Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fotograafia eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Maris Savik / 2011
Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma
  • Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse
  • DIRECT VISION /RANGEFINDER CAMERA
    • ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid
    • tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja

  • TWIN- LENS REFLEX (TLR)
    • kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks)
    • kaameras on 45-kraadi all ka peegel
    • KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini
    • kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis , sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile “valel hetkel”, lisaks on kiirem
    • pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse
    • viimase kahe põhjuse pärast hea kasutada tantsimise pildistamiseks
    • kuna pildistad puusalt, hea ka portree jaoks
    • puuduvad suum-objektiivid, vähestel saab objektiive ka vahetada
    • ei ole võimalik kontrollida teravussügavust nagu SLRil
    • Mamiya, Lubitel (need, millega Juri pildistab)

  • SIGNLE-LENS REFLEX (SLR, dSLR)
    • kasutab peegelsüsteemi = fotograaf näeb täpselt seda, mida näeb film/ sensor
    • esinevad siiski pildinäitaja kaod (katab nt 96% vaateväljast, mitte 100%)
    • vahetatavad objektiivid!
    • nii analoog - kui digikaamerad,
    • nii tavaformaat ( 35mm ), digisensori formaat kui ka keskformaat SLRid on

  • VIEW CAMERA
    • ehk PLAATKAAMERAD
    • kasutab laiformaati

  • Kaameraid jaotatakse ka formaadi järgi üldiselt NELJA(4) kategooriasse
  • 35mm FORMAAT
    • kasutab filmi mõõtudes 24x36mm
    • SLR-kaamerates
    • hea hind, varustust on metsikult , käib ajaga kaasas, arendatud edasi kuni automaatikani
    • lihtsalt kaasaskantav ja vahetatav. hea suurus, paindlik
    • standardobjektiiv 50mm (lainurk 24mm, ülilainurk 20mm)
    • kiired säriajad, sest saab rohkem valgust, fookuskaugused on lühemad
    • kvaliteet võib suurendamisel kannatada ehk filmi tera on rohkem näha, sest negatiiv on ju palju väiksem kui suurematel formaatidel
    • kasutab TTL ( through -the-lens exposure metering) süsteemi, mis võimaldab mõõta valgust läbi läätse-> kui jagad matsu, saab igal pool hakkama

  • KESKFORMAAT
    • kasutab filmi mõõtudes
    • 120 mm
    • 60 x 45 mm
    • 60 x 60 mm
    • 60 x 70 mm
    • on olemas tilt - shift , monorail ja ka SLR-kaameraid, kus see formaat on
    • kuna formaat on suurem, kannatab rohkem croppida (4x suurem kui 35mm);
    kannatab rohkem suurendada nii, et filmi tera esile ei tuleks
    • kas. kui pildikvaliteet loeb rohkem kui säriaeg
    • vajavad rohkem skilli, sest automaatika 90% juhtudel puudub
    • normaalobjektiiv 80mm
    • aeglasemad- säriajad on pikemad
    • teravussügavus on väiksem (suuremad fookuskaugused ju)
    • suuremad- vähem manööverdatavad, kallimad
    • vähem objektiivide ja kaamerate valikuid
    • suurem vabadus eri formaatide osas, võimalik kasutada eri “film backe”- saad samaaegselt mitmele eri formaadile pildistada ilma filme sisse kerimata
    • mõned toetavad ja digibacke, mis on VÕIMAS (nt Hasselblad)

  • LAIFORMAAT
    • kasutab filmi mõõtudes
    • 4x5 inch (102 x 127 mm)
    • 8 x 10 inch ( 203 x 254 mm)
  • Vasakule Paremale
    Fotograafia eksam #1 Fotograafia eksam #2 Fotograafia eksam #3 Fotograafia eksam #4 Fotograafia eksam #5 Fotograafia eksam #6 Fotograafia eksam #7 Fotograafia eksam #8 Fotograafia eksam #9 Fotograafia eksam #10 Fotograafia eksam #11 Fotograafia eksam #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maris Savik Õppematerjali autor
    Ise kokku pandud materjal digifotograafia kursuse eksamiks.
    Seletab lihtsalt lahti erinevad fotograafilised mõisted ning põhimõtted, toob väja erinevad kaamera-, sensori- ja failitüübid jne

    (Vaata märksõnu!)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    doc

    Digitaalsed fotokaamerad

    nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud, aastal 2000 tehti enam kui 90% uudistrükistes avaldatud fotodest digikaameratega ja uue sajandi esimestel aastatel müüdi paljudes riikides digikaameraid enam kui tavalisi filmikaameraid. Tänu sellele on filmimüük vähenenud kõikides riikides ning ajaloo hämarustesse on kadumas slaidfilm. ,,Film on surnud, pikka iga Sulle, digikaamera!", võiks siinkohal hüüda ja lõpetada ülevaate 20. sajandi fotograafia arengust. (1 lk 14) 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Digitaalsed fotokaamerad on kaamerad, mis teevad fotosid või videoid, või siis mõlemaid koos, digitaalselt salvestades pildid elektroonilise sensori kaudu. Paljud kaamerad võimaldavad salvestada heli koos videoga ja ka fotoga. Digitaalsed kaamerad võimaldavad teha palju ülesandeid, mida tavalised filmikaamerad ei

    Arvutite riistvara alused
    thumbnail
    2
    doc

    Fotograafia küsimused ja vastused

    Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni ­ müra. Kirjelda lühidalt, millised

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    18
    doc

    Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016

    Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus  I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks.  II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordi

    Füüsika
    thumbnail
    22
    pdf

    Fotograafia referaat

    EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................

    Fotograafia
    thumbnail
    32
    doc

    Fotograafia referaat

    EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad...................................

    Fotograafia
    thumbnail
    25
    doc

    Fotograafia

    EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura...............................................................................................

    Fotograafia
    thumbnail
    4
    docx

    Fotograafia põhimõisted

    Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk v

    Digitaaltehnika
    thumbnail
    11
    doc

    Fotograafia referaat

    GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus....................

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun