Van Schendelen, lobitöö ja euroopa liidu demokraatia (0)

Van Schendelen, Rinus. Ch 8 ' Lobbying and EU democracy ', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350.
LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA
Demokraatia kriteeriumid
Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel, Skandinaavial üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid.
Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil , kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust. Esiteks, teevad kõige rohkem lobitööd multirahvustega industriaalriigid. Järeldusena toodi välja, et nad kahjustavad otsustusprotsessi tasakaalu nõrgema huvigruppide jaoks (tööliste, tarbijate ja väikeettevõttete jaoks). Teiseks, enamus lobitöö toimub suletud uste taga. Selle tõttu muutub lobitöö läbipaistmatuks, mis omakorda fustrueerib konkurente, massimeediat ja ametnike. Kolmandaks , suures koguses lobitöö tegemine sisaldab endas rikkumisi ja mittemoraalseid võtteid nagu näiteks dokumentide võltsimised, väljapressimised ja altkäemaksud. Selline tegevus peaks olema keelatud.
Olenemata sellest kas need süüdistused ja järeldused olid paikapidavad või mitte, toodi lobitöö avalikkuse ette demokraatia raamistikus. Lobitöö kriitikud uskusid, et läbipaistmatu valitsemine ja ebamoraalne lobitöö seadis Euroopa Liidu demokraatia ohtu. Selles töös on kolm lobitöö raamistikku – esiteks, alternatiivne hindamise raamistik , mis küsib kas erinevate huvirühmade ning nende probleemide lobitöö aitavad kaasa stabiilsemale EL otsuste tegemise süsteemile või mitte. Teine alternatiivne raamistik küsib kas lobitöö teeb EL ametnikele lihtsamaks otsustamise protsessi või mitte. Ning kolmas võimalik raamistik on adresseeritud kodanike heaolule ning küsib kas lobitöö aitab kaasa positiivselt või negatiivselt sotsio-majanduslikule heaolule.
Arvestades praegust demokraatliku raamistiku domineerimist, me võiksime fokuseerida EL lobitöö mõju EL demokraatiale. Akadeemiliselt öeldes on demokraatia sõltuv muutuja ja lobitöö sõltumatu muutuja. Lobitöö mõju EL demokraatia staatusele võib olla positiivne, negatiivne või tulemuseta. Selleks, et hinnata neid mõjusid peame defineerima demokraatia Euroopa Liidu mõistes. Aga enne selle seda, peame kõrvale järma järgmised neli erinevat kui lähedalt seotud ja võrdselt huvitavad küsimused.
Autorid ei sisene Euroopa Liidu demokraatia mõiste diskussiooni, vaid nad vastavad küsimusele - kas lobbigruppidel on mõju Euroopa Liidu demokraatiale?
Demokraatia mõisted
Euroopas (ja mujal) ei eksisteeri ainult üks mõiste demokraatia kohta, vaid on palju mõisteid mis on teatud määral populaarsed . Kodudes on palju vaieldud EL üldisel tasandi üle, kus need varieeruvad, arenevad läbi aastate ja muutuvad hiljem nähtavaks. Näiteks, presidentaal-laadsetes riikides nagu Prantsusmaa või Suurbritannia, seal on sagedasti rõhk vastutuse ja õigusriigil mõistetel ja vähem on pluralistlikku konkurentsi ja konsensusliku otsustusprotsessi kui näiteks parlamentaalsete süsteemidega riikides nagu Itaalia või Rootsi.
Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel . Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks „ liberty “, „freedom“ ja „autonomy“ on sagedasti kasutatud sünonüümidena. Aga sama sõna võib ka edastada erinevaid ideid näiteks demokraatiat kirjeldates on kasutatud mõisteid nagu legitiivne võim ja identiteet . Töö autorite eesmärk pole leida parimat definitsiooni demokraatia kohta (seoses EL-ga), vaid tuua välja kõige tuntumad konseptsioonid Euroopa Liidu demokraatia kohta.
