Noorte teadlikkus driftist (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Kaarel-Martin Maarand
Noorte teadlikkus driftist
Uurimustöö juhendaja :
Andero Vaarik
Tallinn 2015

Resümee

Uurimustöö eesmärk on teada saada, kui palju ja mida noored teavad driftist.
Valisin selle teema, kuna ma olen neljandat hooaega drifti võistlustel rajakohtunik, oman Eesti Autospordi Liit poolt välja antud kohtunikulitsentsi. Seega ise olen selle motospordi alaga tuttav. Tahan ka ise sellest teemast rohkem teada saada ja noorte teadlikkus driftis on väga tähtis, et tuleks aina rohkem noori kõige kiiremini kasvavasse motospordi alasse juurde.
Küsitlus oli interneti põhiline, kasutasin interneti küsimustikku ’’Google Vormid’’. Küsitlus oli suunatud 14-17aastastele. Selles küsisin nende teadmisi ja huvi drifti vastu.
Töö on … lehekülge pikk.
Võtmesõnad:
Drift ; Noored
The goal of the research was to find out how much and what do the young people know about drifting.
I chose this topic because I am a track judge at drift events now for the 4th season in a row and I own a license released by The Estonian Motorsport Union. That meaning I’m familiar with the sport . I want to find out more about this subject and Young peoples’ knowledge about drifting is very vital to get more youngsters join the most rapidly growing motorsport.
The poll was taken online and for the poll I used ’’Google Forms ’’. The poll was meant for 14-17 year olds and in it I asked about their knowledge and interest towards drifting.
The research is … pages long.
Keywords:
Drift; Youngsters

Sisukord

Resümee 2
Sisukord 3
Sissejuhatus 4
1Referaat 5
1.1 Mis on drift? 5
1.2 Drifti ajalugu 5
1.3 Drifti põhiolemus 6
1.4 Võistluste läbiviimine 7
1.5 Autod 8
1.6 Wisefab 9
2Uurimus 12
2.1 Uurimuse sissejuhatus 12
2.2 Uurimuse tulemus 15
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17
3Lisad 18
Lisa 1. Uurimuse online küsimustik 18

Sissejuhatus

Olen neljandat hooaega drifti võistlustel rajakohtunik, oman Eesti Autospordi Liit poolt välja antud kohtunikulitsentsi. Seega ise olen selle motospordi alaga tuttav.
Drift on võrreldes teiste motospordi aladega Eestis suhteliselt uus ala. Hetkel on drift kõige kiiremini kasvav ja arenev motospordi ala. Kuna ma olen ise sellel motospordi alal korraldaja poolt tegev, siis tekkis mul huvi uurida palju noori ja mida üldse teavad driftist.
Eesmärk on noortele seda ala tutvustada ja selgitada, et see ei ole lihtsalt külg ees sõites rehvide tossutamine ja äratada noortes huvi selle ala vastu, et nad tuleks ise võistlusi vaatama või ise võistlustel osalema .
Driftile on juba tekkinud omad fännid. Iga võistlusi käib vaatamas keskmiselt 2000 inimest (Salmre 2015).
Uurimuse teostamiseks koostasin online küsimustiku, millele said vastata 31 noorukit.

1Referaat

1.1 Mis on drift?

Drift on autospordis suhteliselt uus ala. Drift on ainus autospordi ala, kus tulemust ei mõõdeta kellaga, vaid tulemuse saab kohtunike poolt visuaalsel vaatlusel määratud punktid.
Driftivõistlusel viiakse auto meelega ülejuhitavaks nii, et see hakkab külg ees liikuma. Samal ajal peab juht säilitama auto üle kontrolli ja liikuma ühtlaselt. Auto driftib, kui auto tagumise telje pöörderaadius on suurem, kui esimesel teljel ning auto esirattad on suunatud pöördele vastassuunas.
Võistluse kohtunikud hindavad sõidujoont, kiirust, „kurvitamist“, suitsu hulka ja meelelahutuslikku külge. Sõitja peab püsima eelnevalt määratud sõidujoonel. (EAL 2015)
Eesti Autospordi Liidu Drifti komitee liige Marko Opmann ütles: ’’Drift on mootorispordiga seotud elustiil, mis ühendab kõiki, kellel veres natuke bensiini voolab ja kellel säilinud nooruslik mõtteviis. Mina tegelen sellega põhjusel, et see mulle meeldib. See on nagu mõnele shokolaad ,või tantsimine. Samuti on see hea võimalus näha sõpru ja tuttavaid mujal, kui facebooki lehekülgedel.’’

1.2 Drifti ajalugu

Kuigi drifti algupärane sünnikoht on teadmata, peatakse driftingu üheks esimeseks sünnimaaks siiski Jaapanit. See oli kõige kuulsam All Japan Touring Car Championship võidusõitudel. Motomaailma legend kes hakkas mootorratta asemel sõitma autoga , Kunimitsu Takahashi, oli 1970el kõige tähtsam drifti tehnikate looja. See teenis talle meistritiitleid ja hulga fänne kes nautisid suitsevat kummide vaatepilti. (EAL 2015)
Keiichi Tsuchiya, on tuntud, kui „Drifti Kuningas“, ta hakkas eriti huvi tundma Takahashi drifti tehnikast. Tsuchiya hakkas harjutama oma drifti oskusi Jaapani mägiteedel ja kiiresti sai tuntuks võidusõitjate hulgas. 1987 mitmed populaarsed autode ajakirjad ja tuuning garaažid nõustusid tegema video Tsuchiya driftimise oskustest. See video, tuntud kui Pluspy, sai tuntuks ja inspireeris paljusid tänapäeva professionaalseid drifti sõitjaid. 1988 a. koostöös Option ajakirja asutaja ja peatoimetajaga Daijiro Inada, aitas ta organiseerida ühe esimestest spetsiaalselt drifti võistlustest nimega D1 Grand Prix. Ta driftis ka Jaapani Tsukuba ringraja igas kurvis. (Wikipedia 2015)
Drifting pärineb Jaapani mägiteedelt, kus hulljulged amatöörid sõitsid külg ees öistel touge-sõitudel, mida nad olid aastaid harjutanud. Järgmise etapine jõudis drifting maanteele ning alles hiljuti sai see ametlikuks spordialaks. Maailma kõige enam hinnatud driftingu professionaalide klassi D1GP võistlus peeti esimest korda 2001. aastal Jaapani maanteedel.
Rahvusvahelisele tasandile hakkas ala jõudma 2003. aastal, kui esmakordselt peeti D1 võistlus USAs. 2007. aasta alguseks peeti võistlusi juba lisaks Jaapanile ja USA-le ka Austraalias, Uus- Meremaal , Malaisias, Suur-Britannias ja Iirimaal . On loodud ka uus Euroopa Meistrivõistluste sari, kus hetkel on pearõhk võistlusradade poolest veel Briti saartel. Tõusvaid võistlussarju leidub juba väga paljudest riikidest, Skandinaaviamaade hulgas peetakse hetkel kõige kõvemaks driftingu-riigiks Norrat. (EDA 2015)

1.3 Drifti põhiolemus

Peaaegu eranditult kõigi traditsiooniliste mootorispordialade puhul on võitja see, kes jõuab kõige kiiremini stardist finišisse. Driftingus erineb teistest selgelt – siin saavad otsustavaks sõidustiilstiil ja äärmuslikkuseni viidud auto käsitsemise oskus.
Driftingu põhiline mõte on läbida tagaveolise autoga eelnevalt määratletud asfalteeritud kurviline võistlusrada võimalikult suure libisemisnurgaga ilma, et libisemine kordagi soorituse ajal katkeks. Sooritust hindavad võistluse kohtunikud, kes hindavad libisemisnurka, kiirust ja ettemääratud trajektooril püsimist. (EAL 2015)

1.4 Võistluste läbiviimine

Olenemata maast ja võistlussarjast, on drifti võistluse kulg järgmine: kõigepealt sõidab iga juht mitu individuaalsooritust, mille parim tulemus määrab tema koha osavõtjate hulgas. Ideaalne sooritus annab 100 punkti. Üksiksõitudes vaadatakse enim libisemisnurka, kiirust ja trajektooril püsimise täpsust ning nagu kohtunike poolt hinnatud aladel ikka, mõjutab punktide määra mõnel määral ka soorituse üldine esinduslikkus/väljanägemine/stiil. (EAL 2015)
Joone eest võimalikult palju punkte saamiseks tuleb võtta õige trajektoor rajal, mis enne võistlust arutletakse läbi sõitjate koosolekul. Show punktide jaoks saab teha mitmeid asju, ajada auto võimalikult lähedale seinale, võimalikult palju suitsu tekitada või riivata cliping punkte ja rahva reaktsioon. Nurga punktide jaoks peab olema auto perfektse nurga all ja esi rataste asend. Kiiruse punkte antakse siis olenevalt ürituselt kus mis kiirusindeks kurvi sisenemiseks on, mida kiirem seda parem. Need kiirused ulatuvad enamasti 80km/h kuni 140km/h või isegi rohkem, olenevalt kui kiire on rada. (Wikipedia 2015)
Kõrgematasemelistes sarjades, kus kohti ei jagata üksiksõitudel saadud punktide põhjal, kasutatakse lõplike punktikohtade määramisel paarisdrifti. Sel puhul luuakse tavaliselt 16 võistleja väljalangemisel põhinev skeem, kus kaks sõitjat läbivad raja üheaegselt. Parim selgitatakse kahe sõidu tulemusena nii, et mõlemal juhil on võimalus sõita nii ees- kui järelsõitjana. Võistlejad püüavad saavutada parimat libisemisnurka ja kiirust, tagumine juht püüab alati sõita võimalikult lähedal eessõitjale või temast isegi mööduda, eessõitja omakorda püüab tagumisel eest ära sõita. Paarisdrift nõuab juhilt head pingetaluvust ja enamasti tehaksegi vigu rohkem paarissõitudes, kui üksiksõitudes. Pärast esimest sõitu määravad kohtunikud punktid paremale sõitjale. Kui paremust ei ole võimalik määrata, on seis 5-5 - kui üks teeb spinni või sõidab rajalt välja, saab punktiarvuks 10-0. Seejärel vahetavad juhid kohad ja sõidavad sama rajalõigu läbi veel ühe korra. Sõitja, kes kogus kahe sõiduga enam punkte, pääseb edasi võistlema, vähem punkte kogunud võistleja langeb võistlusest välja. Sellist „kiire surma“ meetodit rakendatakse seni, kuni paremusjärjerstus on selgunud. Võitja selgub finaalvooru paarisõidus, kus kohtuvad viimased kaks veel kaotamata juhti. (EAL 2015)

