Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust
• lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi Esmakordselt Eestis võttis selle kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal Toidupüramiid • näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult • välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab • alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa Valgusfooritabel • Toidugrupi lihtsustamiseks mõeldud • Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks • Tabelis esitatud toidud on jagatud rohkem ja vähem soovitatavateks • Punane (teatud gruppidele keelatud) – täiskasvanutele toite ei ole – selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida – Suuremad lapsed võivad vahel juua lahjat piimaga oakohvi • Kollane (vähetervislikud) – pole keelatud tarbida, kuid neid võiks süüa harva
koguseliselt pool taldrikust; · põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; · lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. · Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. · Taldrikureegli võttis esmakordselt Eestis kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal. Valgusfooritabel · Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks, sest pea kõik toidud on inimesele suuremal või vähemal määral vajalikud. Oluline on jälgida, et mõnda toitu söödaks rohkem ja tihedamini, teist väiksemates kogustes ja harvemini, et organism saaks kätte vajalikud toitained. Oluline on ka hea maitseelamus. Selleks, et ühe või teise toidu kasulikkus oleks lihtsalt mõistetav, võib neid tinglikult nimetada tervislikeks ja vähem tervislikeks.
...............................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid............6 3.TALDRIKUREEGEL..............................................................................................................7 4.VALGUSFOORITABEL.........................................................................................................9 5.ENERGIA JA TOITAINETE VAJADUSED.........................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................14 LISAD........................
Põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi Lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi Segatoitude puhul peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valgusfooritabel Rohelises osas olevaid toite võib tarbida iga päev või peaaegu iga päev ning neid võiks tinglikult nimetada tervislikeks Kollases osas asuvaid toite võiks tinglikult nimetada vähemtervislikeks Punases osas täiskasvanutele toite ei ole, kuid selle osa toite ei tohi lapsed üldse tarbida http://www.terviseinfo.ee/web/failid/valgusfooritabel.pdf 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki 2. Söö regulaarselt 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu