim) Muutmine: näitaja tähenduse muutub kasutuse käigus Segadus (komplekssus)
teatud reeglite järgi (nt: loosimisega) valitud valim suuremast põhigrupist. Tänu valimi esinduslikkusele võidakse selle tulemusi üldistada kogu põhigrupi kohta käivateks (nt: hoiakuid ja arvamusiväljaselgitavates intervjueerimisuuringutes gallupi küsitlustes määratletakse algul uuritav põhigrupp ja siis püütakse tagada see, et põhigrupi kõik alagrupid oleksid uuritavas valimis võrdselt esindatud. Valimi esinduslikkus on eriti tähtis siis, kui uuritakse indiviididevahelisi erinevusi (nt: arvamusi). 4.3 Psühholoogilised testid 9 Psühholoogiliste testide all mõeldakse indiviididevaheliste erinevuste mõõtmiseks loodud meetodeid, mida kasutatakse abivahendina teistes uuringutes ja eriti isiksuse kirjeldamises.
NB! Hüpotees peaks olema spetsiifiline, et välistada selle puhtjuhuslik paikapidavus. Uurimistöö meetodid- konspekt Psühholoogiline mõõtmine Mõõtmise puhul tähistatakse nähtust numbrite abil. Psüühilisi omadusi ei saa otse mõõta. Järeldusi nende kohta tehakse välise käitumise põhjal. Kuna arvesse võetakse vaid osa käitumisest, siis on oluline selle valimi esinduslikkus. Mõõtvahendite tüübid: · Kirjalikud küsimustikud - küsimustike meetriline eesmärk ja kirjeldav eesmärk · Intervjuud · Vaatlused Küsimustiku koostamise käik: 1. Konstrukti määratlemine 2. Küsimuste sõnastamine ja sõnastuse sobivuse hindamine 3. Instruktsioon ja läbiviimise reeglid 4. Küsimustiku katsetamine ja küsimuste valik 5. Kvaliteedi hindamine 6. Tõlgenduspõhimõtete väljatöötamine Konstruktid:
Kaitsealade vormimise põhimõtted (halvem-parem), õpikust lk. 252 Süstemaatilise kaitse planeerimise kontseptsioon koos etappidega Süstemaatiliseks looduskaitse planeerimiseks nim. protsessi, mille käigus kaitstavad alad konkreetsete kriteeriumide järgi välja valitakse. Põhiliseks kriteeriumiks on see, kuidas iga uus ala täiendab juba valitud ja olemasolevaid kaitsealasid ning lisab kaitsealade võrgustikule elurikkust, terviklikkust ja üksikute kaitsealade sidusust. ● Esinduslikkus ● Püsivus ● Täiendamine ● Haruldus ● Külgnevus Etapid: andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine. Kaitsevajakute analüüs – põhimõte, sisendandmed Põhimõte – tuvastada kaitsealade puudujääke (leida alaesindatud või esindamata biootilised elemendid ja hinnata olemasolevat kaitsealade süsteemi)
esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5 mahukas, piisav leviala Maastik 1. Haruldus 2. Kordumatus 3. Esinduslikkus 4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine
looduslähedasema, realsitlikuma ja loomuliku poole, (Plazy 2002). Ramses II Ramses II, kes oli Egiptuse üheteistkümnenda dünastia kolmas vaarao, valitsedes aastatel 1304 1237 eKr, oli üks mõjukamaid valitsejaid sellel perioodil (Plazy 2002). Ta oli saavutanud tugev poliitilise võimu, kuid tema ajast pärinevad ka kõige suurejoonelisemad arhitektuuri saavutused, kunstis valistses pidulikkus, toredus, esinduslikkus (Vaga 2004). Ramses II alustab suurejoonelist arhitektuurilist ülesehitust: taastatakse palju vanu templeid, ehitatakse juurde vanadesse pühamukompleksidesse, just siis valmis Karkani pühamu suur sammassaal kui ka kaks kuuest Abu Simbeli kaljutemplist (Maass jt 2000). Kokkuvõtteks Egiptuse templiarhtektuurile avaldas tugevat mõju ajaloolised katsumused, templi arhitektid
Töö autorite eesmärk pole leida parimat definitsiooni demokraatia kohta (seoses EL-ga), vaid tuua välja kõige tuntumad konseptsioonid Euroopa Liidu demokraatia kohta. Populaarsed mõisted demokraatia kohta: Input (Sisend) Output (Väljund) Throughput Feedback (läbilaskevõime) (tagasiside) Avatus, püsivus Legitiivsus Esinduslikkus Kodakondsus Pluralistlik Piiratud valitsus Häälteenamus otsuses Tolerantsus konkurents Konkurentsivõimelis Õigusriik Konsensulikud otsused Identiteet ed valimised Otsekanalid Aruandekohustus Polüarhia (võim on Vabadus ja õigused hajutatud erakondade, kodanikeorganisatsioon
5. Häiringutele vastupidavam. Ühe suure puudused: 1. “Kõik munad on ühes korvis”; 2. Epideemiate risk; 3. Raske luua – suur maa-ala, palju omanike. Mitme väikse eelised: 1. Panuse riskikindlus; 2. Resistentsem epideemiatele, paremini kaitstud tulekahjude eest; 3. Kerge luua. Mitme väikse puudused: 1. Suur serva efekt ning servakoosluste suurenemine; 2. Ei ole sobilik suure maanõudlusega liikidele; 3. Kõrge lokaalne väljasuremine. 21. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine. 1. Esinduslikkus 2. Püsivus 3. Täiendamine 4. Haruldus 5. Külgnevus Andmete kogumine, kaitse-eesmärki seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine. 24. Häiringute olulised tunnused (omadused) ja tüübid. Keskkonnahäiring - inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.