Populaarsed mõisted demokraatia kohta:
Input (Sisend)
Output (Väljund)
Throughput (läbilaskevõime)
Feedback (tagasiside)
Avatus , püsivus
Legitiivsus
Esinduslikkus
Kodakondsus
Pluralistlik konkurents
Piiratud valitsus
Häälteenamus otsuses
Tolerantsus
Konkurentsivõimelised valimised
Õigusriik
Konsensulikud otsused
Identiteet
Otsekanalid
Aruandekohustus
Polüarhia (võim on hajutatud erakondade, kodanikeorganisatsioonide ja survegrupide vahel)
Vabadus ja õigused
Esindaja kanalid
Vastutus
Legitiivne autoriteet, Läbipaistvus
Seosed sisendiga
Input (sisend)
Sisendi konseptsiooni üldine idee on otsuste tegemise süsteemi avatus (kõikidele inimestele ja gruppidele, kes tahavad saavutada soovitud tulemuse). Kõikides riikides on valimise süsteem olnud vaatluse all, seoses proportsionaalsuse ja piirkondade (districts) vahelise tasakaalu leidmisega. Otseste kanalite kasutajad on Taani ja Poola. Kaudsete kanalite toetajad on poliitilised parteid Itaalias, massimeedia Suurbritannias, bürokraadid Holland, keskvalitsus Kesk-Euroopas, kirikud Austrias ja ametiühingud Saksamaal. Sellised erinevad eelistused Euroopa Liidu tasandil võivad sagedasti vastuollu sattuda.
Throughput
Üldiseks ideeks on see, et valitsus peab olema esindusorgan (esindama inimeste soove). Throughputi demokraatia mõistetel on seos Euroopa Liidu kujundamisega. Kõik põhi valitsuse meetodid on pandud ühte praktikasse. Häälteenamusega otsustamiseprotsess on esindatud ka Komisjonis, Parlamendis ja Nõukogus.
Output (väljund)
Üldiseks ideeks on see, et valitsuse tulemus peab olema legitiivne, mis tähendab, et see peaks olema laialdaselt aksepteeritud (üldtunnustatud). Valitsus toimib nii, nagu on rahvale lubatud ehk rahva soovi järgi.
Feedback (tagasiside)
Üldiseks ideeks on kodanikuõigus. Inimesed pole mitte lihtsalt valitsuse subjektid vaid nad väärtustavad selle juhtimist ja käituvad vastavalt. Valitsussüsteem peaks olema avatud kodanike vajadustele ja nõudmistele. Demokraatia ei saa eksisteerida ilma kodanikuühiskonnata. Parlamendis ja Nõukogus on näha tagasiside elemente. Uue Rooma lepingu järgi on vabaduse ja õiguste mõisted saavad konstitutsionaalse staatuse.

EL-i avalike suhete juhtimise mõju EL-i demokraatiale

Kõik erinevad demokraatia mõisted mängivad oma rolli teatud EL-i tasandites, kuid neid kõiki ka vaidlustatakse. Paljud inimesed pooldavad demokraatia otseseid, teised kaudseid sisendeid demokraatia toimimisel. Arvatakse ka, et need kaks kanalit on teinteisele kas osaliselt või terviklikult vasturääkivad, sest need vahendavad erinevatest allikatest erinevaid nõudmisi. Seejuures on ka seisukohti, mis väidavad, et need kaks sisendit pole mitte vasturääkivad vaid teineteist täiendavad. Seda sorti kriitiline debatt eksisteerib ka teiste demokraatia mõistete hulgas, mistõttu paljude arvates peaks olema temaatilistele mõistetele nagu läbipaistvus, õigusnorm ja tolerantsus praktikas seatud teatud piirangud.
Meile on piisav, kui kõik demokraatia mõisted on mingilgi määral realiseerunud EL-i raamistikus. Euroopastumise näiteks võib tuua erinevate mõistete olemasolu EL-i maade, regioonide ja sektorite vahel. Artikli eesmärk on uurida EL-i demokraatia sõltuvust, peegeldades mitmeid demokraatia mõisteid survegruppide käitumises. Kas EL-i demokraatiat peab seletama sellise käitumise kaudu? Kas survegruppidel on pos. või. neg mõju nendele mõistetele, või polegi mõju?
