Inimest käsitletakse mõtleva loomana Aristotele järgi eristab inimest loomast keel, võime tunnetada; eristada head kurjast, vastavalt õiglast ebaõiglasest ja kasulikku kahjulikust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia vaatleb inimest kui liitsubstantsi. Olev(us), mis koosneb kehast ja hingest, alates Aristotelesest ka kehast, maisest hingest ning nn kosmilisest hingest (intellekt, mõistus) Kristlik antropoloogia tunnustab samuti inimese erilisust ja eristust kogu loodusest - inimese tõstab kogu looduse hulgast esile see, et ta on jumala palge järgi loodud, tema hing on võimeline eristama head kurjast st tal on eeldused eetiliseks elamiseks. Romantismile omane antropoloogia toob välja idee, et isiksus väljendub tema loomingulistes impulssides. Kristluselt võetakse üle ka idee, et inimene oma kujutlusvõime tõttu on looduse kroon ning võime tõttu mõelda ka mitte olevatest asjadest annab loomingulise eelise isegi jumala ees.
riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist
Nüüdisajastul ei pea enam rõhku panema vöörastele uskumustele, koolivormile. Koolis on kodukord muutunud leebemaks, õpilastele on antud rohkem sõnaõigust ja on paremini kaitstud. Õpetajad tänapäeval omavad vähem õigusi õpilaste suhtes, jõudu rakendada ei tohi ja sõnavalik on piiratud. Kindlasti on tänapäeval õppematerjal paremini kätte saadav, kui seda oli 20. saj alguspaigas. Õppejõududel ja õpilastel ei tehta soolist ega vanuselist eristust, kõik kes tahavad, saavad ka omandada vastava hariduse, milleks neil huvi on. Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina :D
tähendus/ese
tähendus/märk
tähendus/psüholoogiline kujund.
Formaalselt on kõikide nende eristamiste aluseks esemelise/mitteesemelise eristus. Husserlil on
mitteesemeliseks esemele suunatud teadvus, Heideggeril aga — olemine, mis nõuab erilist
mitteesemelist, mitteobjektiseerivat mõtlemist. Husserlil — teadvuse fenomenoloogia, Heideggeril
— olemise fenomenoloogia (mille aluseks on Sein
oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." Levinud fraasid: Elmar Salumaa (1992) "veini filosoofia" "ärifilosoofia" "elufilosoofia" NB! Eristust mitte-akadeemilise filosoofi ja külahullu vahel "arsti filosoofia" on kohati raske teha. Tooge veel näiteid:) III. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID Ent siiski ... "kõik mida me võime alustuseks ütelda, on see et Millega tegeleb filosoofia
Ideede maailm on tabatav ainult mõistusega. "Kui hing toimetab uurimist omaette, suundub igavese surematu ja muutumatu poole, ja kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatu läheduses nii kaua kui saab."1 Näilisuse tegelikkust tajuvad meeled. Näilisus on laias laastus olemas, kuid päriselt ei ole, see hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Tuleb silmas pidada, et näilisus ei taga tõelist teadmist. Platon selgitab näilisuse ja tõelise maailma eristust koopa-näitega (üks kuulsamaid filosoofia ajaloos). Ette tuleb kujutada gruppi inimesi, kes on aheldatud koopa seina külge, näoga seina poole. Nad ei näe, mis toimub nende selja taga vaid suudavad näha ainult varje seinal, mis langevad seljataga olevatelt esemetelt. Kuna vangid on aheldatult olnud terve oma elu, peavad nad varje tõelisteks. Varjude üle arutatakse ja luuakse algelisi teaduseid. "Neil oli seal kombeks
mitte identiteet, vaid toiming: see ei sõltu sellest, kes me oleme, vaid sellest, mida me teeme. Siiski ei tähenda soo performatiivsus tema tõlgenduses mitte etendamist, vaid ajalooliselt kujunenud sotsiaalsete tähenduste ja normide pidevat kordamist nii kõnes kui tegevuses. 1980. aastatel hakkasid eelkõige Ameerikas õilmitsema etendusuuringud (performance studies), mis üritasid lõhkuda tavapärast eristust teatri ja elu vahel. See tõi esiteks kaasa huvi institutsionaliseeritud teatri varju jääva etendamisakti vastu, mille analüüsimiseks on teatriuurijad ja -praktikud üritanud kohaldada eriti antropoloogia sõnavara. Teisalt on teatriteoreetikud asunud analüüsima ka teatriväliseid sündmusi, näiteks meeleavaldusi (Taylor 1994). Siin on mõjukaks osutunud teatriteoreetik ja -praktik Richard Schechner, kes on
teadvuse vormidega. Nähtumuste ja asjade iseendis eristus ning selle ajalooline tagapõhi . Kui tajutavate asjade ja mõtlemise vahel on selline mateeria ja vormi vahekord, mis on analoogiline sellele, mida Aristoteles oma ontoloogias oli kirjeldanud hülemorfismi printsiibiga, siis peab tajutu tõepoolest paratamatult olema kooskõlas mõtlemisega kui enda vormiga. Teadmise võimalikkuse probleemi selline lahendus sunnib aga Kanti tegema teist tema filosoofia jaoks alustrajavat eristust. Asju tuleb sel juhul üheltpoolt mõtelda nii, kuidas nad võivad olla sõltumatult meie tunnetuse “vormist”, ja teisest küljest nii, kuidas kogeme neid meie sõltuvalt oma tunnetuse “vormist”. Niisiis eristab ta nad kui “asjad iseendast” ( Dinge an sich selbst) asjadest kui “nähtumustest” (Erscheinungen) meie jaoks [B XXVI jj.]. Kui teadmise võimalikkuse tingimuseks on tunnetuse aprioorsed “vormid” meie tunnetusvõimes, siis
1. hellenistlik avalikkus; Antiik-Kreekas oli polis avalik sfäär debattide ja ühistegevuste jaoks. Kodanikud ei tegelenud tootmisega, aga nende staatus sõltus nende rollist majapidamise peana. 2. feodaalne (representatiivne) avalikkus; Kesk- ja varauusaegsetes feodaalriikides oli kitsas ring võimulolijaid (kuningas ja aadlikud), kes representeerisid oma võimu publiku ees ilma igasuguse poliitilise aruteluta. Avaliku ja erasfääri vahel pole eristust, kuningas on kuningriigis ainuke ,,avalik" asi. Pole diskussiooni ega kollektiivset tegevust, publik ainult vaatab ja kiidab heaks. Avalikkus tähendab võimu ja staatuse presenteerimist, staatuse demonstreerimist publiku ees tseremoniaalses vormis. Nt Louis XIV õukond 17.-18. saj vahetusel. 3. kodanlik (kriitiline) avalikkus; Kriitilise ajakirjanduse, kodanikuühiskonna (+ riigi sekkumine) ja kodanluse ehk keskklassi teke panid aluse kriitilise avalikkuse tekkele.
