Fotograafia eksam

Savik, Maris

Fotograafia eksam (0)

Tartu Kõrgem Kunstikool - Kultuur-Kunst - Fotograafia

1 Hindamata

Maris Savik / 2011
Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma

Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse

DIRECT VISION /RANGEFINDER CAMERA

ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid
tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja

TWIN- LENS REFLEX (TLR)

kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks)
kaameras on 45-kraadi all ka peegel
KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini
kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis , sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile “valel hetkel”, lisaks on kiirem
pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse
viimase kahe põhjuse pärast hea kasutada tantsimise pildistamiseks
kuna pildistad puusalt, hea ka portree jaoks
puuduvad suum-objektiivid, vähestel saab objektiive ka vahetada
ei ole võimalik kontrollida teravussügavust nagu SLRil
Mamiya, Lubitel (need, millega Juri pildistab)

SIGNLE-LENS REFLEX (SLR, dSLR)

kasutab peegelsüsteemi = fotograaf näeb täpselt seda, mida näeb film/ sensor
esinevad siiski pildinäitaja kaod (katab nt 96% vaateväljast, mitte 100%)
vahetatavad objektiivid!
nii analoog - kui digikaamerad,
nii tavaformaat ( 35mm ), digisensori formaat kui ka keskformaat SLRid on

VIEW CAMERA

ehk PLAATKAAMERAD
kasutab laiformaati

Kaameraid jaotatakse ka formaadi järgi üldiselt NELJA(4) kategooriasse

35mm FORMAAT

kasutab filmi mõõtudes 24x36mm
SLR-kaamerates
hea hind, varustust on metsikult , käib ajaga kaasas, arendatud edasi kuni automaatikani
lihtsalt kaasaskantav ja vahetatav. hea suurus, paindlik
standardobjektiiv 50mm (lainurk 24mm, ülilainurk 20mm)
kiired säriajad, sest saab rohkem valgust, fookuskaugused on lühemad
kvaliteet võib suurendamisel kannatada ehk filmi tera on rohkem näha, sest negatiiv on ju palju väiksem kui suurematel formaatidel
kasutab TTL ( through -the-lens exposure metering) süsteemi, mis võimaldab mõõta valgust läbi läätse-> kui jagad matsu, saab igal pool hakkama

KESKFORMAAT

kasutab filmi mõõtudes

120 mm
60 x 45 mm
60 x 60 mm
60 x 70 mm

on olemas tilt - shift , monorail ja ka SLR-kaameraid, kus see formaat on
kuna formaat on suurem, kannatab rohkem croppida (4x suurem kui 35mm);

kannatab rohkem suurendada nii, et filmi tera esile ei tuleks

kas. kui pildikvaliteet loeb rohkem kui säriaeg
vajavad rohkem skilli, sest automaatika 90% juhtudel puudub
normaalobjektiiv 80mm
aeglasemad- säriajad on pikemad
teravussügavus on väiksem (suuremad fookuskaugused ju)
suuremad- vähem manööverdatavad, kallimad
vähem objektiivide ja kaamerate valikuid
suurem vabadus eri formaatide osas, võimalik kasutada eri “film backe”- saad samaaegselt mitmele eri formaadile pildistada ilma filme sisse kerimata
mõned toetavad ja digibacke, mis on VÕIMAS (nt Hasselblad)

LAIFORMAAT

kasutab filmi mõõtudes

4x5 inch (102 x 127 mm)
8 x 10 inch ( 203 x 254 mm)

normaalobjektiiv on 150mm / 180mm
kõige aeglasem , nõuab enim süvenemist, aega, skilli
vähe tootjaid, kallis ka
automaatika puudub-> eksponomeeter, oo, parim sõber ja su oma skill
alati ajalik statiiv ja kaua aega -> kohmakas , seab piire pildistussubjektiks
pilt nähtav tagurpidi -> kadreerimisel/fokuseerimisel tuleb olla osav
tilt-shift hea, eriti arhitektuuris ( sirged seinad ja majad ju ei liigu ka)
still -life stuudiofotodes super , sest kvaliteet on üle mõistuse hea