kaitseala tsoneerimine Süstemaatilise kaitse planeerimise kontseptsioon koos etappidega Süstemaatiliseks looduskaitse planeerimiseks nim. protsessi, mille käigus kaitstavad alad konkreetsete kriteeriumide järgi välja valitakse. Põhiliseks kriteeriumiks on see, kuidas iga uus ala täiendab juba valitud ja olemasolevaid kaitsealasid ning lisab kaitsealade võrgustikule elurikkust, terviklikkust ja üksikute kaitsealade sidusust. Esinduslikkus Püsivus Täiendamine Haruldus Külgnevus Etapid: andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine. Kaitsevajakute analüüs põhimõte, sisendandmed Põhimõte tuvastada kaitsealade puudujääke (leida alaesindatud või esindamata biootilised elemendid ja hinnata olemasolevat kaitsealade süsteemi)
•Mõtle jälle: Mida ma uurida tahan? Mis võib uuritavat objekti mõjutada? On see kollektiivne või individuaalne fenomen? •Valikuraam (sampling frame) on valikuühikute täielik nimekiri •Valikuraami koostamisel väldi –Alaesindatus –Üleesindatus – asjasse mittepuutuvad sees –Topeltesindatus •Kust valikuraami saada? –Registrid –Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid •Erand:Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhul Esinduslikkus ehk representatiivsus •Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. •NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride –Nt. Uurides Tallinna linnavalitsustei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) •Mis on mu: – uurimisobjekt? (e-õpe) –uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) –uuringu eesmärk
kooslustele? (lk 236) Looduskaitse peaks enam tähelepanu pöörama haruldastele liikidele ja kooslustele, mis on tavaliselt ühtlasi ka ohustatud (kõik ohustatud liigid, aga ei pruugi olla haruldased). 8. Kaitsealade valik ja vormimine Mõisted: Süstemaatiline kaitse planeerimine (põhimõtted) süstemaatiline kaitse planeerimine on protsess, mille käigus kaitstavad alad konkreetsete kriteeriumite järgi välja valitakse. Tagatud peaksid olema aladel olema: 1) esinduslikkus, 2) püsivus, 3) täiendamine, 4) haruldus, 5) külgnevus. Andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine. Kaitsevajakute analüüs analüüs puuduste tuvastamiseks kaitsealade võrgustikus, nt olemasolevate ja planeeritavate kaistsealalde ruumilise paigutuse võrdlus ohustatud liikide ja koosoluste leviku ning esindatusega kaitsealadel. Kaitsealasid siduvad elemendid:
Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
(population) Levinuim – tõenäosuslik valim: lihtne juhuvalim (simple random sample). Igal populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus valimisse sattuda Tõenäosuslik valimisplaan on ainuke lähenemisviis, mis teeb esindusliku ehk representatiivse valimi võimalikuks . Juhuslike arvude tabel, iga sajas külastaja ... Mittetõenäosuslikud valimid: - konkreetse indiviidi valimisse sattumise tõenäosust ei saa hinnata. Esinduslikkus kaheldav. • Sihipärane / suunatud valim (purposive sample) – mehi samapalju kui naisi • Lumepalli valim (snowball sample) – vastaja saadab tuttavale edasi • Otstarbe valim (ad hoc sample) – ühe loengu tudengid • Täis- ehk kõikne valim PÖÖRDUMINE JA KATTELUGU • Pöördumine - suuline või kirjalik: mis toimub, kes teeb, miks vajalik, mis tulemustega juhtub, anonüümsus, nõusoleku palumine, kontaktandmed
üldkogumi seesmist struktuuri, tausttunnuste jaotumist, meeste – naiste osakaal valimis sama, mis kogumis, vanuseline struktuur valimi sama, mis kogumis Olulised on need tausttunnused, mis mõjutavad uuritavaid tunnuseid. Valikunihe - tekib siis, kui valimi moodustamisel on teatud tüüpi objektidel suurem võimalus valimisse sattuda kui teistel. Nt küsitlused veebis Valimi suurusest on tähtsam valimi esinduslikkus. Valesti koostatud suur valim annab halvema tulemuse kui õigesti koostatud väike valim. Punkthinnang - parameetri hindamise tulemuseks on üks arv. Hinnang leitakse valimi põhjal. Valim on juhuvalim. Punkthinnang on juhuslik suurus. Vahemikhinnang - valimi põhjal määratud vahemik, mis katab parameetri tegeliku väärtuse etteantud (küllalt suure) tõenäosusega. Usaldusvahemik - Parameetri a usaldusvahemikuks usaldatavusega β nimetatakse vahemikku, mis
huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1. looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu: Looduskaitse arenguetapid – 1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused jms) 2
esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2.) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid:
esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2.) Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu Looduskaitse arenguetapid:
ja kooslustele? Looduskaitse peaks enam tähelepanu pöörama haruldastele liikidele ja kooslustele, mis on tavaliselt ühtlasi ka ohustatud (kõik ohustatud liigid, aga ei pruugi olla haruldased). Kaitsealade valik ja vormimine Mõisted: Süstemaatiline kaitse planeerimine (eesmärgid ja etapid) - süstemaatiline kaitse planeerimine on protsess, mille käigus kaitstavad alad konkreetsete kriteeriumite järgi välja valitakse. Tagatud peaksid aladel olema: 1) esinduslikkus, 2) püsivus, 3) täiendamine, 4) haruldus, 5) külgnevus. Andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine. Kaitsevajakute analüüs - analüüs puuduste tuvastamiseks kaitsealade võrgustikus, nt olemasolevate ja planeeritavate kaitsealade ruumilise paigutuse võrdlus ohustatud liikide ja koosluste leviku ning esindatusega kaitsealadel.
Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg
Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994) Korrelatsioon · Positiivne/ Negatiivne /Puudub · Kesk miste erinevuse statistiline olulisus · Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib Sõltuv muutuja m õ õd etud väärtus, mis (tõenäoliselt) sõltub sõltumatust muutujast · " Tuhkatriinu efekt" Juhuvalik kui võrdsustav tegur MINA käsitus · Idee ,, minast" kui teadvuse kesk m e st (17. sajand Descartes, Locke, Hume ) · W
b) Intervjuu Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: a) Populatsioon e. üldkogum - Inimeste hulk, kelle kohta küsitlus käib. KOOLIASJAD onenote Page 5 käib. b) Valim - osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks. c) Valimi representatiivsus e. esinduslikkus - näitab, kui hästi valim üldkogumit esindab. Mida rohkem ja mida juhuslikumalt inimesed osalevad, seda esinduslikumad on tulemused. 2. Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) - uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. b) Mitte-osalusvaatlus - uurija üritab uuritavate jaoks nähtamatuks jääda. 3
nt baasuuring). Uuringuprotsessi etapid: Planeerimine - Strateegilised plaanid - Taktikalised plaanid - Andmebaasid 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid, võimalused; alternatiivsed otsused/lahendused; uuringu kasutajad) 2.Uuringu eesmärkide püstitamine 3.Teabeallikate määratlemine Uuringumetoodika väljatöötamine 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuring) 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) Uuringu teostamine 6.Andmete kogumine 7.Andmetöötlus ja analüüs 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused) Valimivõtu meetodid: Juhuvalimid: Lihtne juhuvalim – igal üldkogumi liikmel võrdne tõenäosus sattuda valimisse, st üldkogumi nimekirjast valitakse juhuslikul viisil välja nii palju elemente kui tarvis; pole loodud kriteeriume valimisaluseks.
