Tööruum ja selle funktsionaalsus (4)

Kutsekool - Informaatika - Kontoritöö tarkvara

5 VÄGA HEA

Tööruum ja selle funktsionaalsus
Kui erinevate seadmete ja kontoritehnika hoolduse vajalikkuses on iga firmajuht veendunud, siis töötajate mugavuse ja heaolu pealt hoitakse sageli kokku. Töökoha loomisel tuleks silmas pidada töötaja 3 põhilist liiki vajadusi:

Füüsilised vajadused – tööasend, tegevused, harjutused-lõdvestused. Õige ja mugav tööasend on tervise pant. Saavutades sobivuse enda ja töökohaga, muudab see töötamise mugavamaks ja ka tootlikumaks.

Psühholoogilised vajadused – tööstiil, töökorraldus, pausid- vaheldus . Vähenda stressi, planeerides aega ette ja seades realistlikke päevaeesmärke. Eri tööülesannete vahetus tööpäeva jooksul aitab vähendada väsimust, aeg-ajalt tuleks teha väikeseid pause.

Keskkonna- alased vajadused – valgus, õhk, müra.
Töökohti luues tuleb seega eelkõige arvestada, et töökoht ise ei tohiks inimest väsitada. Iga töötaja töö iseloomu tuleks analüüsida ja sellest lähtuvalt soetada talle mööbel, valgustid ja muud sobivad lisad. Kontori sisustamisel on vajalik arvestada ka töötaja isikupära väljendamise võimalust. Kui töötaja tahab istuda akna all või teistest eraldatuna, peab tal selleks võimalus olema. Inimese privaatruumi vajadus enese ümber on erinev – osa tahavad omaette töötada, teised eelistavad enda ümber aktiivset suhtlemist. Samuti ei tohiks töötajale keelata pilte seintel või kerget korratust laual, sest ilmselt teeb töötaja ka paremat tööd just selles keskkonnas, mille ta ise endale valinud on.
Töötaja heaolu töökohal sõltub paljudest teguritest, kuid töötaja tervise ja hea tööjõudluse säilitamiseks peab kontor olema piisavalt valgustatud, õhutatud ning ergonoomiline , samal ajal ei tohiks alatähtsustada kontori üldist õhkkonda, konservatiivsust, asjalikkust ning visuaalset ühtlust.
Töökohti luues tuleks eelkõige arvestada, et need oleksid ergonoomilised. Väsinud ja kutsehaiguste käes kaeblev töötaja ei suuda anda maksimaalset panust. Kvaliteetse töökohaga, mis on küll kallim, kuid säästab märkimisväärselt tervist, on võimalik töötajat ka motiveerida . Masstoodetud, piisava reguleerimisvõimaluseta kontorisisustus ei vasta inimeste erinevatele vajadusetele, sest iga inimene on unikaalne. Parim variant on muidugi kogu töökoha esinduslikkus ja mugavus, kus nii lauda kui tooli saab reguleerida vastavalt soovile. Paraku on ergonoomiline mööbel (mööbel, mida inimene saab ise oma vajadustele reguleerida kas mehhaaniliselt või elektri abil) Eestis hetkel pigem luksus - kui tarbekaup .
Sisustuse funktsionaalseks paigutamiseks tuleb analüüsida inimeste koostöötamist. Eri iseloomuga tööd vajavad mõningat eraldamist. Näiteks pidevalt klientidega telefoni teel vestlev sekretär suure tõenäosusega segab raamatupidaja tööd. Tavaliselt arvutatakse ühe töötaja jaoks umbes 6m² põrandapinda. Elemendid, millest töökoht tavaliselt koosneb on töölaud, arvutilaud ja abilaud -riiulid. Tänapäeval on need kõik enamasti üheks mööblitükiks integreeritud.
Umbes 70-95% töödest tehakse ära arvutiga, seetõttu on üheks olulisemaks osaks arvutilaud. Arvutilaud peaks olema liigendatav ja muudetava tasapinnaga. Kuvari asendit peab saama muuta nii, et ekraanile vaatamise nurk oleks võrreldes laua tasapinnaga võimalikult väike. Ergonoomilise töölaua miinimumnõudeks on monitori - ning lauatasapinna kõrguse reguleerimise võimalus. Istetöökohana mõeldud laua kõrgust saab muuta reguleeritavate lauajalgade abil, tavaliselt 10-12 cm ulatuses. Ergonoomiline töölaud võib olla nii tavalise neljakandilise lauaplaadiga kui ka selline, kuhu inimene saab nö “sisse sõita”.
Inimese tööasend peaks olema võimalikult loomulik. Asendit mõjutab loomulikult ka see, millel istutakse. Tool on tööks hädavajalik ning mõjutab oluliselt inimese füüsilist töövõimet. Ebamugav laud ei väsita pooltki nii kiiresti kui ebamugav tool. Büroos töötav inimene istub toolis keskmiselt poole oma ärkveloleku ajast, mis teeb 10 aastaga 19 650 tundi. Töösse süvenenult kaob tihti range distsipliin oma keha üle ja mõnus asend pole alati tervislik. Ergonoomiline tool peab tagama, et istumisasend ei tekitaks deformatsioone ega vaevusi . Hea tool laseb ka puhkepausidel lõõgastuda. Ergonoomilises toolis meenutab tööasend rohkem põlvitamist kui istumist. Vaatamata sellele, et osadel neil seljatugi isegi puudub, on tagatud selline asend, et inimene ise hoiab oma rühi paigas. Koormus ülakehale on väiksem ja töötaja ei väsi nii kiiresti. Paraku on ergonoomiline tool üsna kallis ning firma eelarve sunnib tihti otsustama odavamate toolide kasuks. Büroo sisustamisel puutub alustav firma kokku dilemmaga – kvaliteet versus hind. Kvaliteet igas mõttes – praktilisus , esteetilisus, ergonoomilisus ja vastupidavus. Kõik need kipuvad hinda paratamatult üles kruvima , aga firma edukaks käivitamiseks on just vaja võimalikult väikeste investeeringutega hakkama saada. Sellisel juhul tuleks silmas pidada asjaolu, et tooli valimisel on kõige tähtsam selle sobivus inimesele. Selleks peaks töötaja võimalusel ise tooli proovima ja otsustama, milline just kõige paremini sobib. Istuva tööviisiga inimesele on kindlasti vaja reguleeritava seljatoe ning istmega töötooli. Levinud eksiarvamus on, et tooli seljatugi peab toetama abaluu piirkonda, peamine on aga hoopis nimme- ristluu piirkonna toetamine . Oluline on ka, et jalad toetusid kindlalt põrandale ning põlved oleksid 90° nurga all. Kui terve päeva laua taga töötav inimene peab istuma toolil, mida ei saa tema vajaduste järgi reguleerida, on kaebused tervise kohta kiired tulema. Valutama hakkavad õlavööde, kael ja jalad, tekib lihaspinge ning vahel ka peavalu. Ergonoomilises toolis meenutab tööasend rohkem põlvitamist kui istumist. Vaatamata sellele, et osadel neil seljatugi isegi puudub, on tagatud selline asend, et inimene ise hoiab oma rühi paigas. Koormus ülakehale on väiksem ja töötaja ei väsi nii kiiresti. Ergonoomiline tool on paraku väga kallis ning maksab sama palju kui hea töölaud. Töötaja efektiivsus on aga üsna raskesti mõõdetav. Kokkuhoiule mõeldes tuleks silmas pidada ka väiksemaid kulutusi tervishoiule ja puhkusele, töötajate suuremat motiveeritust ja muudki .
Kui eelarve sunnib otsustama siiski odavamate toolide kasuks, tuleks tagada, et need mingi aja jooksul ümber vahetatakse . Katkises toolis langeb koormus lihastele ebavõrdselt ja tulemuseks on väsimus ning valulikud liigesed ja lihased.Päev läbi laua taga istuvale kontoritöötajale on hea lahendus ka kõrguse ja kaldenurga reguleerimisvõimalusega jalatugi . Jalatugi annab istudes õige kehaasendi hoidmiseks vajaliku toetuspunkti. Õige kehahoiak hoiab aga ära jalgade väsimise ning pinge ka seljas ja kaelapiirkonnas.
Mööblit võib ka liisida või rentida:
liising
+ maksed saab jaotada pikemale ajale, müüja vormistab kõik dokumendid
– lisanduvad liisinguintressid, väikseid koguseid ei saa liisida