tähenduslikult seotud olla. Davidson on aastaid vaielnud Quine'iga selle üle, kas pidada andmeteks lähistiimulit ehk meelesignaali või kaugstiimulit ehk välismaailma objekti ennast. Quine empiristina ei ole nõustunud väliste objektidega kui tõendusmaterjaliga, Davidson seevastu rõhutab, et peale arusaamatuse seose ärrituse ning vaatluslause tähenduse vahel kätkeb see vahetegu endas ka "empirismi kolmandat dogmat, nimelt eristust sissetuleva "toore" sisu ning seda tõlgendava mõisteskeemi vahel. Pealegi jätab selline empirism ikkagi võimaluse skeptitsismiks. Kaugstiimuli käsitaja meie tõendusmaterjalina ehk teisisónu, epistemoloogiline eksternalism aga lubab tema meelest neid probleeme vältida. Paraku ei ole Davidsoni meelest quine'ilik närvilõpmete empirism ning eksternalism ühitatavad." Lause empiiriline sisu Quine'i empirismi kirjeldamiseks on tark seostada seda Quine'i enda poolt välja toodud
pole olemas ühtset muutumatut identiteeti. Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt konstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikkagi sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest. Identiteet, mida me tajume stabiilsena, on ainult keelelis-kehaliste väljenduste ja esituste kogum, mille taga pole nendele esitlustele soolist alusidentiteeti. Selle väitega kritiseerib Judith Butler, kes oli üks postmodernse feminismi esindajatest, omal ajal erakordselt olulist eristust sotsiaalse soo (gender) ja bioloogilise soo (sex) vahel, näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning et see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud ja kehaliselt tingitud "olemusest" (E. Annus 2009: 803-804). Siit jõuame tagasi Beauvoiri fakti juurde, et naiseks mitte ei sünnita, vaid saadakse. Minu arusaam feminismist ning nagu ma olen selle uurimuse käigus aru saanud, ka kõikide feminismi esindajate eesmärk
Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust; ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. - Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid
Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem, meelte ja mõistuse vahekord laiemalt jne. Moodsale vaimufilosoofiale on iseloomulik, et neid küsimusi üritatakse lahendada käsikäes teadusega: neurofüsioloogia, psühholoogia, tehisintellekti uurimine jne. Seega meie uurimisvaldkond siin:
Ta ütleb, et teksti ja kõne omadused lubavad teiste märgisüsteemidega võrreldes abstraktseid ideoloogilisi arvamusi paremini väljendada ja formuleerida. Loomulik keel on tähenduste, teadmiste ja arvamuste otsesel väljendamisel kõige selgem. Diskursus suudab kirjeldada sündmusi, tegusid ja uskusmusi mistahes konkreetsuse/ üldistuse ja ajalisel tasandil. 9. Kuidas defineerib Dijk diskursust? 3 eristust. Diskursus on laiendatud põhitähenduselt kommunikatiivne sündmus, piiratud põhitähenduselt kõne või tekst ning üldmõistena verbaalne tulem. 10. Milline on diskursuseuurimise panus ühiskonna analüüsis? See seletab süstemaatiliselt teksti ja kõne keerukaid struktuure ja strateegiaid, mida tegelikult sotsiaalses kontekstis ellu viiakse ehk inimeste poolt luuakse, tõlgendatakse ja kasutatakse. 11
kaamera käitub kui mehe silm, mis naise ihaobjektiks muudab · esimesed kaks on mõistmise tasand, järgmised kaks on need tasandid, milleni jõuatakse teksti interpreteerides(pm asi,millega peaks kultuurianalüütik-kriitik tegelema) · protsessid: 1) MÕISTMINE Semiootiline hermeneutika P. Rocoeur püüdis ühendada psühhoanalüüsi, semiootikat ja .... · E. Husserl püüdis ületada lääne mõttelaadi s a) subjekti ja objekti eristust meie oleme subjekt, kes saadab aktiivsuse objekti kallale (töötleb keemilise preparaadiga ja objekt ütleb, halasta mu peale), lootes, et objekt hakkab meile midagi pajatama (piinamine nt või koostöötaoline nähtus) --> see skeem kogu lääne mõttelaadi aluseks, me oleme sellega nii harjunud, et arvame, et see on normaalne. Husserl ütleb, et see on ainult üks koolkond lääne mõttelaadis. Pole
9. Fraasistruktuurigrammatika. Fraasistruktuurireeglid. Mis on fraasistruktuurigrammatika puudused? Fraasistruktuurigrammatika reeglite üldkuju on X Y (kus '' tähendab `asendada'); need on reeglid sümbolite asendamiseks, s.t. asendada võib ainult üks sümbol korraga. Fraasistruktuurireeglid on näiteks: S NP VP NP Det N VP V NP V meet, drink, sing Puuduseks on, et nad ei peegelda struktuurilist eristust nende kategooriate/elementide vahel, mida peasõna nõuab ja mida mitte. 10. X'-teooria. Mis on projektsioon, maksimaalne projektsioon, peasõna, domineerimissuhe, vahetud moodustajad, leksikaalsed kategooriad, funktsionaalsed kategooriad? Puustruktuurid X'-teoorias: (XP, X', X; IP, CP jne); komplement, määratleja, vaba laiend e adjunkt; ema, tütar, õde; jälg, nihutus.
