Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade umberehitamiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 5

Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 5 (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Arhitektuur - Arhitektuuri ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade umberehitamiseks?
Mis oli isloomulik USA linnaehitusele?

Kodutöö nr 6

Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid.
Pariisis toimus sujuv üleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid , mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget.
Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse - kirik planeeritud ümmarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pü stine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline.
Linna suurejooneline rekonstrueerimine - Alles Napoleon I valitsusajal alustati.
Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Mü ncheni Ludwigstrasse. Londoni Buckinghami palee kompleks .
Generaalplaanide koostamine- Sai klassitsismiajastu linnaehitusele iseloomulikuks, mida rakendati pea kõ igis Euroopa suuremates linnades
Klassitsismile oli omane esinduslikkus, korrapä rasus ja ansamblilisus. - Londonis St.James Park, Green Park.
Inglise klassitsistliku linnaehituse ü heks põhimõtteks sai regulaarse ja maalilise planeeringu ü hendamine . - Regent Street . Pargid

Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade ümberehitamiseks? Pariis, Viin , London – mida tehti? (lühidalt)
Linnad arenesid nii kiiresti, mis omakorda tähendas rahvaarvu hoogsat suurenemist . See tekitas vajaduse transpordimagistraalide järgi. Seetõttu seisid Euroopa linnade juhtkonnad silmitsi linna kiire rekonstrueerimise vajadusega .
Pariisi tähtsaks ümberehituse põhjuseks oli kindlasti Napoleon III autoritaarne sise- ja agressiivne välispoliitika. Mida üritati saavutada:

Tõrjuda rekonstrueerimise käigus Pariisi kesklinnast välja proletariaat ning kaotada kitsad tänavad.

Kindlustada sirgjooneliste laiade tänavate abil ratsa - ja kahurväe kiire kohalesaabumine ülestõusu puhul

Vähendada tööpuudust, rakendades töötuid Pariisi rekonstrueerimisel

Saavutada linnas minimaalseimgi sanitaarne olukord.
Linna generaalplaan, mille käigus lammutati vanad keskaegsed linnamüürid ning rajati kokku 165 kilomeetrit uusi tänavaid ja 48 km bulvareid. Pikendati Rivoli tänavat ning rajati sellele pikendusele risti uus magistraal . Järgmiseks loodi Saint Germane ́i bulvari poolring . Haussmanni suurejoonelise rekonstrueerimisplaaniga viidi praktiliselt lõpule ka Pariisi peatelje väljakujundamine. Peatänavate muudesse sõlmedesse jaotati aga linnale vajalikke ühiskondlikke hooneid – teatreid , kirikuid, vaksaleid, muuseume, paleesid jne.
Viinis likvideeriti muldkindlustused, mis olid takistusteks tööstuse ja transpordi arengule. Lammutatigi Austria-Ungari keisririigi pealinna ümbritsev bastionide vöönd ja 500 meetri laiusel glassiil algas suurejooneline ehitustegevus. Viini Ringi loomine üks hiilgavamaid peatükke Austria ajaloos. Viini eeskujul rajati Euroopa linnadesse hulgaliselt ringvööndeid.
Londonis pöörati tähelepanu eeskätt West Endile ja Cityle. Insener John Rennie projekteeritud-konstrueeritud Waterloo sild , mis paistab silma nii kunstiliste kui konstruktiivsete omaduste poolest. Arhitektid Ch. Cockerele ja H. Elmes ehitasid neoklassitsistlikke panga- ja kindlustushooneid. Klassitsistlik väljakukujundus nagu näiteks Green Park, Buckinghami palee lossi park, St.James Park. Tähtsaks sai ka Regent Streeti.

Linnade kiire arengu ja ülerahvastumisega seotud probleemidele võimalike lahenduste otsimine 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses– uued ideed linnaehituses.
Pariisis rajati vanade tööliskvartalite kohale kaks võimsat diametraaltänavat, ü mber keskuse sõiduks poolring-magistraal ja rida haljasalasid. Haussmann mõtles välja ka üürimajade põhitüübi, mille kolm põhikorrust olid ühelaadse planeeringuga ( alumisel korrusel paiknesid kauplused, teisel, kolmandal ja neljandal korrusel elas jõukam keskklass , viiendal ja kuuendal korruselaga vaesem keskklass).
Üsna samalaadsed eesmärgid olid ka Viini keskuse rekonstrueerimisel, kus lammutatud linnamüüri asemele rajati uus magistraal – Viini Ring. Wagner pööras tä helepanu linna rajoonimise vajadusele ja arvestas oma linnaehituslikes plaanides ka nn. “keskmise linnakodanikuga.” Otto Wagneri linnaehituskavade tähtsaimaks momendiks osutus aga tema ettepanek riigistada linna kasvuks vajalikud maa-alad, sest see andis võ imaluse reguleerida maa hindu ning kontrollida linna kasvu.
Londonis püüti äärelinnade hoonestamisel leida uusi lahendusvõ tteid . Inglismaa 19.sajandi linnaehituslikke otsinguid kroonis sajandilõpul Ebenezer Howardi mõttetöö tulemusena ilmavalgust näinud aedlinna idee.

Mis oli isloomulik USA linnaehitusele?