kasutusrent
+ mööblit saab teatud aja tagant välja vahetada
– seni väga vähe levinud
kohe maksmine
+ summale ei lisandu mingisuguseid protsente ja teema on ammendatud
– tasuda tuleb kogu summa korraga
Mina pooldan kontorimööbli soetamisel siiski spetsiaalselt kontorimööbli pakkujaid nagu Standard. Nendel on aastatepikkune kogemus ja kui kogu mööbel on ostetud ühest asutusest , siis sobivad erinevad mööblitükid ka üksteisega kokku, neid saab erinevatel võimalustel kombineerida. Samas on tihti nende firmade hinnad üpriski kallid ja ettevõtted lähevad otsima odavamaid lahendusi. Praegusel hetkel on turul palju mööblipakkujaid ja hinnadki jäävad seinast seina….korraliku sekretäri tööruumi sisustuse võib saada juba 15 000 krooni eest (sisaldab lauda, tooli, kappi riiulitega ). Hinnad aga võivad küündida ka kümneid tuhandeid kroone kõrgemale.
Töökohal on õige valgustatus olenevalt büroo funktsioonist 500-750 luksi. Büroo tööruumide valgustamisel on tavapäraseks lahenduseks ripplakke paigutatud ühtlase jaotusega süvistatud allavalgustid. Tulemuseks on ülevalgustatud horisontaalpinnad ja valgustamata lagi ning seinad, millega kaasnevad mitmesugused kontrastiprobleemid. Ükski töötasapind, milleks loetakse peale laudade ja tahvli ka näiteks riiulit seina ääres, ei tohi jääda varju või olla alavalgustatud. Seetõttu tuleks allavalgustitega koos kasutada kas seinavalgusteid, suunatud põrandavalgusteid või töökoha kohtvalgusteid. Samal ajal tuleb jälgida, et valgus otse arvutiekraanile ei paistakse, sest see tekitab mitmeid kontrasti ja peegeldusprobleeme ning mõjub väsitavalt silmadele. Töökohale sobib lauavalgusti, millel on valguse teravat peegeldust hajutav reflektor ning lambi asukoha kõrguse ja nurga ning valgusallika valgustugevuse reguleerimise võimalus. Soovitav on kasutada päevavalgusele lähedase spektriga valgusallikaid – kompakt- või luminofoorlamp spektriga valge (nw) või ka soe valge (ww). Tavalise hõõgpirni kollakas valguses inimene väsib, tema keskendumisvõime ja aktiivsus kahanevad. Samal põhjusel ei sobi töölaua kohale ka halogeenlamp.
Kaasaaegsete büroohoonete põhiliseks probleemiks on ventilatsioonisüsteemi kaudu ringlev õhk. Kuna aknaid (klaasseinu) tuulutamiseks avada ei saa, kuumeneb õhk üle. Ka õhu suur süsinikdioksiidisisaldus eurostandardile vastavate akende -ustega ruumis on tõsine probleem. Töötajad kannatavad hapnikupuuduse all ja nimetatud olukorraga võivad kaasneda vaevused , mis on omased madala vererõhu all kannatajatele – peavalu, töövõime langus, virvendus silme ees ja halb enesetunne. Samuti muutub õhu saastatus aasta-aastalt suuremaks probleemiks. Üks võimalus õhu täiendavaks puhastamiseks kontoris on õhupuhasti. Eriti tasub õhupuhastit kasutada tubakasuitsu eemaldamiseks ning temast võib abi olla ka allergikutele, kes ei talu tolmuosakesi.
Parimaks suhteliseks niiskustasemeks elu- ja tööruumides loetakse 40-60%. Kütteperioodil langeb see keskmiselt 30%-ni, väga kuiva õhuga ruumides on õhuniiskus koguni alla 20%. Liiga kuiv õhk põhjustab tolmu lendumist, naha kuivamist ja hingamisteede haiguseid. Kuiva õhu tekkimise vastu saab kasutada õhuniisutajat, mis aitab tõsta keskküttega ruumides õhu niiskussisaldust.
Oma töötajatest hooliv ettevõtja peaks laskma mõõta töökeskkonna nö tervislikkust, et välja selgitada tööd segavad asjaolud ning vältida personali tervisprobleeme nagu peavalu, üleväsimus, liigesevalu ja allergia . Vaimse töö tegemisel peab tööruum vastama järgmistele tingimustele:

