AJALUGU Kodutöö nr 6 (0)

Katrin Lang RA51/61 
  1.  Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad  jooned/märksõnad? Tooge näiteid.  ● Komponeeritud linnaehitussüsteem 
● Linna avardumissüsteem 
● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid,  laiad peatänavad  ● Regulaarne tänavastik 
● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses 
● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS 
● Ringikujuline plaan 
● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad 
● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS 
● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas,  võidusammas, triunfikaar, võidukaar  ● Avarad väljakud 
● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) 
● Suurlinnades - väärilised ansamblid 
● Ühtne ehitusjoon 
● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted 
● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS 
● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss,  paraadkeskus, sammasportikus   ● Regulaarsuse ja maalilisuse ühtsus    2.  Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade  ümberehitamiseks?  Pariis, Viin, London – mida tehti? 
(lühidalt)  ● Linna sanitaarse olukorra paranemine 
● Keskaegsetesse piiridesse surutud linna laienemine 
● Elanikkonna suur kasv - linnastumine 
● Tööstuse pidev kasv - linnastumine  
● Transpordi muutus ja selle kasutamise kasv 
● Suur vajadus transpordimagistraalide järgi 


  Pealinnade ümberehitamiseks üritati vanu hooneid lammutada ja 
renessanssi ajal olid isegi ajad, kui põlev hoone oli õnneks, kuna siis sai 
midagi uut ehitada.  
Kuna kõik eelnimetatud pealinnad olid ehitatud keskajal ja elanikkonna 
kasvu tõttu tänavate võrgud hakasid stiihiliselt muutuma, 
ümberehitamises alustati tänavavõrgu süsteemi muutmisega. Ehitati 
laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja 
linnad hakkasid kasvama.  
Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama 
suuri parke ja metsi. Loomulikult oluline oli ka esinduslik väliruum hakati 
ehitama esinduslikke peatänavaid ja suuri väljakuid. 
Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide 
vöönd. Uues alas ehitati range struktuuriga linna, suure ringteega. 
Londonis metropoliks kujunemine toimis järk-järgult. Alates keskajast 
hakkasid tänavavõrgud muutuma süsteemsemaks ja rangemaks. Kuna 
klassitsismi ajastul Londonisse ehitati palju esinduslikke hooneid, siis 
seda ka ümberehitamise ajal säilitati ja rõhutati “uue” arhitektuuriga. 
Järjest hakati muutma linnastruktuuri ja juurde ehitama spordihooneid. 
19.sajandil kujunes tendents eeslinnade ja pargikultuuri vastu.  
 
  3. Linnade kiire arengu ja ülerahvastumisega seotud  probleemidele võimalike lahenduste otsimine  19. sajandi 
lõpus 20. sajandi alguses– uued ideed linnaehituses.  Eesmärgid ülerahvastumisega võideldamiseks:  1. Tõrjuda rekonstrueerimise käigus Pariisi kesklinnast välja 
proletariaat ning kaotada kitsad tänavad, mida oli hea 
barrikadeerida. 
2. Kindlustada sirgjooneliste laiade tänavate/prospektide abil ratsa- 
ja kahurväe kiire kohalesaabumine ülestõusu puhul. 
3. Vähendada tööpuudust, rakendades töötuid Pariisi 
rekonstrueerimisel 
4. Saavutada linnas minimaalseimgi sanitaarne olukord. 