DIGITAALFOTOGRAAFIAS DIGISENSOR

neid on ka kahes versioonis - nö poolkaader-sensorid ja täiskaader-sensorid
poolkaader sensori mõõdud on väga varieeruvad (APS-C on standartselt 25.1 × 16.7mm, crop factor 1,5)
täiskaader sensor on vastavuses 35mm filmiga (ehk siis 24 x 36mm)
crop factor (kaadrikordaja)- sensori suuruse suhe 35mm suurusesse formaati (mitu korda on sensor väiksem kui 35mm nega pildiala). Levinult u 1,5 (aga on ka 1,3 jne...) Sellega tuleb läbi korrutada objektiivide fookuskaugused, et saada reaalseid fookuskaugusi oma sensori jaoks

Millist objektiivi loetakse nö normaalobjektiiviks?

objektiivi, mille vaatenurk on sarnane sellega, mida näeb inimsilm EHK mis jääb vahemikku ~45°-57°
35mm = 50mm ( diagonaal on 43,3mm)
keskformaat = 80mm (diagonaal on 83,9 mm)
laiformaat = 180mm (või 150mm, sõltuvalt formaadist) (diagonaal on 162,6 mm)

Mis oleks ligikaudne normaalobjektiiv 35mm ekvivalendina, kui kaamera kaadrikordaja on 1,6?

35mm x 1,6 = ~ 56mm

Esimesed elektroonilised pildisalvestusseadmed leiutati 70-aastatel.

1973 – esimene teadaolev
1975 – Kodak tegi CCD-sensoriga digikaamera prototüübi
1981 – Sony reaalselt käes hoitav tarbijale suunatud digi
1986 – leiutati esimene digisensor
1988 – FUJI DS-1P Photokina festivalil
tegelt alles 90-aastatel muutus see massiliselt kasutatavaks

Mida tähendab interpoleerima?

“interpoleerima” – pildile antud pikslite järgi infot (teisi piksleid) juurde arvutama
ehk siis kaamera arvutab kahe piksli vahele ise ühe piksli juurde teiste pisklite värviinfo järgi, kujutades ette, milline see välja peaks nägema -> tekitab kvaliteedikadusid
seepärast on oluline teada, kui palju on efektiivseid piksleid (neid, mille järgi arvutatakse ehk millest otseselt kujutis moodustub)
mitteaktiivseid piksleid kasutatakse töötluses, nt müraeemalduses (blurrimine)
CCD ja CMOS sensorid kasutavad mõlemad interpoleerimist, Foveon ei kasuta

Mis on hea pildikvaliteedi saamiseks olulisem kui pisklite arv?

Piksli suurus suhtes pildipinnaga (resolutsiooniga).
Piksli samm- kahe piksli vaheline kaugus ühe piksli keskmest teise piksli keskmesse ( centre -to-centre distance between pixels).
Piksli kuju.
Kas pikslite peal on signaali võimendavad mikroläätsed või mitte.
Kas interpoleerimine toimub või mitte; kui toimub, siis millisel moel.
Muudest aspektidest loeb sensori suurus, optika kvaliteet ja muidugi su enda skill.

Mida tähendab nn poolkaader sensor? Miks on see oluline?

Poolkaader sensor on sensor, mille pildipind on väiksem kui 35mm negatiivi suurus ehk väiksem kui 24x36 millimeetrit (35mm filmi ja täiskaader sensori suurus).
See on oluline kahest aspektist - esiteks pead sa pildistamisel arvestama, et kui sa võtad objektiivi, mille fookuskaugus on 200mm, kuid paned selle poolkaader sensoriga kaamera ette, siis vastavalt crop factorile tuleb fookuskaugus korrutada ja nt leiad, et see objketiiv on hoopis 320mm-ne. Siis pead mõtlema, kas see on sinu jaoks eelis (nt tahadki suuremat suumi) või negatiivne faktor ja vastavalt sellele valid kaamera. Vahel võid ka teadlikult suurema suumi jaoks võtta poolkaader kaamera...
Teine aspekt on see, et objektiivi ostes pead teadma, milline sensor sul on (daah), sest ainult poolkaadrile mõeldud objektiivid täiskaadrile ei sobi; lisaks tead, et isegi poolkaader kaamera ees on parem kasutada täiskaader objektiiive, sest pildikvaliteet on parem (ringi keskel on kvaliteetsem ala) ja äkki sa kunagi saad rikkaks ja targaks ja ostad endale täiskaadri :D