* hommikusöök * ei söö toidukordade vahel * kehamassiindeks * ei suitseta * alkoholi vähe või üldse mitte * regulaarne füüsiline treening Kuidas keegi peaks käituma tahtes tõsta haigestumise riski. Tuleks suitsetada, palju rasvast toitu süüa, vähe liikuma, stressirikast töd tegema, vähe magama, sotsiaalselt isoleerima ennast. Kolmas loeng. Käitumine võib olla elustiili osas olla suunatud läbi teadlikkuse, kogemuse, väärtusmaailma. Bioloogia. Saab teha kaks eristust mees ja naine (hmm?) Kõige selgemad on need uurimused, mis tehakse sooerinevuste põhjal. Meeste eluiga on lühem, naistel on rohkem akuutseid haiguseid, naistel on kõrgem immuunsus. Naistel on kõrgem östrogeenide tase, seetõttu on on neil madalam südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk. Samas suureneb südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk peale menopausi. Immuunsus on kõrgem tänu suguhormoonidele. Testosteroon on hormoon, mis tõstab vere hüübivust
(arete) on teadmine! Siit järgmine Sokratese väide: keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest). Kuigi Sokrates ei anna retsepti, kuidas saavutada teadmist ja vältida seega kurja, aitab tema intellektuaalne hoiak teatud mõttes seda siiski vältida: analüüs, kahtlus. Näeme, et Sokratese meetodit äärmusse arendades ei saaks me milleski kindel olla (s.o. olla kompetentne ükskõik mis alal). Moodsas filosoofias on Sokratese kimbatuse välistamiseks kasutatud eristust: teadmine-kuidas (oskus) ja teadmine-et -- kusjuures esimene ei pruugi eeldada teist. Juba Aristoteles kritiseerib Sokratest, et too segab ühte teoreetilise ja praktilise teadmise. Sokratese filosoofia kui teatud intellektuaalne hoiak: püüdlemine. Jumalad ja nõmedad ei püüdle tarkuse poole. See sobib ka tänapäeva maailma, kus absoluutse tarkuse saavutamine on kahtluse alla seatud. 11 Seosed kaasajaga
Muistsed õpetlased võtsid vaatluse alla selle fenomeni. Tiberiuse valitsemise ajal iseloomustas Rooma autor Cornelius Celsus hullumeelsust, kui haigust, mis avaldub sihipäratus käitumises ning arusaamatus kõnes. Ta kirjeldab kahte sorti patsiente: need, kellel on luulud, aga kelle vaimne arutlusvõime on muidu kahjustamata ning need, kelle arutluskäik on häiritud. Hilisemased autorid, kes aktsepteerivad sama eristust, toovad näite mehest nimega Theophilius. Ta suutis muidu rääkida ja arutleda korralikult, aga samal ajal uskus ta, et oli kogu aeg ümbritsetud inimestega, kes mängivad flööti ja jälgivad teda. Ta tihti segas oma majapidamist sellega, et karjus nendele flöödimängijatele erinevaid käske. Teise näitena kirjeldavad autorid patsienti, kes arvas, et tal polnud pead ta uskus, et ta oli peata türann. Kuidas aga seostada selline hullumeelsus Caligulaga
Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi. Väikse töötajate arvuga organ.-s, kus tootenimetusi on ainult üks, võib vertikaalselt eristuda kolm taset (tippjuhid, keskastmejuhid ja kontrollijad), kuid horisontaalselt ei pruugi eristust olla. 26. Lõimitus (integration) tähistab, mil määral koordineeritakse hierarhia erinevaid tasemeid (vertikaalne lõimitus) ning mil määral koordineeritakse funktsionaalseid osakondi (horisontaalne lõimitus). Mida suurem on eristatus, seda erinevamad on osakondade eesmärgid, väärtused ja töövõtted. Isegi kui organ.-s on rohkelt eristamist, tuleb osakondade tegevust koordineerida ühise eesmärgi saavutamiseks; lõimitus ongi kirjeldatud koordineerimise määr. 27
struktuuris. Horisontaalne eristatus hõlmab eriala järgi jagatud osakondade arvu organisatsiooni struktuuris. Kõrgelt on eristatud organisatsioon, kus on palju võimutasemeid, kusjuures iga tase on aruandekohuslane järgmise ees, ning kus on palju eri toote- või teenusevaldkondi. Väikse töötajate arvuga organ.-s, kus tootenimetusi on ainult üks, võib vertikaalselt eristuda kolm taset (tippjuhid, keskastmejuhid ja kontrollijad), kuid horisontaalselt ei pruugi eristust olla. 26. Lõimitus (integration) tähistab, mil määral koordineeritakse hierarhia erinevaid tasemeid (vertikaalne lõimitus) ning mil määral koordineeritakse funktsionaalseid osakondi (horisontaalne lõimitus). Mida suurem on eristatus, seda erinevamad on osakondade eesmärgid, väärtused ja töövõtted. Isegi kui organ.-s on rohkelt eristamist, tuleb osakondade tegevust koordineerida ühise eesmärgi saavutamiseks; lõimitus ongi kirjeldatud koordineerimise määr. 27