1.5 Autod

Kõige populaarsemad driftimise autod maailmas on Nissani S- seeria autod (200SX, Silvia ) ja Toyota AE86-keremudelid eri nimedega. See tuleneb peamiselt sellest, et need autod olid ala loojate sünnikohas Jaapanis amatööride soosikuiks. Põhimõtteliselt saab igast tagaveolisest esimootoriga autost ehitada eduka driftinguauto. Eriti USA-s, kus autotehased on asunud toetama driftingus võistlejaid, leidub tippmargi driftinguautode hulgas näiteks palju Ford Mustangeid. Ka Mopar ja General Motors on tehases valmistanud driftingu võistlusautosid.
Muudatused autode juures on tehtud selleks, et saavutada maksimaalset kontrolli ( reguleeritavad amortisaatorid, rataste kalded), suuremat libisemisnurka roolimuutuste kaudu ja laia väändeala mootori kohandamise osas. Kuigi suur võimsus iseenesest ei too küll õndsust ega ava uksi edule, on vabalt hingavad 1600 cc 4A-GE mootoritega varustatud Toyota Corollad püsivarustuseks isegi D1 tippvõistlustel. Siiski on suuremas osas võistlusautod võimsamad kui 300 hobujõudu. Eriti kõrgetasemelistel võistlustel on väga oluliseks näitajaks ka rehvid . Halvasti pidavate rehvidega ei ole võimalik saavutada ideaalse soorituse jaoks vajalikku kiirust, seetõttu kasutatakse võistlustel turu kõrgeimasse klassi kuuluvaid tänavasõidu võistlusrehve. Slikid ja muud võistlusrehvid on pea kõikides sarjades keelatud. Alustajale amatöörile sobivad harjutamiseks tegelikult peaaegu ükskõik millised soodsad rehvid. (EAL 2015)
Driftivõistlustel võib osaleda ka täitsa tavalise tagaveolise tänavasõidu autoga. Igal alal peab ju kuskilt alustama ja selleks on algajatele loodud Street klass. Natuke edasi arenenuna ja kui autosse paigaldada turvapuur, mis ei pea olema kogu auto ulatuses vaid piisab salongi puurist, saab juba osaleda Pro Street klassi võistlustel. Päris proffesionaalid sõidavad Pro klassis, kus peab juba olema spetsiaalselt driftiks ehitatud või kohandatud auto, milles on turvapuur kogu auto ulatuses.

1.6 Wisefab

Ardo Kalda: ’’Wisefab on kolme inimese ettevõtmine, kinkida BMW omanikele samad võimalused driftimaailmas nagu seda on Nissanite ja Toyotade omanikel ehk rohkelt nurka. Inimesed, kes selle ettevõtmise taga on: Risto Kõiv (insener), Andre Raud (fabrikaator) ja Ardo Kalda (müük, marketing ja hullumeelsed ideed).
Tegelikult sai lihtsalt kõrini sellest, et Euroopa piirkonna odavaimale driftitoorikule ehk BMW-le pole juppe võtta… nüüd on. Meie idee oli lõputult nurka ja õige drifti geomeetria, seda me suudame täna kindlasti pakkuda. Uhkusega võib väita, et ka enamus Nissanite jubinad sellist nurka pakkuda ei suuda.’’ (Zjuganov 2013)
Wisefab-i tööpõhimõtte lihtsustatud kirjeldus:
Tänavasõidu autode esirattad keeravad välja sõltuvalt automargist suurusjärgus 30-40 kraadi. Seejuures kui rattad on täiesti välja keeratud muutub ka ratta püstisuse nurk mille tulemusena väheneb rehvi kokkupuute pind teega ja väheneb pidamine. Kui nüüd külglibisemises auto läheb suurema nurga alla kui on võimalik rattaid välja keerata siis muutub auto juhitamatuks.
 Wisefab-i puhul sõltuvalt tootest saab esirattad välja keerata 60-65 kraadise nurga all. Selle tulemusena saab autoga külglibisemisse minna 20-30 kraadi suurema nurga all. Lisaks on wisefab silla ehitus selline et rattad on  „lääpas“ välja keeramata olekus kus auto liigub otse ja nii suurt pidamist pole vaja. Täielikult välja keerates on rattad aga risti teega ja rehvi kontaktpind on kõige suurem.
Joonis 1
1.7 Maksumused
Driftivõistlustel osalemine võib olla autospordi kohta suhteliselt odav, aga ka väga kallis, oleneb mis kallis ja mis sarja soovitakse sõita.
Esmalt on vaja autot.
Street klassis saab sõita oma igapäevase tagaveolise autoga, seega otsene kulu puudub.
Street klassis EMV hooaja eelarve on umbes 1000 EUR.
Pro klassis on juba vaja teha suuri kulutusi autole . Võib ka osta juba sobivaks ehitatud auto, mis olenevalt varustusest jäävad hinnavahemikku 25 000 EUR – 120 000 EUR. Juba mõned hooajad sõitnud võistlusauto saab veidi soodsamalt, nt Drifti Liidu Komitee esimehe, Kristjan Salmre, eelmise auto saaks soetada ca 15 000 EUR eest.
Pro klassis on EMV hooaja eelarve 8 000 EUR – 10 000 EUR. AllStars sarjas võisteldes on hooaja eelarve vähemalt 20 000 EUR – 22 000 EUR.
Hooaja eelarve tähendab kulutusi võistlusvarustusele, kütusele, rehvidele, võistlustele ja tagasi võistlusauto transport, stardimaksud.