Katkematu linn

Aluseks regulaarne malelaua taoline võrgustik, kus iga 250 m tagant suunduvad piki saart põhjakirde suunas sirgaed avenüüd, mida iga 85 m tagant lõikavad läbi nendega ristsuunalised tänavad

Järjest rohkem hakati Manhattani ümber eeslinnu rajama

Rajati suured kaubanduskeskused äärelinnadesse, autoteede vahetuslähedusse

Chicagost sai ka pilvelõhkujate sünnilinn

Rajatud regulaarse planeeringu põhjal, enamiku linnade keskosa on hoonestatud kõrghoonetega

Kesklinn oli erakordse kontsentratsiooniastmega ( lift - hakati maju kasvatama kõrgustesse)

Le Corbusier ’i linnaehituslikud ideed (enne ja pärast II MS).

Postidel seisev hoone: hoiab maapinna vabana

Vaba põhiplaan: kandvate seinte puudumine loob siseruumi paindlikkuse

Minimaalne fassaadikujundus: kandekonstruktsioon ei paljastu fassaadil, mis lubab luua puhtaid pindu;

Katuseaed: hoone ehitusalune maapind kompenseeritakse katusetasandil asuva rohelusega;

Lintaknad: „lõikavad“ fassaadi kogu hoone pikkuses ja valgustavad siseruumi ühtlasemalt

Kõ rged tornitaolised kontorihooned ümbritsetud madalamate elamuhoonete ning parkidega

Jooned ja objektid, millest maja koosnes, olid väljanägemiselt väga moodsad ja uuenduslikud tollel ajal

Totalitaarne linnaehitus . Mis on iseloomulik. Tooge näiteid.
Itaalias
Despootliku riigikorra kindlustamisega hakati ümber kujundama arhitektuuri. Kõigepealt keelustati funktsionalism. Uue arhitektuuristiili määratlemisel tugineti neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile. Hakati taaskord looma triumfiarhitektuuri ning sellega seoses hakati ümber korraldama ka Rooma planeeringut, mis nägi ette linna märgatava laiendamise põhja suunas. Mussolini aegset totalitaarset arhitektuuri esindavad kaks linna- Sabaudia ja Littorio. Kuna leegionäridele oli ette nähtud maatükk ustava teenistuse eest, kujunesid need linnad hoonestusega agraarseteks aedlinnadeks.
Saksamaal sai seda iseloomustada kui võimas, suurejooneline, ülev ja range. Esimeseks ehituskompleksiks sai Berliini Olümpiastaadion. Riigi ülemarhitektiks saanud Albert Speer seadis suunad ametlikule ja memoriaalarhitektuurile. Peamiseks ideeks sai väljakute rajamine. Suurepäraseks näiteks on Müncheni Kuninglik väljak. Rajati mõned korrapärase tänavastikuga elurajoonid, mille keskele kuulus tingimata paraadplats. Geomeetriline korrapärasus ilmestas ka äärelinnade eramurajoone.

Alvar Aalto ja linnaehitus.
Selsamal perioodil tõusis Soomes esile väljapaistev arhitekt Alvar Aalto, funktsionalismi ja
orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aastatel 1936-39 kavandas ta Sunilasse tselluloositehase koos elamu-piirkondadega. Looduse täieliku säilitamisega viis Aalto ellu linna orgaanilise planeerimise põhimõtte, kus linna iga maja, rajooni ja tööstusrajooni kasv peab toimuma üheaegselt. Sellestsamast põhimõttest lähtudes lõi Aalto 1940. a ka oma eksperimentaallinna projekti, kus maastik tingis paljude erinevat tüüpi majade ehitamise. Linnakujundusliku elemendina kasutas Aalto lainjat seina. Meeldiva mulje lõi plokkmajade spiraalikujuline paigutamine ümber künka. Kauttua (1943) ja Oulu (1943, ei rakendatud) linnaplaanide koostamisel olid lähtealuseks samad eeltoodud ideed. Ehituse ja maastiku sidus Aalto ühtseks tervikuks ka Seinäjoki haldus- ja kultuurikeskuse rajamisel 1958-65. Terviklikkust võimendas veelgi arhitekti enda poolt majadesse kavandatud mööbel.
8. Walter Gropius ja linnaehitus.
Bauhausi ühe juhtfiguuri Walter Gropiuse vabaplaneerimise kontseptsioon , mida õigupoolest võib käsitleda ka Le Corbusier vertikaalse aedlinna idee edasiarendusena. Gropiuse idee kätkes endas kardinaalseid muutusi suhtumises tänavaruumi kui millessegi konstantsesse. Vabaplaneeringus nägi arhitekt võimalust hoonestuse niisuguseks paigutuseks, et igast korterist oleks näha majadevahelist üldkasutatavat muruplatsi ning igasse elutuppa paistaks päike.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

teague Õppematerjali autor

1) Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses.
2) Mis linn kujunes barokiajastu linnaehituse näidiseks, iseloomustage lühidalt kuidas ümber planeeriti ja lisage linnaplaan.
3) Millistes linnades veel barokiajastul analoogilisi võtteid kasutati – leidke ja lisage nende plaanid.

Sarnased õppematerjalid

pdf

AJALUGU Kodutöö nr 6

Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar

Ajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L

Maastikuarhitektuuri ajalugu