See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu, maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Vahetud: (Müüdiline, kristlik-religioosne) Teoreetilised: (filosoofia, teoloogia,teadus) MÜÜT: hõimu või sugukonna algkogum, etumoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Jumalad olid inimnäolised, viibisid inimeste keskel, neid iseloomustasid inimlikud pahed. Olulisim erinevus: jumalad ei suutnud surra, varjatusse minna. Surma mõistsid kreeklased ära-oluna, mitte olematusena. Siit võrsus ka esimene filosoofia küsimus: mis (milline olev) oli kõige alguseks-aluseks (arche). ***Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana. Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist,
suunanäitajana). Ratsionalism uuendusmeelsed kirikuõpetajad, proovisid talupoegi harida, andsid nõu (Nt Põltsamaa kirikuõpetaja A. W Hupel raamatukogu seltsi eestvedaja, seltsielu elavdaja, aktiivne mees). Ka Kreutzwaldi vaated kirikule olid mõjutatud ratsionalistlikust teoloogiast. Positiivne on see õpetus 19 saj kirjalikes tekstides oli filosoofilise maailmavaate alus, selle kaudu otsiti vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nagu surm, haigused, saatus. Ei olnud väga eristust ilmaliku ja sakraalse vahel, olid läbipõimunud ja seotud, ilmalikke probleeme selgitati läbi teoloogia. Nt Kreutzwaldi ,,Mihkel Põllupapp" edukas talupoeg, majapidamine korrasja tulus. Rikas vs vaene (jumal rikka poolel), edukuse taga kirikus käimine. Protestantlik õpetus = töö = kapitalism. Jumal annab märku äravalitusest läbi su tegude õnnestumise (hea viljasaak jms), see vabastab inimese psühholoogiliset
CANON. EF - täiskaader sensorile objektiiv (võib kas. ka poolkaadri ees) EF-S - ainult poolkaadriga objektiividele (tehtud selleks, et oleks odavam toota, aga üldiselt ei soovita, sest poolkaadri ees saab EF-iga parema kvaliteediga foto) EF-L - profiseeria objektiivide tähistus (punase ringiga ja KALLID) NIKON. D - täiskaadrile DX - poolkaadrile D ED - profiseeria PENTAX. FA - tavaobjektiiv (kuna Pentaxil ei ole täiskaader kaamerat, siis ei ole olemas siin samasugust eristust nagu känonnil ja nixil) DA* - profiseeria objektiivid (kallimad, paremad ...) SIGMA. DC - didikaameratele (ehk siis poolkaader) DG - filmikaamerale ( täiskaader) EX - profiseeria 12 | d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused
· Psühhoanalüütiline- kõige levinud, tuntum- kasutatakse kirjanduses, kunstis ja ka eneseabi õpikutes. Freud- teadvustamatuse printsiip (Das Unbewusste)- kui suurt osa teadvusest on võimalik teadvustada- kõik mis on teadvuses, on võimalik tähelepanu pöörata. On olemas teatud protsesse, mida teadvustada pole võimalik sest vastu seisab psüühika. Väljatõrjutu (mida teadvusesse tuua ei saa) mängib olulist rolli meie käitumise kujundamises. Psüühika kolm instantsi (eristust): ...MISKI (das Es)- mis moodustab isiksuse tuuma, see on sünniga kaasa antud, moodustab meie psüühilise energia allika ja meie elu jõu. Energia investeerimisel objektidesse tekibki nauding, iha. ... MINA (Ich)- tekib miski pinnale ja on kaasasündinud kaasasündinud instantsi osa, mis on tekkinud välismaailma mõjul. Püüab kehtestada reaalsus printsiipi. Nagu ratsanik, kes peab ohjeldama hobust. ...ÜLEMINA (Überich)- ammutab oma energia miskist kuid suunab selle miskile vastu
tõepoolest, uskumist ja mõistust peaks eraldi uurima. Kirikutegelaste poolt jäeti tähelepanuta, milline võiks olla sellise väite teoloogiline tagajärg. Selleks tagajärjeks oli, et filosoofia ilma religioosse sisuta muutus taas võimalikuks võimalus, mida ei olnud läänemaailmas eksisteerinud rohkem kui 1000 aastat. William Occam: pöördepunkt William Occamist (1290-1350), inglise päritolu frantsiskaani munk, tunnustas Aquino Thomase välja pakutud eristust usu ja mõistuspärasuse vahel ning hakkas püüdlema viimase poole. Occam uskus, et asjade seletamisel ei ole vaja teha mitte mingeid ebavajalikke, üleliigseid oletusi või püstitada eeldusi teisisõnu, kõik seletused tuleb alati hoida nii ,,kitsidena" ehk lihtsatena kui vähegi võimalik. Arusaam, et asjasse mittepuutuvad oletused tuleks seletustelt ja argumentidelt ,,ära lõigata", sai tuntuks kui Occami habemenoa printsiip.