2Uurimus

2.1 Uurimuse sissejuhatus

Käesoleva uurimistöö küsitlus viidi läbi online keskkonnas käesoleva aasta mais. Uurimuse sihtgrupiks olid 14 – 17 aastased noored. Ankeet koosnes kolmeteistkümnest küsimusest, kõikidele küsimustele vastamine oli kohustuslik. Küsitluse eesmärk oli teada saada, mida noored teavad driftist ja kas neil on huvi selle motospordi vastu.
Küsimus
Vastuse variandid
Vastajaid
Vastanute %
Kokku
31
Vanus
14-15
4
12,90%
 
16-17
27
87,10%
Sugu
Mees
25
80,65%
 
Naine
6
19,35%
Kas tead mis on drift?
jah
31
100,00%
 
ei
0
0,00%
Kust on drift alguse saanud?
Jaapan
24
77,42%
 
USA
7
22,58%
Drifti põhiolemus
Õige
11
35,48%
 
Pool õige
18
58,06%
 
Vale
2
6,45%
Eestlased on andnud olulise panuse kogu drifti maailmale – kuidas või millega?
Wisefab
4
12,90%
 
Ei tea
27
87,10%
Mida hinnatakse driftimise võistlustel?
Õige
25
80,65%
 
Vale/Ei tea
6
19,35%
Milliste autodega võib osaleda drifti võistlustel?
Õige
22
70,97%
 
Vale
9
29,03%
Millised drifti võistlussarjad ja/või etapid toimuvad Eestis?
Õige
7
22,58%
 
Vale
24
77,42%
Mis on Wisefab?
Õige
8
25,81%
 
Vale
23
74,19%
Kas sulle pakub drift huvi?
Jah
20
64,52%
 
Ei
11
35,48%
Kui head on su teadmised enda arvates driftist?
Väga halvad
5
16,13%
 
Halvad
7
22,58%
 
Keskmised
8
25,81%
 
Head
8
25,81%
 
Väga head
3
9,68%
Kas drift on sinu meelest kallis või odav autospordiala?
Kallis
21
67,74%
 
Keskmiselt kallis /olenevalt klassist
4
12,90%
 
Odav
6
19,35%

2.2 Uurimuse tulemus

Uurimustöö tulemusena sain ma teada, et kõik küsitlusele vastanud 31 isikut teadsid mis on drift, kuigi selle põhiolemust teadsid vähesed. Drifti sünnilugu sai alguse Jaapanist, seda teadsid 24vastanut. Ülejäänd 7 arvasid, et drift pärineb USAst. Driftist on huvitatud 20 ja mitte huvitatud 11 vastajat . Eesti on teinud suure panuse drifti maailmale Wisefabiga, seda teadsid vaid 4 isikut, kuid seda mis Wisefab on teadsid poole rohkemad. Noorte teadlikust driftist on veel kesine, aga kõik teavad mis see on ja see annab palju lootust, et mitmed noored soovivad selle spordialaga ühineda kui neil selleks piisavad vahendid on.

Kokkuvõte

Uurimuse eesmärk on positiivne. Kõik küsitluses osalenud teadsid mis on drift. Uurimustöö küsimustiku abiga sai osalenud noortele veelgi drifti olemust täpsustatud. Tutvustati Eestis väljatöötatud tehnoloogiat Wisefab, mille olemas olekust enamus siiski midagi ei teadnud ja mis võis neis tõenäoliselt rohkem huvi pakkuda.
Uurimustöö tulemusena sain teada, et kuigi drift on Eestis suhteliselt uus ala, teatakse sellest üllatavalt palju. See näitab drifti populaarsuse kasvu noorte seas.