Sisendite mõju
EL on selgelt suhteliselt avatud konkurentsivõimeline keskkond, mille indikaatoriteks on:
a) uute probleemide tihe sissevool ja uute ülesannete tekkimine;
b) Uute režiimide ja poliitiliste väärtuse regulaarne läbilaskmine;
c) ning rohke nn esinduslike ekspertide kaasamine
Suur konkurentsivõime probleemide, väärtuste jaekspertide vahel näitab pluralismi otsustavate riikide seas. Survegrupid mängivad suurt rolli süsteemi avatud ja konkurentsivõimelisena hoidmisel, mille positiivne tõestus on nende tihe kaasamine otsuste tegemisel, negatiivne tõestus on olukord, kus on loodud ebatõeline kontrollsituatsioon. näiteks Europarlamendi otsevalimised jms (survegrupid ei saa otsust mõjutada).
Demokraatia sisendite koha pealt on survegruppidel erinevaid mõjusid. On vähe tõendeid, et need mängivad suurt rolli EP otsevalimsitel, kuid mõned üritavad mõjutada erakondade liikmeid, kandidaate avalikke debatte riigisisesel tasemel. Otsesed kanalid on see-eest loodud survegruppide poolt, kelledest paljud saadavad oma esindaja regulaarselt brüsselisse kohapeal infot koguma ja jagama . Paljud esinduskanalid koosnevad ka huvigruppide liikmetest. Massimeedia peaaegu et puudub EL-i sisendite seast. Survegrupid võivad küll olla väga kasulikud, kuid need pole piisavad EL-i sisenddemokraatiale. Mõnedel survegruppidel on tugevam positsioon kui teistel, näiteks riikide ministeeriumid ja multirahvuslikud rühmad. Proffesionaalsete survegruppide jaoks on süsteem eriti avatud ja läbilaskev, sest enne lobitööd on neil tehtud korrlaik ettevalmistus.
Survegruppidel säilib ka vähemalt kaks negatiivset mju EL-i sisenddemokraatiale. Esimene tuleb survegruppide, kui individuaalse organisatsiooni omadusest. Paljud survegrupid tahavad muuta süsteemi kinnisemaks oma konkurentidele, et neil oleks raskem saada võimu juurde. See on paradoks , kus avatus jõuab lukustumiseni. Olles ise võimul raskendavad nad konkurentide juurdepääsu informatsioonile ning jagavad enesele eksklusiivseid õigusi. teine negatiivne mõju tuleneb survegruppide kombinatsioonist. Kuna nii paljud grupid tahavad võimu juurde pääseda, siis võivad nad väga kergelt süsteemi umbe lasta kas siis oma nõudmiste rohkuse õvi keerukuse kaudu – avatus tekitab blokeeringuid. Mõlemad punktid võivad suurendada survegruppide vahelise tasakaalu vähenemist sisendite osas.
Ebavõrdust sissepääsul ja negatiivseid mõjusid, mis vivad esineda, vähendavad või elimineerivad kolm süsteemi-poolset korrektsioonimehhanismi. Esiteks, paljud uksed avanevad seestpoolt. Lootes saada uut informatsiooni ja ka toetajaid, kutsuvad El-i ametnikud tihtipeale ise vastuvõtule uusi, amatöörlikke ja vaeseid gruppe, samuti juba seesolevad grupid, kes tahavad areenile tuua uut verd, avardavad piire ja avavad uksi seestpoolt. Seetõttu on lävendid võimule saamiseks tihti ajutised ning muutuvad tihti. Teiseks, väljaspool olevad survegrupid, kes tahavad võimule, muudavad süsteemi avatumaks ja konkurentsirikkamaks, kui see juba on. Paljud saavad seespool väiksema positsiooni, arendavad ennast ning on paremal positsioonil uute ürituste korral ning leiavad sedasi tee. Kolmandaks, umbelaskmise probleemiga tegeldakse juba varastel sisendite korrastamisel, nagu uute ekspertkommiteede ja konsultatsiooniprotsesside juures. Seda on juhtunud jäätmekäitluse alal, kus arvukad konkureerivad survegrupid on omandanud poolametliku koha ühes või enamas kahekümneviiest ekspertkommitees.
