Mis on filosoofia? (0)

27.10. 2016  
 
 
 
 
1. loeng 
 
2016 sügis 
 
Marek  Volt 
 “ilma kri  tilise  refleksioonita filosoofilise ettevõtmise enda 
 
üle ol akse parimal juhul vaid potentsiaalne  filosoof ”                                                                    
 
                                                       Wilfrid Sel ars (1963) 
 
 
 
 
Loengu struktuur 
I. SISSEJUHATUS 
 
 “Mis on filosoofia?” on  filosoofiline  probleem!  
I.
Sissejuhatus 
 Filosoofiale on tema enda olemus (aine, meetod, funktsioon 
II. Filosoofia üldine iseloomustus 
jms) tõeliseks mõtlemisaineks (siit ka palju  eriarvamusi ). 
III. Filosoofia põhiprobleemid 
 
 Aga see ei tähenda, et me ei saa 
IV. Filosoofia valdkonnad 
ülevaatlikult rääkida  
sõna “filosoofia” etümoloogiast 

sõna “filosoofia” tarvitusest 

filosoofia üldistest tunnustest 
 
 
Sõna “filosoofia” 
Filosoofia kui  tarkuse  armastus 
 kr Φιλοσοφία – tarkusearmastus. 
 “Filosoof  on  inimene  tarkuse   otsingul .  Tarkus  ei 
 Sõna    esmatarvitus  ei  ole  väga  selge,  u.  5.-4.  saj.  e.m.a. 
näi  olevat  väga  levinud   tarbekaup :  ealeski  ei  ole 
Herodotos  oma töödes. 
selles valdkonnas üleproduktsiooni.”  
  Pythagoras   ei  lubanud  end  targaks  nimetada,  tarkus 
                                                     Jacques   Maritain  (1987) 
ainult  jumalale  kohane; tema on ainult tarkusearmastaja. 
                                        
 
 
  Sokrates , tarkusearmastaja, 
 “Filosoof  olemine  ei  tähenda  mitte  ainult 
vastandas end sofistidele, kes  pidasid  
keeruliselt  mõtlemist  või  oma  koolkonna 
end tarkadeks. 
asutamist,  vaid  ka  tarkuse  armastamist 
 Esimeseks  filosoofiks  peetakse sageli 
sedavõrd,  et  elatakse  kogu  oma  elu  tarkuse 
reeglite 
järgi: 
lihtsuses, 
sõltumatuses, 
Thalest (6. saj. e.m.a) 
suuremeelsuses ja usalduses.”  
 
                                   Henry  David  Thoreau  (1994) 
               
 
 
1 
27.10.2016 
II. FILOSOOFIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS 
1) Filosoofia kui  distsipliin : 
 Uurimisala,  valdkond  (institutsionaliseeritud/ akadeemiline ) 
 Üldised filosoofiamääratlused otseselt tarkuse mõistet ei 
 
sisalda. Pigem, filosoofial on miskit tegemist: 
 “Filosoofia (mõtteteadus) on mõtte töö, ette võetud sihiga 
 
igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi 
ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on 

mõtlemise & mõistetega 
mõistuse  tarvete  ja hinge nõuete rahuldamiseks” (Jerusalem 

kõikehaarava maailmapildiga 
1922) 
 

inimese kohaga maailmas 
 “Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja 

maailmavaatega 
abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid, 
nagu vaim,  mateeria , mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab 
 
uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.”  
(Blackburn 2002) 
  “Filosoofia” tähistab enamasti teatavat 1)  distsipliini , 
 
2) tegevust, 3) printsiibikogu. 
 NB! Antud mõttes pole seos  teadusega  oluline. 
 
 
2) Filosoofia kui tegevus 
3) Filosoofia kui printsiibikogu 
 Tegevus  võib,  aga  ei  pea  olema  seotud  institutsioonidega  –
 Sõnaga “filosoofia” peetakse 
 “Treeningu filosoofia, mis 
olema nt akadeemiline. Ka metsaonnis võida mõtelda asjade, 
mõnikord silmas: 
tagab pideva lihasmassi 
elu ja maailma üle järele.  
 
juurdekasvu  I osa...”  
 “ maailmavaadet ” 
  http://www.fitness.ee 
 
 “printsiipe” 
 
 “Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku 
 “eluvaadet” 
 “põhimõtteid”  
 
järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja 
 “seisukohti”  
 
oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama 
 
 
maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.”  
 Levinud  fraasid : 
 
                                                                       Elmar Salumaa (1992) 
 “veini filosoofia” 
  “ärifilosoofia”  
 
 
 “elufilosoofia” 
 
 NB!  Eristust  mitte-akadeemilise  filosoofi  ja  külahullu  vahel 
 “arsti filosoofia”  
 
on kohati raske teha.  

Tooge veel näiteid:) 
 
 
 
 
 
 
III. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID 
Ent siiski … 
 “kõik  mida  me  võime  alustuseks  ütelda,  on  see  et 
 Millega tegeleb filosoofia? Võimalik vastus: 
eksisteerivad  teatud  probleemid,  mis  teatud  inimesi 
 
huvitavad  ja  mis  vähemasti  praegu  ei  kuulu  ühelegi 
eriteadusele.” 
 „Erinevatel  filosoofidel  saavad  olema 
                                                           Bertrand  Russell  (1951) 
erinevad  kontseptsioonid  filosoofiast 
 
 Näited kuulsatest filosoofia 
ning  sellest,  mis  probleemidega  see 
põhiprobleemidest? 
peaks  lähitulevikus  tegelema.  Pole 
 
„õiget  vastust“  küsimusele  (millega 
 Mis on tõde? 
peaks filosoofid tegelema).”  
 Mis on teadmine? 
                                  John  Searle  (2006: 101) 
 Mis eksisteerib? 
 
 Mis on vabadus? 
 
2 
27.10.2016 
 
NB! Filosoofiaprobleemid 
Filosoofiakoolkonnad/ voolud  
 
1.
… on sageli koolkonna /voolu  spetsiifilised  
 Analüütiline filosoofia 
  Koolkonda  seob ühtne arusaam filosoofia “õigest” tegemise viisist 
 tavakeele filosoofia 
( meetoditest , stiilist) 
 loogiline positivism 
 
 
2.
… on igavese loomuga, ent sageli sõltuvad ka konkreetsest 
 Kontinentaalne filosoofia 
ajastust ja kultuuri-tehnoloogilisest olukorrast. 
 eksistentsialism 

tõde, teadmine  versus  tuumarelv,  kloonimine . 
 
  fenomenoloogia  
3.
… on erinevalt tõlgendatavad. Nt “mis on tõde?” võib mõista 
  marksism , neo-marksism 
küsimusena: 
 

Mis on ühist kõigil tõestel väidetel? 
  Pragmatism  

Kuidas ma tean, et lause on tõene? 
  humanistlik  
 instrumentalistlik 
 
 
Näide: Põhiküsimus marksismis 
Näide: Põhiküsimus eksistentsialismis 
 
 
 “teadvuse ja olemise, mõtlemise ja mateeria, looduse 
 
vahekorra küsimus, mida käsitletakse kahest küljest: 
 “On üksainus tõesti tõsine filosoofiline 
esiteks, mis on primaarne – vaim või loodus, mateeria või 
probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib 
teadvus – ja teiseks, millises vahekorras on teadmised 
elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastata 
maailmast selle maailma endaga, ehk teisiti – kas teadvus 
filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas 
vastab olemisele, kas ta on võimeline maailma õigesti 
maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on 
peegeldama.”  
üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises 
järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb 
                                       Filosoofia  leksikon  (1985: 86) 
vastata.” 
 
                                     Albert  Camus  (1972: 13) 
 
Milline on filosoofiliste probleemide 
iseloom? 
a) Empiirilis-faktilised küsimused 
 Erinevad 
vastused, 
ent 
konsensus  
selles, 
et 
 
filosoofilised  probleemid  on kuidagi  veidrad,  vastikud 
 Kus on mu mees? 
ja tülikad.  
 Miks valiti  Barack  Obama USA 
 
presidendiks? 
 Isaiah  Berlin  eristas järgmiseid küsimusi: 
 Milline on Eesti kriminaalseadustik? 
a) empiirilised 
 
b)  formaalsed  
c) filosoofilised 
 Vastuse saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge 
 
leida, aga me teame kust neid otsida. 
 