mida Kant nimetab kaemuses ehk intuitsioon. Vahendatud suhe objektiga mõistusega, et leida üldiseid tunnuseid. Üldmõiste tähistab kindlat objekti, mida saab loetleda paratamatute tunnustega, vaid on vahetus suhtes üldiste tunnuste kaudu. Kaemuse võimalikkuse tingimused ehk peab olemas olema objekt või olema objekti mõiste. Mida tähendab puhas või aprioorne kaemus? Vahetu kogemus ilma kogemusest sõltumatuna(?). Kriitilise analüüsi kaks eristust. Eristus on asjade vahel iseendas ja meie jaoks(dingansid). Asi iseendas ehk kuidas see on meile tunnetusest sõltumatuna(ehk kuidas ta ise on). Meie jaoks ehk tunnetusvõimete vahendusel ja see sõltub nii asjadest kui ka tunnetusvõimetest. Meie jaoks tähendab nähtumused(nähtub meile meie tunnetusvõimete kaudu). Miks sellist eristust on vaja? Asjad, mis on antud meeleliselt. Eristatakse meelelisuse puhul vormi ja sisu. Kui me neid asju vastu võtame, siis me võtame kindlas vormis vastu
Kui leidub esimene ja ülejäänuist kolm, on kogemus nn esteetilise iseloomuga st esteetiline kogemus. Üldiselt: Kui vaatad objekti E-hoiakust lähtuvalt, siis koged esteetiliselt. E-kogemus võib meid tabada, ilma et me oleks eelnevalt sisse võtnud E-hoiaku. E-hoiak teatud viis objektide kogemiseks. E-hoiak on midagi sellist mida me "võtame sisse" E-hoiak on meie endi teha, nö tehnika küsimus!) E-hoiaku objektiks saab olla misiganes asi. 4. Selgitage E-hoiaku ja E-vaatepunkti eristust! Erinevalt E-hoiakust, on E-vaatepunkt suunatud väärtusele hinnangule. 5. Mis küsimustega tegeletakse E-hoiaku normatiivses ja ontoloogiline aspektis? Ontoloogiline aspekt: Mis on (saab olla) E-hoiaku objektiks? Kas kõike saab kogeda esteetiliselt? Mis liiki objektid? E-hoiaku teoreetikute tüüpiline eeldus: E-hoiaku objektiks saab olla misiganes asi,mis iganes tüüpi objekt. Normatiivne aspekt: E-hoiaku õigustamise küsimus: Miks peaks objekte kogema E-hoiakust lähtuvalt
ja mille abil interpreteerime elusündmusi ja vastame neile. Fowler usu sisu väärtuse- ja loopõhisena. Seega loovad iga religiooni omanäolisuse väärtused, kirjeldused üleloomuliku jõu allikate kohta ja narratiiv. 0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. A 1.intuiiv-projektiivne 2-7 fantaasiarikas aste, laps koguaeg imeb uut infot endasse,oluline osa on vanematel, selles usus lapsel ei ole eristust fantaasia ja tegeliku maailma vahel(kas jõuluvana on olemas v ei) 59:25 2.müütilis-sõnasõnaline 4-13-... .story või lugu, mis väljendub jutustustes. 3.sünteetilis-konventsionaalne 10-21-.. . teismeliseiga, arenguaste kus maailmavaade laieneb väljapool perekonda (kool,töö,kolleegid,meedia jn kogu suhtlusmaailm laieneb, oleme osa suuremast maailmast). tunnus:seisukohti ja uskumusi ei põhjendata täpsemalt, vaid asjad, need lihtsalt on nii nagu need on. 4
sega, et see otsustus ei tugine ainuüksi vasturääkivusprintsiibile. Ta on ka seisukohal, et analüütiliste otsustuste kaudu meie tead- mine ei laiene, nagu see laieneb sünteetiliste otsustuste kaudu. Sest analüütilistes otsustustes "mõiste, mis mul juba on, lihtsalt esitatakse ning muudetakse mulle arusaadavaks". Ma arvan, et see on õiglane kokkuvõte Kanti käsitlusest analüütiliste ja sünteetiliste propositsioonide eristuse kohta, kuid ma ei leia, et see aitaks seda eristust selgeks muuta. Sest isegi kui me jätame vahele raskused, mis tekivad seoses ebamäärase termi- ni `mõiste' kasutamisega, ning lubamatu eelduse, et iga otsustuse nagu ka iga saksa- või ingliskeelse lause kohta võib öelda, et sellel on subjekt ja predikaat, jääb ikka veel alles üks otsustav puudus. Kant ei esita ühte otsest kriteeriumi analüütiliste ja sünteetiliste propositsioonide eristamiseks; ta annab kaks eri kriteeriumi, mis pole sugugi ekvivalentsed
püstitamiseks. Kui me piirdume ainult sõnavaraga, siis jäämegi suure tõenäosusega uurima isoleeritud sõnu. Kui aga võtame slängi laiemalt, siis saaksime keskenduda terviktekstide analüüsile ja vaadata, millest need õieti koos seisavad. Teisalt, slängi ei kasutata mitte alati, vaid kindlates situatsioonides. Seega on släng teiselt poolt vaadates üks register või stiil. Kui arvestada Trudgilli tehtud eristust registri ja stiili vahel, siis eristuvad kaks slängiliiki väga tugevalt teineteisest (vt eristust eespoolt ja Trudgill 1992: 66). Sotsiaalne släng osutub üheks stiiliks (väga mitteformaalsete situatsioo- nide sõnavara), erialasläng aga eelkõige üheks informaalseks registriks. Sõnavara puhul on oluline, et verbaalne släng on eelkõige nimisõnad, ehk olulisim on mingite antud grupile oluliste nähtuste nimetamise funktsioon. Oluliselt väiksema rühma
See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Maailmamõistmise vorm. Käsitus maailmavaatest on ise filosoofilist päritolu, kuid saanud nii kandvaks, et tagasiulatuvalt hakanud määratlema filosoofiat. Vahetu maailmavaade 1.) Müüt - hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana 2.) Religioon Teoreetiline maailmavaade 1.) Filosoofia (mõtlemine mõistetes, abstraktsioon, "kreeka ime"). 2.) Teoloogia ja 3.) teadus võtsid üle filosoofias leiduvad mõtlemise vormid. (Idamaades pole selles mõttes teoreetilist mõtlemist tekkinud.) Esimeste meile teadaolevate mõtlejate töödes on veel palju müüdilist. Ka ei saanud filosoofiast kunagi valdavat
laadi. Täpsemate nõuete kehtestamiseks on kolm võimalust: 1) standardi välja töötamine; 2) tehnilise normi väljatöötamine; 3) õigusakti kehtestamine. Seoses eurodirektiivide ja määruste kohandamisega on Eestil olemas Eesti Standardikeskus, mille ülesandeks on koostada standardeid ja esindada Eestit rahvusvahelises standardite väljatöötamiseks. Oluliseks peetakse Euroliidu harmoneeritud standardeid. Õigusaktide ühtlustamine protsessis peetakse oluliseks eristust, kas eelistada harmoneerimist või tunnustamist? Vastuse sellele annab Euroopa Liidu õigusaktide harmoneerimispraktika. Harmoneerimine on vanem strateegia, mida kasutati EL-s 1970-ndatel aastatel. Hiljem märgati, et kõikides valdkondades ei saa luua eraldi EL õigust või ühtlustada liikmesriikide õigusi. EL ise ei anna enam teatud standardit, nagu harmoneerimise puhul, vaid liikmesriigid on kohustatud tunnustama teiste liikmesriikide standardeid.
Seega saab minapilti määratleda ka gruppidesse kuuluvuse alusel. 3. Indiviidi ümbritsev punktiirjoon viitab ka sellele, et indiviidi minakogemus erinevates olukordades on varieeruv. 4. Pidev joon ümber kuuluvusgrupi näitab võrdlemisi tähtsat ja stabiilset eristust. Suhted kuuluvusgrupiga on kuuluva mina jaoks ennastdefineerivad. Identiteet põhineb suhetevõrgustikel. Eneserepresentatsioonidega on seotud medial prefrontal cortex. Enesekontseptsioonid organiseerivad teavet, mis meil enda kohta on, suunava tähelepanu olulisele, vormivad meie huvisid, juhivad meid meie partneri- ja suhtevalikutes, mõjutavad olukordade tõlgendamist etc. Individualism ja kollektivism
elavaid inimesi kahjustada. Isegi kui nad ei kahjustanud, võisid nad lihtsalt häirida, näiteks kodukäijalugudes mainitakse tihti, et kodukäija tuli koju ja viskas ahju pealt sodi supi sisse, kolistas ja ei lasknud magada, ehmatas vms. Hea poole hulka kuuluvad surnud sugulased, kes ilmuvad elavatele unenägudes ja nägemustes, et neid ohu eest hoiatada, tuleviku kohta teateid !17 anda või elavaid kaitsta. Sama eristust kohtab ka tänapäeva pärimuses. Tänapäeva pärimuses on lisaks väga olulisel kohal kaitseingliga seotud kujutelmad. 3. Kuidas Teil tekkis huvi kummitusi uurida? Minu huvi ei olegi nii konkreetselt seotud kummitustega, vaid laiemalt vaimolendite ja inimeste üleloomulike kogemustega. Oma folkloristikarjääri alguses juhtusin uurima katkupärimust ja koostasin sel teemal ka oma esimese raamatu "Eesti katkupärimus". Valdavalt väidavad vanad
muidu rohusööja või leplik loom. Tsirkustes püütakse vältida teatud looma käitumist või vastupidi, seda esile kutsuda – nt lähenedes teatud suunast põgenemisdistantsile, on võimalik loom panna soovitud suunas liikuma Distantsid ei ole instinktiivsed, vaid semiootilised, seal on tõlgendusvõimalus, kui loom harjub või dressuuri puhul võib distants muutuda. Võib jälgida kajakaid õrrel: 70-80 cm sotsiaalne distants Peter Marler Õppimisinstinkt: püüab ühendada eristust õppimise ja instinktide vahel; on olemas teatud eluetapil väga tugev õppimisvalmidus Nüüdisaegne zoosemiootika Süsteemibioloogia – püüab ökoloogilisi süsteeme vaadelda eri tasandeid võimalikult kompleksselt suhestatuna Evolutsiooniline arengubioloogia: keskendub ontogeneesile, milline on keskkonna mõju ja roll elusolendi kujunemisele ja ka evolutsioonile Loomade kommunikatsiooni käsitatakse ka lähtuvalt kirjandusteooriast. Kui on
ajukoore oimusagara mediaalses piirkonnas ) - häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) neuroteaduse uuringud näidanud lühi- ja pikaajalise mälu eristust närvirakkude ühenduskohtade tasemel Pikaajalise mälu liigid ja omadused Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on erisüsteemides: semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (MIS on jalgratas?) Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde
Euroopa riigid on selle põhimõtte omaks võtnud. Siia alla käivad majandussanktsioonid vs inimõigused. · Mittediskrimineerimine positiive diskrimineerimine teatud juhul on lubatud ja õigustatud. Kui on mingi grupp, kellel ei ole võrreldes teistega häid võimalusi siis õigluse mõttes võib seda gruppi järgi aidata, et luua võrdne olukord ja tingimused inimõiguste realiseerimiseks. Püsivat eristust tuleb vältida olukord peab olema ajutine. Kas üksikisikud võivad üksteist diskrimineerida? Pakt iseenesest midagi ei ütle, riik peab tegema kõik selleks, et kaitsta isikut teise isiku diskrimineerimise vastu. Inimesel tekib vastutus otse rahvusvahelisel tasandil. · Kohustus austada, kaitsta ja realiseerida · Õigusi on võimalik piirata. · Ei lõpeta pakti kehtivust relvastatud konflikti korral. · Ei nõua siseriiklikku otsekohaldatavust
Olemine on alati kontekstuaalne. Olemine on dünaamiline, kasvav, mis saab millekski muuks, aga eeldab ühist alget. Loodus pole midagi objektiivselt ja staatiliselt olemasolevat, see on samuti pidev kasv. Kreeklased, enne Platonit, oskasid küsivalt mõelda. Edasine on olemise unustuse ajalugu. Jäetakse mõtlemata olemise enda kohta. Tegelik mõtlemine leiab aset luules, mõtlemine üleüldse tugevalt seotud keelega. Luules saab elavaks ka keel ise. Heidegger toonitab, et eristust ei ole sõnas öeldu ja ütleva sõna vahel. Inimese eesmärk on ühineda loodusega, leida oma koht oleva tervikus. Loodus ja füüsiline reaalsus oli kreekalikus 16 mõttes aga kõike hõlmav protsess, ka inimesi ja jumalaid. Inimest ei eritletud, kui looduse vaatlejat, nagu uusaegne loodusteadus seda teeb. 8 & 9 10). Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63-67
õpetus: lõppkokkuvõttes me elame ikka võimalikest parimas maailmas, kuigi me sellest aru ei saa on puhas kuri millegi jaoks vajalik. Abstraktne kosmoloogia, ku maailm luuakse ja see saab valmis. Teine kosmoloogia, kus maailm luuakse suures joones sellisena, nagu ta praegu on, aga see jääb muutlikuks. Ennemuistsel ajal väga muutlik. Vembumees tegutseb ikka edasi ja hakkab kehastama mingit leidlikkust, innovatiivsust, uute leiutiste looja, uudishimu. Pärit sellest ajast kui hea ja kurja eristust polnud, piirid olid nihkuvad. Võib tihtipeale ka manduda (muinasjuttudes), mingiks väikseks paharetiks muutuda, kes saab alati ise vastu näppe, aga kes ei jäta järgi, kuna tema loomus on selline. Trickster Lood Aafrikas, Euraasias ja mujal... Tüüpiline viga: samastatakse tricksteri mõiste kasutuselevõttu Daniel Brintoniga (1869 avaldas mingi müütide raamatud). Lewis Hyde Trickster Makes (loob) This World: on otsinud kogu Brintoni teksti läbi
ise määratleva subjekti olemasolus ja ühtse (naise või mehe) identiteedi võimalikkuses.Postmodernistlikus mõtlemises, mida esindab Judith Butler(snd 1956) puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ka ühtset muutumatut identiteeti.Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt kontstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikka sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest.Butler kritiseerib eristust sotsiaalse soo ja bioloogilise soo vahel näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud kehaliselt tingitud olemusest. Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi institutsiooni otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine tuleneb nende traditsioonilisest positsioonist perekonnas
Negatiivne on asjaolu, et enamus teisi ametikohti ei ole siinokohal saanud andmesisestajast palju väiksemat confidence'i. Ilmselt tuleneb see tõigast, et ametikohtadele, mida pidasin atraktiivsemaks, lisan sobivate vastusevariantide korral enam kindlust kui vähematraktiivsetele. Seega saab mistahes vastusekombinatsioonide korral atraktiivsemad ametikohad mingi hulga punkte ja siinkohal ei teki väga selget eristust. Test 3 Süsteemi soovitus humanitaarile Olukord: Kasutaja sisestab andmed tehniliselt nõrga, kuid loomingulise ja domineeriva inimese kohta. Testitav omadus: Programmi võime kuvada loomingulisele inimesele sobivad väljundandmed. Sisend: Õppetulemused keskmised Loovus tugev alluvus keskmine initsiaatorlus kõrge tehniliselt osav pigem ei tugev reaalainetes pigem ei
ptk, lk 239) Niisiis, järeldab Roussau, "kui oleks olemas jumalate rahvas, oleks nende valitsus demokraatlik. Nii täiuslik valitsusvorm ei ole inimeste jaoks." (Ühiskondlik leping, III raamat, 4. ptk, lk 240) Kuidas peaksime Rousseau seisukohta mõistma? Peaksime alustama sellisest keerukast mõistest nagu üldine tahe. Esiteks eristab Rousseau kõigi tahet kõigi üksikisikute konkreetsete tahete tulemust üldisest tahtest. Meenutagem üht meie varasemat eristust: omaenda huvides hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks. Esimesel viisil, omaenda huvides hääletamine tähendab järgida omaenda konkreetset tahet. Hääletada selle poolt, mis teie arvates on moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab Rousseau jaoks hääletada vastavalt oma arusaamisele üldisest tahtest. Mis asi siis on üldine tahe? Abiks on järgmine näide. Oletame, et ettevõttes on 1000 töötajat ning
aitama; emotsiooni-primimise mudel ja emotsioon- kui- informatsioon mudel (emotsioon kui sisend). Erand: Kui inimene tunneb süüd, siis läheb ta aitama. See on ebamugav emotsioon ja soovime seda leevendada. - Empaatia- altruism empaatia-altruismi hüpoteesi järgi aitavad inimesed teisi nii altruistlikel kui ka egoistlikel põhjustel. - Soolised erinevused erinevused olukordades, kus aidatakse; mehed aitavad pigem naisi, naised eristust ei tee; mehed aitavad võõraid, naised tuttavaid; naised aitavad igapäevaolukordades, naised on altimad abi küsima. Abi saaja poolsed mõjutajad - Sarnasus - oluline on et tajume et ta on ingrupi liige, sarnane iseendaga - Gruppi kuulumine sarnasus võib tulla emotsiooni pinnalt, kiiresti - Atraktiivsus lisaks välimusele ka põhimõtete atraktiivsus Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 10.Agressiivsus, Mari-Liis Mägi, 17.04.2018
Vastandid jõuavad dialektilisele tasandile ehk samale tasandile. Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused.