EL sisenddekomkraatia õnnestumised on lühidalt, ja kasvavalt tingitud lobitööd tegevatest survegruppidest. See sõltuvus pole küll vajalik ega ka piisav, aga see eksisteerib igapäevases praktikas. Need õnnestumised räägivad aga vaid osa EL-i demokraatiast. Näiteks mistahes erinevatel positsioonidel survegrupid on, ei tohi neid siduda lõpliku mõjuga mingis küsimuses. Neil on ainult võimalus müjutada lõpptulemit demokraatlikul viisil.
Läbilaskevõime mõjud (throughput impacts)
Mitmest küljest on EL-i otsuste tegemine liikmesmaade jaoks üpriski representatiivne, kuid see pole survegruppide töö otsene tulemus. Survegruppide olemasolu on selgelt üks positiivsetest operatiivsetest põhjustest. Kui survegrupid on lähedal, siis ametnikud tegutsevad juba nende nõudmisi ja palveid ette ennustades ning tegutsevad sellevõrra ratsionnalsemalt, seetõttu värvatakse ja jagatakse positsioone pidades silmas survegruppide soove. Survegrupid mõjutavad igapäevaselt El-i tööd, tehes kättesaadavaks oma eksperdid ja lastes neil kaasa lüüa erinevate komisjonide töös. Näidates oma toetust, julgustavad nad otsustusprotsesse olema erinevate huvigruppide suhtes representatiivsemad.
Ekspertide, informatsiooni ja huvide olemasolu on väga abistav , kuid ebapiisav täielikuma representatiivse otsustusprotsessi loomisel, kui esindatud huvid on ühekülgsed. Samuti võivad ametnikud olla enesekesksed. Paljud ametnikud pooldavad tugevat konkurentsi survefruppide vahel, mis annab neile küll rohkem tasuta eksperte, informatsiooni ja tuge, kuid teisest küljest ka rohkem vabadust otsustada, kuid ta saab nö „teha toitu vaid kliendi poolt antud koostisosadega“.
Demokraatliku otsustustegevuse meetodid olenevad samuti survegruppide kohalolust. survegrupid eelsitavad ebanushääletuse meetodit ainult siis kui see annab neile soovitud tulemuse. Teades, et ametlikud kehad kontrollivad seda meetodit, eelistavad nad siiski konsensuslikku valikut enamushääletusele. Nad eelistavad suurt tõenäosust võita väike osa( konsensus ) viisile, kus on väike tõenäosus võita kogu osa. Mida rohkem survegrupid omavahel võistlevad, seda rohkem panustavad nad polüarhilisse otsustusmeetodisse.
Paljud survegrupid võimendavad demokraatlikke väärtusi, mis on läbilaskevõime mõjude osaks. Üksik survegrupp ise küll primaarselt legitiimset autoriteeti, diskursiivsust ja läbipaistvust ei nõua, see-eest tahab ta eelkõige võita. ja kui keegi, kes kardab et ta seda ei suuda, siis tahab ta ikka ausat vahekohtunikku, kes teeb otsuseid diskursiivsel ja läbipaistval viisil. Survegruppidel võõib olla otsustusprotsessidele ka neg mõju. Arvestades nende ülimat soovi võita, või mitte kaotada, arvavad paljud grupid, et demokraatia pole eesmärk iseeneses vaid hoopis viis või võimalus, mida saab kasutada paindlikult.
Ka neid begatiivseid mõjusid vähendavad kolm süsteemist tulenevat korrekstsioonimehhanismi. Esiteks, ükski areen pole lõplikult piiritletud . Alati on survegruppe, kes alles otsustavad, kas liituda võitlusega või mitte. Tulles areenile, võivad nad muuta selle veelgi representatiiivsemaks nii kvantideedi kui ka mitmekesisuse kohapealt. Lühidalt, väljundite legitiimsus on survegruppide töö vili.