Mida näitab ISO arv? Mida ta pildistamise juures määrab?

ISO väljendab valgustundlikkust- mida suurem number, seda tundlikum film/sensor
Filmifotograafias on madala tundlikkuse filmid kvaliteetsemad, sest neil on väiksem tera –seega kannatab rohkem suurendada. Digifotograafias on sama asi, lihtsalt tuleb kasutusele mõiste “müra”. Mida kõrgem ISO, seda mürasem on foto.
Pildistamisel annab võimaluse luua kompromisse- kas parem kvaliteet, mille arvelt on pikem säriaeg (mis alati pole võimalik, aga kui sul on statiiv, siis lase käia) või väga kõrge tundlikkuse puhul täiesti lootusetult mürane pilt, aga vähemalt pilt
Also, kõrge ISO teeb pilti udusemaks...

Mida tähendab DOF?

DOF on depth-of-field ehk teravussügavus tähendab seda, kui suur on aktsepteeritavalt terav ala pildil EHK kui suur ala lisaks fokuseeritud punktile on veel terav
Sõltub ava suurusest (mida suurem ava seda väiksem teravussüg); objektiivi fookuskaugusest (teledel ja makrodel on väiksem kui lainurgal); teravustamiskaugusest (mida lähemale teravustad, seda väiksem teravusüg)
Sõltub ka kaamera formaadist- plaatkaamera teravussügavus on väiksem, 35mm suurem (sest objektiivide fookuskaugused on juba vastavad)

Kuidas toimib sensor?

sensor on digitaalmaailmas nagu film, millele pilt salvestatakse
valmitatakse silikoonist, mis on lisaainetega kattes valgustundlikuks muudetud
toimub säritus -> valguskiir konverteeritakse fotoelemendis laenguks -> laeng salvestatakse ja transporditakse sensorilt minema -> pilt konverteeritakse binaarsüsteemi (0 ja 1) ning salvestatakse pikslitest koosneva pildifailina mälukaardile
vahepeal toimuvad kaamera sees mitmed protsessid, nt müra vähendamine; värvuskorrektsioonid jne jne (loe Langfordi 1ptk)

Levinumad sensoritüübid?

CCD-sensor:

“charge-coupled device”
sensoritüüp, mida kasutati vanemates digikaamerates (ja praegu nt Nikon D300, Canon G12, Leica D-lux 5, Hasselbladi digibäkid)
valgustundlikum kui CMOS-sensor, ent kuna puuduvad transistorid ,
aeglasem kui CMOS
kulutab vähem akut kui CMOS
kuna valmistatakse spetsiaalsest silikoonist, on kallim toota
vanem tüüp – “täiskasvanum” -> rohkem piksleid, kõrgem kvaliteet
kasutab Bayeri - mustrit – R-G-B – ja toimub interpoleerimine

CMOS-sensor:

“complementary metal-oxide semiconductor”
uuem sensoritüüp, levinud enamikes digikaamerates
kuna iga piksli kõrval on transistor , mis kiirendab info kogumist, on kiirem kui CCD, kuid samas vähem valgustundlik , sest valgus langeb lisaks fotodioodidele ka transistorile, mis ei ole valgustundlik
kuna saab toota igasugusest silikoonist, on odavam
kasutab Bayeri-mustrit –R-G-B – ja toimub interpoleerimine

FOVEON-sensor:

sensoritüüp, mis EI kasuta Bayeri mustrit ning selles ei toimu interpoleerimist, sest ta salvestab R,G,B värviinfo eraldi igasse pikslisse (eri toonid salvestuvad eri sügavustele)
seetõttu peaks olema realistlikumate värvidega
kasutatakse Sigma kaamerates, nt Sigma SD10

Mis on BAYER ’i muster? Too välja mustri ehituse ja inimsilma psühholoogia vaheline seos.