Ülerahvastumisega seotud probleemi lahendamiseks hakati ehitama laiu 
tänavaid - magistraale. Kuna tekkis tööpuudus siis tänu linnade 
rekonstrueerimisele kaasati töötuid ehitusse.  
19.-20. sajandi linnaehituse idee oli luua mugav keskkond elanikkele ja 
luua tänavavõrk, mis soodustaks kiiret liikumist linnas, vaatamata 
suurele elanikarvule.  
Eeskujuks polnud enam ideaallinn, vaid range süsteem, mille järgi oleks 
kõigile elanikkele lihtne orienteeruda.  
Kuna iga elanik vajas ka majutust hakati linnad laienema ja ehitama 
eeslinnu. 
  4. Mis oli isloomulik USA linnaehitusele? 
● Linnastumise hiigeltempo → Tänapäeva megalopolised 
● Kapitalistlik suurlinn 
● Sirged avenüüd 
● Range tänavavõrk 
● Vähe parke, kuid peamiselt väga suured ja ainukesed haljasalad 
● Kõrge hoonestus + lifti kasutuselevõtt 
● Korterelamud (esialgu ei ületanud 30 korrust) 
● Pilvelõhkujad (200m kõrged) 
● Börsikvartalid 
● Teraskarkassehitised 
● Korrapärane, täisnurgi ristuvate tänavatega planeering 
● REGULAARNE PLANEERING    5. Le Corbusier’i linnaehituslikud ideed (enne ja pärast II MS).  Enne II MS:  ● Moodsa arhitektuuri põhitunnuste kasutus 
● MAJA - ELAMISMASIN 
● Industrialiseerimise põhimõttete kasutus ja areng 
● Suurlinn 
● Maksimaalse kontsentratsiooniga linnaplaan 
● Linnaehitusplaan - geomeetriliste joonte mäng 
● Täisnurkne planeerimisskeem ja täisnurkselt ristuvad teljed 
● LINTLINNA IDEE - sirged tänavad, ümarvormide vältimine 


● Ristkujulise põhiplaaniga linnad täis pilvelõhkujaid (Champs  Elysees)  ● Küllaga ruumi haljastusele, puhke- ja jalakäijatetsoonidele (Pariis) 
● KOMPAKTSUS 
● IDEEDE PALJUSUS, MITMEPLAANILISUS,  EKSPERIMENTAATORLUS JA UTOPISM  ● MALELAUASKEEM 
● Moodulsüsteem 
● Konstruktivism  Pärast II MS:  ● Totalitarismi sissetung linnaehitusse 
● IRRATSIONALISM 
● INDIVIDUAALSUSE RÕHUTAMINE 
● Siksakina looklevad hooned 
● Realiseeris ennast Indiasse rajatud Chandigarhi linna projektis 
● Rahvuslik koloriit 
● Seos loodusega 
● LINN - KUNSTILINE TERVIK 
● Kõverjoonelised tänavad 
● Arhitektuurseid vorme iseloomustab skulptuursus 
● Tegeles rekonstrueerimisega ja dekoratiivse arhitektuuriga  (kunstiga)    6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. 
● Keelustati funktsionalism 
● Tugines neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile 
● Ehitatud hooned ainult kallist materjalist 
● Triumfiarhitektuur, ametlik arhitektuur, memoriaalarhitektuur 
● Suurejooneline 
● Rõhutab võimu tähtsuse. Näiteks Itaalias - Mussolini tähtsus 
● Rahvuse puhtuse tagamine ja maa militariseerimine (Saksamaal) 
● VÕIMAS, SUUREJOONELINE, ÜLEV JA RANGE ARHITEKTUUR 
● Administratiivhooned, staadionid, paraadplatsid 
● Laiad tänavad   


Totalitaarse arhitektuuri esindavad kaks linna - ​Sabaudia ja Littorio  ● Regulaarne planeering 
● Madal hoonestus 
● Agraarsed aedlinnad    7.  Alvar Aalto ja linnaehitus.  Funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. 
Aalto on loonud eksperimentaallinna projekti, milles on käsitletud kõik 
tema ideed:  ● Ehituse ja maastiku terviklikkus 
● Maastik tingib majade ehitamist 
● Linnakujunduslik element - lainjas sein 
● Plokkmajade spiraalikujuline paigutamine ümber künka    8. Walter Gropius ja linnaehitus. 
● Vabaplaneerimise kontseptsioon 
● Tänavaruum kui konstantne 
● Loobumine perimetraalsest hoonestusest 
● Loobumine traditsioonilisest tänavaruumist  Vabaplaneeringu idees Gropius nägi võimalust hoonestuse paigutuseks 
nii, et igast korterist oleks näha üldkasutatavat muruplatsi ja igasse 
elutuppa paistaks päike.