See ei ole erinev ka kirjeldatud väljunddemokraatia meetoditest ja väärtustest. Survegrupid on seadnud EL-i instantside tegevusele piire, mille tulemuseks on keerukam valitsemissüsteem. Spetsiaalsed kodanike grupid kandideerivad EP-sse et olla taskaaulustav ja kontrolliv jõud. Kommitee süsteem, mida juhivad huvigrupid, on tohutu jõud. Survegrupid koostöös kohalike valitsustega, mis pärinevad legalisltlike traditsioonidega maadest on panustanud palju, et tuua otsustuskompromissid ühtsesse õigusruumi, seda läbi regulaarsete kohtuapellatsioonide.
Survegruppide olemasolu on küll abistav, kuid mitte piisav EL-i väljund-demokraatia loomiseks. Ametnikud, kes otsuseid vastu võtavad ja neile alla kirjutavad, võivad olla nende tegevuste suhtes kurdid ja pimedad . Olles ise mängijad, võivad nad kasutada teatud gruppide suhtes dikrimineerivaid võtteid, mida võib juhtuda igal EL-i tasemel.
Survegrupid võivad negatiivselt mõjutada ka demokraatia väljundite skoori, seda tänu soovile jõuda soovitud kohani võimu juures. Professionaalsed grupid on vüimelised ära tundma võimalusi, kuidas manipuleerida väärtusi ja meetodeid, et jõuda legitiimsuseni, kuid ettevaatlike mänijatena kasutavad nad neid võtteid harva. See-eest on amatöörlikud survegruid julgemad, seejuures mitte austades õigusnorme või aruandekohtustust, kindlakskujunenud ja austatud grupid võivad ära kasutada oma positsiooni. Väljundite pool võib seega peegeldada puudjääke legitiimsuses, mis on põhjustatud survegruppide käitumise omapärast.
Kolm süsteemist tulenevat kontrollmehanismi kaitsevad neid saamast reaalsuseks. Esiteks, ametlikus otsustussüsteemis jäävad paljud juriidilised ja sotsiaalsed kontrollid operatiivseks ka siis, kui ülejäänd seda ei ole. Teiseks, ka teised survegrupid kontrollivad konkurentide tööd. Kolmandaks, tagasiside mehhanism võib lasta varjul langeda. Kui mõnda väljundit peetakse demokraatiast kaugenevaks, siis survegrupid, kes on riskist teadlikud, distsiplineerib ise oma käitumist, olles ettevaatlikud.
Tagasiside mõjud
EL tulemuseks on kidlasti demokraatia mõjud liikmesriikidele. Mid toimub EL süsteemis võib valguda ka väljaspoole ja alati on inimesed (grupid), kes regeerivad sellele. Sellistes olukordades on kodanikud tagasisidemeks demokraatia augule ( loop of democracy). Kui inimesed reageerivad, siis läbi oma riigi ühiskonna vaimu.
EL lõpptulemusena võib mõjutada ka kindlaid väärtuseid ja meetodeid demokraatia tagasisideme saavutamisele . Vabadus ja õigused on meetmed, isegi eeldused tagasiside demokraatia saavutamisele. Poliitilised parteid ja massimeedia ainult teavitavad nende kodupublikut, selle asemel, et olla kindlaksmääratud osa tagasisideme vahendiks.
Grupid, kes tegelevad lobbytööga EL lipu all, neil võib olla negatiivne mõju eri ühiskondade demokraatiates. EL võib kahtluse alla seada kodumaise vabaduse ja õiguse, nagu näiteks Hollandi kohvishopid, kes müüvad lahjat narkootikume või Hispaania pullivõitlused või Suurbritannia töötunnid ja Kesk-Euroopa söömisharjumused ebatervusliku liha ja veini suhtes.