looduskaitselised väärtuskriteeriumid: o 1 – kõrge looduskaitseväärtus o 2 – keskmine looduskaitseväärtus o 3 – väike looduskaitseväärtus o 0 – looduskaitseväärtuseta looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades (ökosüsteemid, maastik, metsa ökosüsteemid): o ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala; kultuurilooliselt väärtustatud o maastikud: haruldus; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus o metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad
Ajurünnak • Ümarlaud • Pole juhti • Ainult üks teema • Mitteformaalne (söögid, joogid) • Kõik räägivad, lubatud absurdsus • Max 5-6 liiget Komisjon Kasutatakse keerukate protsesside detailide jaoks. (nt lennuk kukub alla – vaja uurida inimfaktorlike põhjuste osakaalu) Küsitlejad ja küsitletav Küsimustik Valimid: 1. Väikesed grupid – küsitletakse kõiki 2. Juhuvalim (esinduslikkus) 3. Mugavusvalim – küsitletakse kättesaadavaid 4. Suunatud valim Kuidas viiakse läbi? • Koju minek – kõikjale ei jõuta • Internet – kõikide vanusegruppideni ei jõuta • Posti teel – inimesed jätavad vastamata Ajaline: • Vahemikus 10:30-14:30 parim • Ei küsitleta kiirel ajal, nädalavahetuseti ja pühade eel Nõuded küsimustikule 1. Sissejuhatus (lühike) a. Kes küsimustiku koostas
komponent. Simuleeriv grupp seega on kontrollgrupi osas (nt hüpnoosi simuleerimine!). 6.4. UURIMUSE VÄLINE VALIIDSUS (Ch 5) Väline valiidsus tähendab E tulemuste üldistatud kehtivust paljude loomulike situatsioonide jaoks. (Sellest oli juttu ka Vaatlusmeetodi käsitluse juures!). Siinkohal räägime täpsemalt mõnedest välise valiiduse e. katsesituatsioonis saadud tulemuste põhjal tehtavate järelduste üldistusvõime komponentidest: a) valimi e. KI grupi esinduslikkus (valged hiired ja psühholoogia esmakursuslased!); b) muutujate esinduslikkus; c) katsesituatsiooni esinduslikkus e. ökoloogiline valiidsus (tuleb eristada realistlikkust ja üldistatavust; viimase kohta saab hõlpsalt andmeid, korrates uurimust loomulikus keskkonnas). E-d n.ö. loomulikus keskkonnas on tõestanud, et paljudel juhtudel on õigustatud laboratoorsete tulemuste üldistamine tegelikus, loomulikus maailmas e. ümbruses toimuvale. 6.5. UURIMUSE SISEMINE VALIIDSUS (Ch 9)
Puudus esindamata jäävad hääled, mis jäid vähemusse. 3 13.Proportsionaalse valimissüsteemi mõiste ja puudused. Proportsionaalne valimissüsteem on mandaatide jagunemise mitmemandaadilistes valimisringkondades vastavalt saadud häälte proportsioonidele. Võimalikuks puuduseks mandaatide arvu ebavõrdne jaotus erinevate valimisringkondade vahel ja siit tulenev mandaatide erinev esinduslikkus. 14.Aktiivne ja passiivne valimisõigus. Aktiivne valimisõigus on hääletusõigus valimistel. Passiivne valimisõigus on kandideerimisõigus valimistel. 15.Riigikogu valimiste põhimõtted ja kord. Riigikogu valimised leiavad aset iga nelja aasta tagant. Hääletusõigus on kõigil vähemalt 18 aastasel kodanikel, kandideerimisõigus vähemalt 21 aastasel kodanikul. Valimisõiguslikud ei ole teovõimetuks tunnistatud kodanikud
sajandi alguses. Ampiir klassitsismi erivorm, kujunes Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal, kohati püsis kuni 1830.aastani. Ranget esinduslikkust taotledes matkib Rooma keisririigi aegset arhitektuuri, seda sageli ühendades egiptuse kunsti motiividega (greifid, sfinksid, obeliskid). Levis 1800-30 peaaegu kõigis Lääne- Euroopa maades. Tunnused: rikkalikkus, paraadlikkus, raskepärasus, esinduslikkus, suursugusus, ranged ja sirgjoonelised vormid, lihtsus, lagedad pinnad, kasutati palju pilastreid ja sambaid, kaunistustes jäljendati Rooma keisririigi aegu, lisanud ka Egiptuse motiivistik. Sisekujundus Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament
· autori omapoolne intellektuaalne panus; · töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus; · teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine, materjali läbitöötatus ja selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus; · kasutatud meetodite valiku põhjendatus ja valdamine; · andmete esinduslikkus ja kontrollitavus, andmeanalüüsi kvaliteet; · töö vormistuslik külg; · töö keeleline tase; · argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus; · töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus; · töös käsitletava materjali illustratiivsus. Uurimistööde täpne hindamisjuhend on toodud lisas 1. Juhendamine