temperatuur 22-24° C
suhteline niiskus 40-60%
õhu liikumise kiirus alla 0,1 m/s
valgustatus üle 300 luksi
müratugevus max 50 detsibelli

Minu praeguses töökohas on töötingimused igati kaasaja nõuetele vastavad. Juhiabina töötan mugavas ja otstarbekas ruumis. Ainult minu ruumist on võimalik pääseda juhi tööruumi.
Tööruum on heledates värvitoonides. Seinad on helerohelised ja mööbel on hall ning põrandat katab parkett . Riiuleid ja kappe on piisavalt, nii et puudust tunda ei ole vaja. Konservatiivsetes toonides kontorimööbel mõjub asjalikult ja ühtlasi sõbralikult. Rahulikud heledad seinad ja kardinad mõjuvad rahustavalt ja aitavad vältida silmade väsimist. Minu tööruum on valgusküllane, kuna aknad on suured ja kunstlikku valgust on vaja ainult õhtuti. Kahju on muidugi sellest, et aknad avanevad sisehoovi. Ruum oli ja on olenemata ilmast jahe, sest päike paistab tuppa päeval kõigest viis minutit .
Töökoht on igati mugav ja on arvestatud sellega, et töötajal oleks kõik käe ulatuses. Töös kasutan telefone, faksi , koopiamasinat ning arvutit ja printerit. Kabinetis ei viibi peale minu ühtegi teist töötajat..
Minu tööruumis ei ole eriti lilli, lubatud oli juhi poolt ainult 1 eluslill. Samuti puuduvad lilled juhi toast , seal on vaid üks kunstlille kompositsioon . Peale selle on mul väga mugav reguleeritav tool ja üldiselt on minu töökoha kujundamisel järgitud kindlakskujunenud tavasid.
Kliendilaud
Kasutatud materjal:

Sihver L., Kontoriergonoomika käsiraamat. Tallinn, Teabekirjanduse, 2009.
Siirak V., Ergonoomilised soovitused. Tallinn, TTÜ Kirjastus, 2008
Vabariigi Valitsuse määrus "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"
Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1
Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362
http://www.rmp.ee/too/ohutus/604?HL=kust i
Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=72421

http://sekretar.ee/index.php?id=16638
http://sekretar.ee/index.php?id=16729
http://vana.sekretar.ee/160041art/
www.common.ee
www.standard.ee
www.mimosa.ee
www.sisustusweb.ee
http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=10&text_id=777&career_style =
http://juhtimine.ee

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 87 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

heily687 Õppematerjali autor

Sekretäri tööruum ja selle tehnika

kui erinevate seadmete ja kontoritehnika hoolduse vajalikkuses on iga firmajuht veendunud siis töötajate mugavuse ja heaolu pealt hoitakse sageli kokku töökoha loomisel tuleks silmas pidada töötaja 3 põhilist liiki vajadusi:

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA

jaoks on parim kõrgus umbes küünarnuki kõrgusel või mada- 2 paigutus lamal. Õige asendi korral on klaviatuur ja käsivars sama nurga all. Madalal asetseva klaviatuuri korral võib kalle olla pisut tahapoole. Klaviatuuri minimaalne kaugus lauaser-vast on 15 cm. Kui klaviatuur asub laual, peaks selle ees ole-ma vaba ruum küünarvarte toetamiseks, et vältida pingeid õlavarre lihastes. Optimaalne ruum on 20 cm. Kasuta ergonoomilise kujuga klaviatuurid, et randmed asetseksid klaviatuuri kasu- tamisel pingevabalt, neutraalses asendis. Klaviatuur ja hiir tuleks asetada alati ühele tasapinnale, mitte klaviatuuri klavia-