MOEKEELE FUNKTSIOONID Giorgio Armani 2003 sügis/talv Faatiline funktsioon on kõrgmoes täiesti kõrvaline. Väljendub eelkõige klubi- ja vormiriietuses ning siis, kui riietuse eesmärgiks on anda märku valmisolekust suhtluseks. MOEKEELE FUNKTSIOONID Gianni Versace 2003 kevad/suvi Referentiivse funktsiooni eesmärgiks on tarbijaskonnale teada anda, mis on mood ja mis ei ole. Sõltub kultuurikontekstist. Samuti aitab mittemoe ja moe eristust toonitada metakeeleline funktsioon, kus teine eesmärk on koodist teavitamine. Kultuuriliste, etniliste riietumisviiside puhul on tegemist erilise moevormiga, kus eristus toimub mitte kultuuri või ühiskonnagrupi siseselt, vaid püütakse eristuda teisest kultuurist, teisest rahvusgrupist. MOEKEELE FUNKTSIOONID Alexander McQueen 2003 sügis/talv Poeetiline funktsioon domineerib eelkõige kõrgmoe vallas ja eriti selle ühes alaliigis haute coutureis, kus moodi tehakse moe enda pärast
Mis laadi situatsioonidega lapsed esmalt kokku puutuvad? Hulkade ühendamisega seotud: nt pani lauale 3 ploomi, 2 õuna, saame arvutada, mis õuna ja ploomi kokku on. Hulkade kokku loendamien, nt ühe laua peal on 2 kommi, teise laua peal 3 autot, mitu asja kokku on laudade peal. Osade eraldamine: saame kokku arvutada, jne. Hulkade võrdlemine: mitme võrra vähem, rohkem. Kogumid ise ei muutu, aga me otsime nende erisust! Aga nad jäävad alles nii, nagu need olid, et otsime seda eristust, vahet, diferentsi. TEKSTIÜLESANDE KÄSITLUSE EESMÄRK: Eesmärk pole kvaniteet vaid kvaliteet kuidas saada õiges lahendmaisoskus ja analüüs jne. Pm vaja kujundada oskus ette kujutada matemaatilist situatsiooni , koostada võrrand ja siis valida alles tehe. TEKSTÜLESANDE ANALÜÜS: 1) SM loomine: situatsioonimudeli loomine : räägitakse, mis sündmusest/olukorrast/tegevust.. Mida tehti? Mis on teada? Mis pole teada? 2) MSM: matemaatline SM : Teada on esiteks.
juttkeha selgmises osas paiknev stiimulite-reaktsioonide mälu, mis kujundab harjumusi instrumentaalse õppimisega mandeltuumas paiknev stiimulite-hirmureaktsioonide mälu võimaldab kiirelt lähenemis- & vältimiskäitumisi õppida · Need mälusüsteemid lähendavad motivatsiooni õpitud aspekte tunnetuslikega, ent Frankeni arvates on veel vara nende kahe komponendi vahelist eristust kaotada 4. Motivatsiooni tunnnetuslik komponent · Tunnetus on seotud teadmisega & maailma ning enese kohta käivate mõistete organiseeritusega · Informatsiooni rohkus & keerukus nõuab selle tunnetuslikku organiseeritust & struktureerimist, et info töötlemiseks jätkuks tähelepanuressursse · Organiseerituse & struktuuri alged saame oma meelte omadustest, osa tuleb õppimisest & osa isiklikust katsetamis- ning avastamistööst info liiasuse väljaselgitamisel
riigiaparaadi kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist
ainult selliste lemmadega, mille puhul esineb mittevälistav disjunktsioon, selle rõhutamiseks võib öelda mittevälistav konstruktiivne lemma ja mittevälistav destruktiivne lemma; … kasutatakse termineid välistav konstruktiivne lemma ja välistav destruktiivne lemma ühise nimetusega tingiv-liigitav lemma, siis on tegemist ainult selliste lemmadega, mille puhul esineb välistav disjunktsioon. See kokkulepe kehtib üksnes käesoleva õpiku raames. Mujal üldiselt sellist eristust ei teha. Meie tegevust õigustab asjaolu, et väljendeid konstruktiivne dilemma ja destruktiivne dilemma kasutatakse tänapäeval enamasti lausearvutuse kontekstis, vt nt tabel 9.1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi.
annaabi.ee 