 
3 
27.10.2016 
b) Formaalsed küsimused 
c) Filosoofilised küsimused 
 Mis on aeg? Mis on arv? Mis on vabadus? 
 Mis on  kuupjuur  arvust 729? 
 Kuidas ma tean, et teised inimesed ei ole  
 Palju on 9245,66+56-7000, 05? 
lihtsalt minu  fantaasia   viljad ? 
 Kuidas tõestada Fermat’ teoreemi? 
 Mis on inimese elu eesmärk maailmas? 
 
 
 Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel! Kimbatus ja 
 Matemaatikas, loogikas, grammatikas, heraldikas, males.  
abitus: kust/kuidas otsida vastuseid?  
 Vastuse saame kasutades  aksioome , reegleid jms 
 “Filosoofilise probleemi vorm on: „Ma ei orienteeru.“”  
 
                                                           Ludwig  Wittgenstein (2005) 
 
IV. FILOSOOFIA VALDKONNAD 
A. Teoreetiline filosoofia 
 Filosoofias  orienteerumiseks  tasub tunda filosoofia 
 kr  θεωρία –  vaatlus ,  uurimine  
valdkondi – st kus  mingite   küsimuste/probleemidega 
tegeletakse. 
  Teoreetilise  filosoofia tähtsamad sektorid: 
 NB! Filosoofia valdkonnad pole ajas muutumatud kastid! 
 
 
 
 
 Suures plaanis võime jaotada: 
1)
epistemoloogia  
 
2) metafüüsika  
A.
Teoreetiline filosoofia 
3)  teadusfilosoofia  
B.
Praktiline filosoofia 
4) keelefilosoofia 
 
 
1) Epistemoloogia 
2) Metafüüsika 
 kr μετά – üle, φυσικά – loodus 
 kr ἐπιστήμη – teadmine 
 “Heal lapsel mitu nime”: 
 alaosad  ontoloogia  ja vaimufilosoofia 
 ‘ gnoseoloogia ’  
 NB! 
‘Metafüüsika’ 
halvustavas 
mõttes: 
tõestamatu, 
 ‘ tunnetusteooria ’ 
spekulatiivne ja hämar teoorialoome.  
 ‘teadmisteooria’  
 
 ‘episteemika’ 
 Olemisega seotud küsimused 
 
 Mis eksisteerib?  
 Teadmisega  seotud  küsimused:  Kuidas  defineerida  teadmist? 
 Kas inimese  tahe  on vaba? 
Milles  seisneb  teadmise  ja  uskumuse  erinevus?  Millised  on 
 Kas inimese puhul saab eristada 
teadmise allikad (meeled, mõistus,  telepaatia  vms)? 
keha ja vaimu?  
 
 
4 
27.10.2016 
3) Teadusfilosoofia 
B. Praktiline filosoofia 
 Mis on teadus? Milles seisneb teaduslik 
 Praktilise filosoofia peamised sektorid: 
meetod?  
 
 Kuidas erineb teadus pseudoteadusest 
(selgeltnägemisest jms)? 
1)
poliitikafilosoofia  
 Kas ja kuidas erineb teadus filosoofiast, 
2)
eetika /moraalifilosoofia 
kunstist? 
3)
esteetika / kunstifilosoofia  
 Kas ja kuidas erinevad  loodusteadused  
humanitaarteadustest? 
4)
haridusfilosoofia  
 
 
 
 NB!  Sageli  eristatakse  ka  “aksioloogiat”  –  väärtustega  tegelevat 
 Kas  ja  kuidas  sõltub vaatlus  teooriast?  Kas  teadus  on/peab  olema 
osa.  Ent  institutsionaalselt  pole  see  välja  kujunenud  (väärtuste 
väärtusvaba?   Millistel   alustel  otsustatakse  kahe  võrdselt  hea 
loomusega tegeletakse sageli erinevates P-filosoofia sektorites, nt 
teooria vahel? 
eetikas , esteetikas). 
 