Ergonoomika

doc

Ergonoomiliselt hea töökoht

See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest. Tööandja üksi ei vastuta töötaja pikaajalise töövõime säilitamise eest, vaid ka töötaja ise võib ja suudab teha palju oma tervise säilitamise eesmärgil: · tervislikud eluviisid (mittesuitsetamine, alkoholi piiratud tarbimine, õige toitumine); · spordi harrastamine ja aktiivse eluviisi propageerimine;

Töökeskkond

doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

seljatoe kumerus, töötajad randmetoed, vajadusel jalatoed). 14 ei kasuta seljatuge. Klaviatuur peaks asetsema mitte Kontoriruum on hästi päris laua ääres, vaid selle servast valgustatud, aknad asuvad 10-15 cm kaugusel, et randmed raamatupidaja töökoha saaks vabalt lauale või randmetoele vastas ja paremal pool. toetuda. Monitori asetamine õigele

Tööohutus ja tervishoid

docx

Arvuti ergonoomia (labor nr.10): ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE

Seetõttu põhjustab minu mitteergonoomilise tööasendi enamasti töökohal olev tool. Kuna tooli, kõrgust, kaldenurka ega ka kaldenurga kõrgust ei saa muuta, pole võimalik toetada oma selga igas asendis. Seega tekivad valud ristluus ning õlavöötmes. Kuna toolil pole ka küünartugesid, ei saa ma toetada oma küünarvarsi, seega tekivad valud õlavöötmes ning kaela piirkonnas. On oluline vältida pidevat istumisasendit. Positiivne on aga selle labori puhul, et saab teha n.ö. puhkepause. Seega ei ole mul igapäevaseid valusid palju. 3. On väga oluline, et töökoht oleks ergonoomiline, sest ergonoomiliselt kujundatud töökoht ning õige asend tagavad kõrge tööviljakuse ning hea ja kestva tervise. Kui töötaja saab mugavalt oma asendit muuta, tekib vähem väsimust ning monotoonsust. Et töötaja ei peaks pidevalt kummardama, end venitama ega sirutama, on oluline, et

Ergonoomika

doc

Ekonoomiline büroo. Ruumikujundamise põhialused. Taimeseaded.

....................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest (4). 1. ERGONOOMILINE BÜROO 1.1. Milline töölaud on hea? Peamine reegel – vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis. Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see väsitab

Ergonoomika

docx

Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs

III. Häiriv müra Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist IV. Tööruumi sisekliima Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele, õhu temperatuur peaks jääma vahemikku 18-24 kraadi ja õhuniiskus 40-60% vahele. V. Õhu ionisatsioon, põhjustatuna paljundusseadmetest Selle vältimiseks peaks olema tööruumis piisav ventilatsioon, et vältida paljundusseadmetest väljapaiskavate ühendite sissehingamist. VI. Pikaajaline töö kuvariga Kuvariga töötamisel peavad puhkepausid moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast VII. Vale tööasend tingituna töökohale sobimatust töötoolist Kuvari ees töötaja peab saama tooli kõrgust reguleerida vastavalt oma kasvule, et saavutada õige töö- ja isteasend

Raamatupidamise alused

docx

Ergonoomiliselt hea töökoht

Ergonoomiliselt hea töökoht Tõnis Kalda AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele.

Tervis

doc

OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS

II samm: Selgitatakse välja, kes on ohustatud ja kuidas III samm: Hinnatakse riski suurust ja otsustatakse, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama IV samm: Pannakse kirja oma tegevus V samm: Analüüsitakse hindamise tulemusi ja tehke vajalikud korrektiivid Riskianalüüsi käigus vesteldi töötajatega, vaadeldi ja pildistati töökeskkonda. Tegevuste eesmärgiks oli personaalne lähenemine töötajatele ning selle käigus ohutegurite väljaselgitamine töökeskkonnas. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse Briti Sstandard 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus (tase) = tõenäosus ja tagajärg kombinatsioon TÕENÄOSUS TAGAJÄRG Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik

Tööohutus ja töötervishoid

Rohkem sarnaseid