Bayeri muster (Bayer mask ) on mask, mida kasutatakse digitaalfotograafias CCD ja CMOS tüüpi sensorites, et sensor saaks salvestada värve. (Iga piksel sensoril on küll valgustundlik, ent mitte värvitundlik..)
Üks mustritükk koosneb neljapikslisest süsteemist, kus liisaks pentaprismale, mis valgussignaali võimendab, on iga valgustundliku piksli peal ka värvifilter- üks punane, kaks rohelist ja üks sinine – R.G.B. See filter laseb läbi ainult üht tooni valgust.
Kokkuleppeliselt on kasutusel kaks rohelist pikslit, sest väidetavalt on inimsilm rohelistele toonidele vähemtundlik.

Mida tähendab DPI? Mida tähendab PPI? Miks seadmete resolutsioone nende abil kirjeldatakse?

DPI = dots per inch = punkte tolli kohta. Kasutatakse trükiseadmete resolutsiooni kirjeldamiseks ning väljendab seda, kui mitu värvipunkti mahub ühele tollile (2,54cm).
PPI = pixels per inch = piksleid tolli kohta. Kasutatakse kuvamisseadmete ( ekraanid , displeid, ...) resolutsiooni kirjeldamiseks ning väljendab seda, kui mitu pikslit mahub ühele tollile.
NB! Kui sul on nt kaks 17-tollist ekraani, millest ühe resolutsioon on 1440x900 ja teise resolutsioon 1680x1125, siis viimase resolutsioon on parem, sest tal on rohkem piksleid sama suure ala katmiseks, on loogiline, jaa!

Avaarvud täiskäigu kaupa?
f/1,4 -> 2 -> 2,8 -> 4 -> 5,6 -> 8 -> 11 -> 16 -> 22 -> 36 -> 45 -> 64 (12tk)

Mõisted:

DISTORSIOON - moonutus , kõrvalekalle originaalkujust. Tekib, sest läätse erinevad tsoonid omavad eri fookuskaugusi. Kolm levinumat on tünni-, padja - ja vuntsiefekt.
DISPERSIOON – laialivalgumine, hajumine , mis on tingitud sellest, et eri värvi valgus murdub erinevatel lainepikkustel (vikerkaar on ka dispersioon)

Sõltub valguse murdumise hulgast (RI)- mida rohkem valgus murdub, seda suurem dispersioon. Põhjustab läätsedes kromaatilist aberratsiooni- pildile tekivad soovimatud värvid, kuna dispersiooni tõttu murduvad värvid eri lainepikkustel ja nii jaotab spekter valge valguse mitmeks eri värviks.

VINJETEERUMINE- pildiäärte tumenemine keskosaga võrreldes. Esineb rohkem lainurgal. Tekib ka siis, kui täiskaader kaamera ette keerata poolkaader objektiiv.
HÜPERFOKAALDISTANTS – Olukord, kus lähim teravustamisala on seatud lõpmatuse peale ehk terav on võimalikult suur ala. Sõltub objektiivi vaatenurgast-> lainurgaga on seda lihtsam teha. Kasutatakse tihti maastikufotograafias.
BOKEH- pildil teravusalast välja jäävad valguslaigud, mis tulevad eriti välja highlightide puhul (peegeldused, teravad valgusallikad ). Nende kuju sõltub näiteks sellest, mitme labaga on diafragma ning bokeh’t saab ära kasutada ka kunstilisel eesmärkidel, paigaldades objektiivi ette vastava kujuga filtri ning siis hiljem nautides neid (raudselt nilbete südamete kujulisi) värvilaike oma piltide taustal.