1) Poliitikafilosoofia 
2)  Eetika /moraalifilosoofia 
 Õigluse, õiguste, vabaduse, omandi, riigi ja  valitsemisega  
 kr ἦθος – komme, tava.  
seonduvad küsimused: 
 Eristatakse:  
 
  normatiivne   eetika 
 Milline on õige  valitsemisvorm ? 
 meta-eetika 
(demokraatia,  aristokraatia  vms) 
 rakenduseetika 
 Mis on vabadus ja kui palju vabadust peaks 
 
indiviidil olema?  
 Mis on õiglus ja milline on õiglane hüvede 
 Peamised küsimused: 
jaotus ühiskonnas? 
 N-eetikas:  Kas  teo  (nt   valetamine )  moraalsuse  üle 
 Kas ja mis alusel tohib sekkuda teiste riikide 
otsustamisel  on olulised teo tagajärjed või on mingid teod 
siseasjadesse? 
iseenesest õiged/ebaõiged? 
 Kas ja mis alustel peaks  jagama  
 M-eetika:  Kas  moraaliotsustused  on  tõeväärtusega?  Kas  ja 
kodakondsust? 
kuidas saab/tuleb  moraaliotsustusi põhjendada? 
 
 R-eetikas:  Kas   eutanaasia   (abort,  kloonimine  vms)  on 
moraalselt õigustatav? 
 
3)Esteetika/kunstifilosoofia 
Kasutatud kirjandus 
 
 Berlin, I. 1998. Valik esseid. Tln. 
 Salumaa, E. 1992. Filosoofia ajalugu I. 
Tln. 


kr αἰσθητικός – aistinguline, meelelisse-tajusse puutuv 
Blackburn, S. 2002. Oxfordi 
filosoofialeksikon. Tln. 
 Searle, J. R. 2006.What is to be  done ? 
 ‘Esteetika’  ja  ‘kunstifilosoofiat  võetakse  sünonüümidena 
 Camus, A. 1972. Sisyphose müüt. 
– Topoi 25: 101–108. 
(kunsti seos esteetilisusega on vaieldav) 
Essee absurdist. Tln. 
 Sellars, W. 1963.  Science , Perception 
 Danto, A. C. 2000. Ühendused 
and  Reality . New  York . 
 
maailmaga . Tln. 
 Thoreau, H. D. 1994.  Walden  ehk elu 
metsas. Tln. 


Peamised küsimused: 
Filosoofia leksikon. 1985. Tln. 
 Jerusalem, W. 1922. Sissejuhatus 
 Wittgenstein, L. 2005. Filosoofilised 
 Mis on ilu? 
filosoofiasse . Tln. 
uurimused. Trt. 
 Mis on  kunst ?  
 Lill, J.  1877 . Jutt ilma päälkirjata. 
 
 Mis on  esteetiline  kogemus? 
 Maritain, J. 1987. Filosoof ühiskonnas.  
 Mis on kunsti tõlgendamise  kriteerium ? 
– Looming 8:  1085 -1090. 
 
 Russell, B. 1951. An  Outline  of 
 
 
Philosophy. London. 
 
5 
27.10.2016 
Õppekirjandus 
Kordamisküsimused 
 Eintalu, Jüri 2005. Filosoofia 
 
1.
Mida võib silmas pidada sõnaga 
 
klassifikatsioon . – Filosoofia 
 
„filosoofia“?  
põhiküsimusi. Tln, lk 16-25. 
 
2. Mida tähendab, et filosoofia 
 Künnapas,  Teodor  1992. Suured 
põhiküsimused on koolkonna 
mõtlejad. Tln, lk 10-16.  
spetsiifilised?  
 
3. Selgitage filosoofiliste küsimuste 
Soovituslik: 
eripära I.  Berlini  järgi? 
 Berlin, Isaiah 1998. Filosoofia otstarve. – 
4.  Iseloomustage  lähemalt kahte 
Valik esseid. Tln, lk 7-29.  
teoreetilise ja praktilise filosoofia 
 Danto,  Arthur  C. 2000. Filosoofiliste 
valdkonda. 
probleemide iseloom. – Ühendused 
5. Iseloomustage filosoofia vahekorda 
maailmaga. Tln, lk 39-50. 
ilukirjanduse  ja teadustega. 
 Reiland, Indrek 2009. Mis on filosoofia? 
 
– Studia Philosophica Estonica 2.1: 19–31. 
(vt  http://www.spe.ut.ee ) 
 
 
 
6