Kasutatud kirjandus

E e s t i A u t o s p o r d i Liit 2015. Drift, Mis on driftisport? : http://www.autosport.ee/drift (20.05.2015)

E e s t i A u t o s p o r d i Liit 2015. Drift, Võistluste läbiviimine : http://www.autosport.ee/drift (20.05.2015)

E e s t i A u t o s p o r d i Liit 2015. Drift, Autod : http://www.autosport.ee/drift (20.05.2015)

E e s t i A u t o s p o r d i L i i t 2015. Kalender, Drifti Eesti meistrivõistluste kalender 2015 : http://www.autosport.ee/kalender-3 (20.05.2015)

E s t o n i a n D r i f t A s s o t c i a t s i o o n 2015. Ajalugu, Ala ajalugu : http://www.driftime.ee/ajalugu/ (20.05.2015)

Z j u g a n o v Sergei 2013. Ardo Kalda – wisefab.com : http://petrolheads.ee/3-kusimust/ardo-kalda-wisefab-com/ (20.05.2015)

W i k i p e d i a 2015. Drifting (motorsport), Drift competition : http://en.wikipedia.org/wiki/Drifting_(motorsport) (20.05.2015)

W i k i p e d i a 2015. Drifting (motorsport), Histori, Origin : http://en.wikipedia.org/wiki/Drifting_(motorsport) (20.05.2015)

S a l m r e Kristjan 2015. Suuliselt autorile (08.05.2015)

M a a r a n d Liis 2015. Joonis 1, Wisefab ja tänavasõidu auto

3Lisad

Lisa 1. Uurimuse online küsimustik

Noorte teadlikus driftist
Vastata palun ausalt ja kasutades vaid enda teadmisi
* Kohustuslik
Top of Form
Sugu *

•  Mees
  
•  Naine
  

Vanus *

•  14-15
  
•  16-17
  
•  18-19
  
•  20-21
  

Kas sa tead mis on drift? *

•  Jah
  
•  Ei
  

Kust on drift alguse saanud? *

•  USA
  
•  Inglismaa
  
•  Norra
  
•  Jaapan
  

Driftingu põhiolemus? *

•  Võitja on see, kes jõuab kõige kiiremini stardist finišisse
  
•  b) otsustavaks on sõidustiilstiil ja äärmuslikkuseni viidud auto käsitsemise oskus
  
•  c) läbida tagaveolise autoga eelnevalt määratletud asfalteeritud kurviline võistlusrada võimalikult suure libisemisnurgaga ilma, et libisemine kordagi soorituse ajal katkeks.
  

Eestlased on andnud olulise panuse kogu drifti maailmale – kuidas või millega? *
Mida hinnatakse driftimise võistlustel? *

•  Libisemisnurka, trajektooril püsimise täpsust
  
•  Soorituse üldine esinduslikkus/väljanägemine/stiil
  
•  Tandemsõidul esimese sõitja püüdu sõita võimalikult perfektselt (reeglite kohaselt) ja teise sõitja üritust esimest võimalikult täpselt ja lähedal sõites kopeerida.
  
•  Raja läbimise kiirust
  
•  Rajale sisenemise kiirust
  
•   Publiku reaktsiooni
  

Milliste autodega võib osaleda drifti võistlustel? *

•  Tänavasõidu autoga
  
•  Autoga millesse on paigaldatud turvapuur
  
•  Ümber ehitatud aga turvapuurita autoga
  

Millised drifti võistlussarjad ja/või etapid toimuvad Eestis? *
Mis on Wisefab?
Kas sulle pakub drift huvi? *

•  Jah
  
•  Ei
  

Kui head on su teadmised enda arvates driftist? *
1
2
3
4
5
Halb
Väga hea
Kas drift on sinu meelest kallis või odav autospordiala? *
20