põhjenduseks 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta Looduskaitseväärtus: metsakooslused (J. Paal) Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid (T.Frey) 1. haruldaste liikide olemasolu 1. looduslikkus 2. kahaneva alaga jäänukid 2. mitmekesisus 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 3. esinduslikkus 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad Looduskaitseväärtus: maastikud 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 1. haruldus 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. Kordumatus 9. olulised elupaigad 3. Esinduslikkus 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. Looduslikkus 11
strateegiat hakatakse kasutama Sekkumise kujundamine. Esimene faas. Pole vahet kas tahame inimesi panna suurendama mingit käitumist või alandama negatiivset käitumist. Hinnata sekkumise kulukust. - Välja selgitada kõik mõjurid – käitumuslikud, normatiivsed, kontrollivad, uskumused mis sellega on või võiksid olla seotud. - Varasem käitumine – huvipakkuvate isikute käitumine huvipakkuvas valdkonnas, demograafiline info. Selle abil saab tuvastada valimi esinduslikkus. Kui homogeenne valim siis 30 inimest, kui erinevad sub-grupid siis 15 piisav. Kvalitatiivsed meetodid 1. Millised võiks olla meid huvitav käitumise eelised ja probleemid? 2. Kes kiidaks heaks ja kes ei kiidaks heaks sellist käitumist? 3. Mis neile endile muudaks kergemaks või raskemaks sel viisil käituda? Need küsimused annavad hea ülevaate Kvantitatiivsed meetodid 1. Käitumise praegune esinemissagedus populatsioonis – infot saab nt statistikaametist, andmebaasidest 2
ja infosüsteem (strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, andmebaasid) -> 1.Uuringuprobleemi määratlemine (probleemid või võimalused, alternatiivsed otsused/lahendused, uuringu kasutajad) -> 2.Uuringu eesmärkide püstitamine -> 3.Teabeallikate määratlemine (esmased- ja teisesed andmed) -> 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim, lumepallivalim) 20. Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil
Keskendutakse välisele, selle käigus jälgitakse, kuidas lapsed klassis endale kohta valivad, kuidas suhtlevad ema ja laps. Vaatlus ei seleta käitumist, vaid piirdub kirjelduse ja üldistamisega. Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele. Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral. Valim- grupp keda küsitletakse, välja valitud. Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Nt võrreldakse inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi. 2. korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel); Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on
üldistada. Vaatlus keskendub kõigele väliselt tajutavale, kirjeldusele ja üldistamisele, mitte ei seleta käitumist. 3. Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. Nende usaldusväärsus sõltub aga olulisel määral küsimuse vormist ja valimist (inimrühm, kellele küsimusi esitatakse). Küsitlustulemuste esinduslikkus ja nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja protseduuride järgimise korral. 4. Testid on psühholoogilises uurimistöös samuti olulisel kohal. Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi. 14. Mida tähendavad positiivne ja negatiivne korrelatsioon? Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks nähtust vastastikku seotud on. Eristatakse
uurimismeetod ei sobi üldiselt singulaarsete nähtuste jaoks, kuna uuritav nähtus on ainukordne. Kuid genereerivaid nähtusi võidakse uurida ka kvantitatiivselt. Kvantitatiivne uuring erineb kvalitatiivsest ka metodoloogia poolest. Materjali kogumisel ja analüüsil on need erinevused olulised. Kvantitatiivse uuringu puhul on tähtis, et uurimisainestik esindaks statistiliselt vaatlusüksustest moodustavat põhikogumit. (1) Kvalitatiivse uuringu puhul on eesmärgiks ainestiku teoreetiline esinduslikkus, see tähendab, et ainestikus peavad esile tulema uuritava probleemi seisukohast olulised jooned. (2) Kvantitatiivses uuringus liigutakse selgemini edasi etapikaupa: kõigepealt kogutakse materjali, seejärel töödeldakse seda, antakse sellele statistilist töötlust eeldava vaatlusmatriitsi kuju ning seejärel töödeldakse vaatlusmatriitsi statistiliste meetoditega. Ainestik on selgelt piiritletud. Kui vaatlusmatriits on
annaabi.ee 