Miks peaks olema säriaeg VÄHEMALT, et vältida “ära värisemist” kui tegemist on poolkaader sensoriga kaameraga, mille crop factor on 1,6 ning objektiiv, millega pildistatakse, on 200mm fokaaldistantsiga?

200mm x 1,6 = 320mm, seega
1/320?

Mida tähistavad murdumisnäitaja (refractive index) & hajutamisvõimsus (abbe number)

MURDUMISNÄITAJA – refractive index – RI – tähistab valguse murdumise hulka erinevates materjalides – mida suurem in RI number, seda enam valgus optikas murdub ja seda enam tekib ka dispersioon
HAJUTAMISVÕIMSUS – abbe number – tähistab seda, kui palju mingi materjal valgust läbi laseb. Mida suurem on Abbe number, seda enam materjal (näiteks klaas) hajutab valgust ja seda enam on valgusspekter lahtutatud eri tooni osadeks ehk seda enam tekib kromaatiline aberratsioon.

Miks võiks mittefikseeritud maksimaalse avaga suumobjektiivi kasutamine olla tülikas?

Sest see takistab pildistamisprotsessi, kui pead pidevalt jälgima, kui kaugele “tohib” suumida, et objektiiv võimaldaks sobitud ava kasutamist. Kuna pildistades hoogu sattudes ei pruugi sellele igal hetkel tähelepanu pöörata, võivad pildid nii nässu minna, sest säritad mööda. Aitab RAW-formaat või tegelt raha kogumine ja mitte sellise pasa ostmine endale!

Distorsioonide liigid:
Levinumad moonutused on tünn (barrel) – pildi äärealad on justkui kummis väljapoole kõverad;
nõelapadi (pincushion) – pildi äärealad oleks nagu sisse poole imetud ;
vuntsid (moustache) – kombinatsioon kahest eelmisest, kus pildi keskosas on tünjas distorsioon ning äärealas nõelapadja distorsioon.

Mida ja kuidas iseloomustavad MTF (modulation transfer function ) graafikud ?

MTF-graafikud on loodud objketiivi testimiseks, selle kvaliteedi määramiseks. Koosneb põhimõtteliselt eri suunas-suuruses mustadest juttidest valgel taustal.
MTF- graafik näitab objektiivi eraldusvõimet – mitu joont millimeetris (lp/mm)
Modulatsiooni (0%-100%) ehk musta-valge korrektsust- ideaalsel läätsel oleks 100% ehk must on must on must ja valge on valge on valge, ent läätse kvaliteedi langedes muudavad peegelduvad valguskiired musta heledamaks ning valge tumedamaks.
Pildi kvaliteeti keskmest äärteni- mida väiksem kvaliteedilangus, seda parem obje.
Täiuslikku objektiivi, mille MTF oleks 1 ehk 100% ideaalne, ei ole olemas, unistajad!

Mille järgi tunned ära peegelsüsteemidega objketiividega tehtud pildid?

Bokeh on sõõrikukujuline.

Loetle 7 pilditeravus mõjutavat faktorit:

säriaeg, ava ja iso-tundlikkus

teravustamine

resolutsioon või see, kui palju on fotot suurendi all suurendatud

pildistamistingimused - > objekt, valgushulk, ... -> käe värisemine/statiivi kasutamine

pildi suurus (väiksem pilt paistab teravam ) ja vaatamisdistants

paberi kvaliteet, millele on trükitud

objektiiv, objektiivi kvaliteet ja seisukord , kaamera fokuseerimissüsteem

Fokaalkauguste järgi jaotatakse objektiivid järgnevalt (väljenda 35mm ekvival):
/ülilainurk – 20mm/
lainurk – 24mm
normaalobjektiiv – 50mm
teleobjektiiv – suurem kui 50mm, ehk mis hakkab asju lähemale tooma , 75mm

Miks värvus eksisteerib? Mis see on?