Euroopa Liidu demokraatia täiustamine läbi EL lobitöö
Survegruppide (kui sõltumatu muutuja) ja EL demokratia (kui sõltuv muutuja) suhet on väga keeruline seletada. Esiteks, survegruppide multifinality – survegrupid tekitavad rohkem mõju kui demokraatia üksi. Avalikustades informatsiooni ja kasutades inimressursse Komisjonis, nad aitavad edendada tõhusust EL otsustusprotsessis. Lisaks neil on spetsiaalsed vahendid mõjutamaks EL poliitikaid, nagu näiteks keskkond ja agraalmajandus. Sellistele väärtustele surumine aitavad kaasa (positiivselt või negatiivselt) EL demokraatia arengule. Teiseks, Euroopa Liidu demokraatia multicausality – EL ametnikud on eraldiseisvad survegruppidest, nad aitavad kaasa EL demokraatiale. Positiivsed näited : ametlikud ettepanekud Komisjonist, mis põhinevad formaalse demokraatia mõistel, reguleerimaks avalikku vastutavust. Teine põhjus on massimeedia. Nende kaasaaitamine EL demokraatiale on tühine või negatiivne. Enamasti kajastatakse EL halvast küljest ning kajastatakse nende poolt, kes näevad EL toimimist kõrvalt. Väga vähe kajastatakse ametlike teadaandeid. Ideaalis, võiks olla ajakirjanikud, kes on spetsiaalselt koolitatud EL asjade arusaamiseks, jägimiseks ja artikklite kirjutamiseks. Kas positiivsed mõjud suurenevad? Kas negatiivsed mõjus vähenevad?
Positiivsete mõjude tugevnemine
Positiivsete mõjude tugevnemine saab toimuda kolmel lähenemisel: aktiveerida/ elavdada , asutada/rajada ja profesionaliseerida (professionalisation) rohkem huvigruppe.Mida rohkem huvigruppe muutuvad aktiivsemaks Euroopa teemadel, siis seda edukamad ja paremini rganiseeritumad on nad EL tasandil. Seda rohkem suudavad nad tagada kasulikke mõjusid demokraatiale.
Negatiivsete mõjude vähendamine
Negatiivsete mõjude vähendamine saab toimuda samuti kolmel lähenemisel. Esiteks, mida rohkem kodumaiseid gruppe mängivad rolli EL lobbigruppides, seda väiksemaks muutuvad passivsete sõnumitega grupid. Teiseks, mida paremini lobbygrupid ennast kehtestada suudavad, seda rohkem peavad nad vähendama demokraatiale negatiivse mõju avaldamist. Mida rohkem lobbygruppe muutuvad proffesionaalsemateks (koos tehniliste oskustega ja konservatiivsusega), seda vähem nad põhjustavad tõsiseid vigastusi demokraatiale. Kolmandaks, avaliku huvide grupid on kasvavalt aktiveeritud kodanikuühiskonna poolt. Lihtliikmed suruvad gruppi parema kehtestaja staatuse poole.
Tegude peegeldus
Euroopa Liidu abitsiooniks on elada rahulikult koos Euroopas, osaliselt või täielikult muuta vanad poliitikajuhtimis praktikaid . EL otsuste tegemise „masinavärk“ on omandanud suure tähtsusega maine, tänu millele on EL seadus tavaseaduse ees erilisem. Sagedasti saavutatakse enam-vähem soovitud tulemusi. EL ametnikud on avatud uutele probleemidele ka huvirühmadele, mis pakuvad arenguvõimalust EL „masinavärki“.
Tegude peegeldus arendab edukuse võimalust. Lobby grupid võivad käituda juhuslikult või reflektoorselt, seda tehes võivad nad ka kogemata saavutada soovitud tulemusi. Aga neid kogemata juhtumeid pole eriti juhtunud. Mida põhjalikum on mõtlemine/peegeldus (reflection) sedasuurem on õnnestumise (edukuse) võimalus.
Üks üldiseid järeldusi kõigest sellest on see, et proffesionaalsemad lobby grupidteevad häid panuseid EL demokraatiale. Nad respekteervivad teisi ja käituvad kaalutlevalt. Tahes-tahtmata, nad aitavad tugevdada süsteemi. Pool-profesionaalsed grupid on külmaverelisemad grupid, et mitte teha vigu nende endi kahjuks, aga nad hoolivad vähem asjadest nagu kompromissideni jõudmisest, üldsuse kriikikast jne. Teine järeldus oleks see, et olles sõltuv avatud ja konkurentsivõimelisest demokraatiast, võib see panustada märkimisväärselt EL demokraatia arengule. Lühidalt, EL demokraatia on sõltuv mitmetest erinevatest gruppidest ja paljudest inimestest. Teades kuidas osaleda otsuste tegemise protsessis, sealjuures lobbytöö proffesionaalsusega arvestades.