Päikeselt tulev valgus peegeldub objektidelt erinevate lainepikkustega tagasi. Värvus on silma ja aju koostöö. Nägemismeel tajub erinevaid elektromagnetlaineid.
Füüsikaliselt on valgus elektromagnetlaine ( lainepikkus + sagedus)

Värvifotograafia baseerub tänapäeval YOUNG HELMHALTZI kolmevärvi teooriale !

Inimsilm tajub valgust vahemikus 390-760 nm.

Ülespoole nähtavast valgusest jäävad raadiolained ja infrapuna.
Allapoole ultraviolett kiired, veel allapoole röntenkiired ja gammakiired .

Seleta lihtsalt CMY ja RGB värvisüsteemide vahe, põhimõtted. Mis seadmed kas?

RGB värvisüsteem.

aditiivne värvisüsteem – RED + GREEN + BLUE = WHITE
Primaarvärvide segamisel saadakse sekundaarvärvid.
Kasutusel enamikes digisensorites, monitorides, ... (mis kiirgavad)

CMYK värvisüsteem.

subtraktiivne värvisüsteem – CYAN + MAGENTA + YELLOW = BLACK .
põhineb valguse absorbtsioonil ehk sekundaartoonide liitmisel saadakse must toon ning kahe sekundaartooni liitumisel tekib primaartoon
kasutatakse fotofilmides, värviprinterites (mis peegeldavad)

Seleta.

ADAPTSIOON - silma kohandumine valguse tugevuse ja tooniga (valge paber tundub valge nii sinises kui kollases valguses; pimedas näeme sinisemalt-mustvalgemalt, aga kui korraks valgust lasta, teame, et on värvid ka)
VÄRVIVÄSIMUS- ühte tooni kaua vaadates väsivad silmad sellest lõpuks ära ning vaadates siis teist objekti, ei pruugi tolle toone enam õigesti näha, sest oled eelnevast toonist mõjutatud
METAMERISM – 2 objekti, millel on erinevad spektraaljaotused, tunduvad värvuselt samad (valgustuse vms tõttu)
Lisaks neile mõjutavad inimese vürvushinnagut ka värvimälu, valgus, vanus...

Mis vahe on jätkuval spektril ja katkestatud spektril?

Jätkuv spekter kiirgab kõiki lainepikkusi; katkestatud spekter kiirgab konreetset lainepikkust. Kõigil hõõguvatel kehadel on jätkuvad spektrid , sest neil on kõik lainepikkused esindatud .

Mis on värvustemperatuur? Kuidas mõõdetakse? Mis on “soe” kollakas , “külm” sinakas valgus mõtteskaalas?

VÄRVUSTEMPERATUUR on mõõteühik, mis on kasutusel fotograafias. Kirjeldab kuvatava objekti valgustamiseks kasutatud valgustite värvustemperatuuri Kelvinites. Mida kõrgem K, seda sinisem lainepikkus ehk seda vähem punaseid lainepikkusi ehk seda “külmem” ( loogika toimib tagurpidi).
Mida madalam K, seda punasem ehk “soojem”.
Mõõdetakse Kelvinites eksponomeetriga.

Mida näitab digitaalse värviruumi ulatus ( gamut )?

GAMUT- skaala, koosneb hallist kabjakuj. alast, millesse jon värviline prism.
Gamut näitab, kui palju värve mahub ühte värviruumi
Iga värv on kirjeldatud 3 numbrilise koordinaadiga.
RGBs nt must on (0;0;0) ja valge on (255;255;255)

Kui kahe värviruumi ulatused ei kattu, siis kuidas edastada väljajäävaid toone?

2 värviruumi ühisosa ei muudeta , üleulatuvad osad arvutatakse kokku ja lükatakse kokkupoole... Kõgu värviruum arvutatakse kokku.

Millise kolme termini abil iseloomustatakse värvuseid fotograafias?

Hue toon
Saturation ehk saturatsioon
Luminance hele- tumedus

Ligikaudsed valgustemperatuuri väärtused:

küünal – 1900 K
päikeseloojang – 2200 K
päikesevalgus + valgus selgest taevast keskpäeval – 6000-6500K
OTSENE PÄIKESEVALGUS keskpäeval – 5400K
stuudiovälgud – 5600 K
selge sinine taevas – 12 000 K

Kumb kahest värviruumist on suurema ulatusega- sRGB või Adobe RGB?

ADOBE RGB on suurema ulatusega.
Ja veel, sRGB- kasutatakse kui läheb erkaanile, Adobe RGB- kasutatakse kui läheb trükki.

Mis on ekspositsioon ?

EKSPOSITSIOON väljendab, kui pika aja jooksul kui palju valgust sensor/film sai EHK

ekspostisioon = valguse intensiivsus (ava) x aeg (katiku kiirus e säri)

Ekspositsioon arvutatakse valgusmõõdiku poolt kombineerides ava ja säritust
Erinevad säri-ava kombinatsioonid võivad anda sama kombinatsiooni

Millist kahte tüüpi valgust mõõdetakse?

Langevat valgust – langeb pinnale (nt valgele diivanile)
Peegelduvat valgust – kiirgab pinnalt tagasi (nt valgelt diivanilt kassile)

Mis on “keskmine hall”?

Värvus, mis peegeldab tagasi 18% valgust.

Seleta erinevused, too välja kitsaskohad:

MAATRIKS MÕÕTMINE:

tavaliselt vaikimisi seade
kaamera kogub EV-info stseeni eri osadest ning eeldab siis, mida sa võiksid pildistada ja valib vastava särituse
(nt kui ülemine osa on hele, alt tume, siis ta eeldab, et pildistad maastikku )
eeldamine ongi kitsaskoht, sest kaamera poolt pakutav ei pruugi olla õige

KESKRASKUSEGA MÕÕTMINE:

kaamera kogub EV peamiselt stseeni keskosast ning arestab PEAMISELT sellega
kui olulised on ka pildiservad, ei soovitaks seda kasutada

SPOT e PUNKTMÕÕTMINE:

kaamera kogub EV stseeni keskelt kitsast punktist
hea kehvades valgustingimustes (nt laval), kus esineja on oluline, aga taust mitte- muus süsteemis üritaks kaamera kogu kaadrit keskhalli suruda, mis oleks kräpp ju!
hea, kui tahad ise otsustada e mõõdad mitu korda keskelt ja ise paned EV kokku

Mis on histogramm ?

Histogramm on 256 sambast koosnev graafik, mis esindab iga sammu kohta leiduvat infohulka –mida kaamera suudab ühe dünaamilise ulatusena salvestada- pildis heledast tumedani.
Korraliku särituse histogramm mahub täielikult 0 ja 256 vahele ära.
Mittekontrastse stseeni puhul on histogrammi sambad pigem keskel kui otstes .

Kui sul on tegemist RGB värviruumis oleva pildiga , siis mis võiks olla nt “puhta” värvivarjundita tumehalli tooni RGB väärtused?
- 20;20;20

Mis on HDR? Kuidas tehakse?

HDR –high dynamic range image – on pilt, mille dünaamiline ulatus ületab normaalekspositsiooniga saavutatava ulatuse e mis sisaldab rohkem infot kui üks pilt suudab edastada
HDR pannakse töötlusprogrammis (nt PS) kokku mitmest erineva ekspositsiooniväärtusega fotost (särikahvel), mis on tehtud samast paigast ning kõik muud väärtused peale särituse on jäetud samaks

Mis on dünaamiline ulatus?

Dümnaamiline ulatus on füüsikaliste suuruste maksimaalse ja minimaalse väärtuse suhe ehk see, kui palju informatsiooni mustast valgeni suudab kaamera ühte pilti salvestada. (mõnikord eredate valgustega ei suuda kaamera korraga jäädvustada absoluutset musta ja absoluutsed valget, siis pead valima, kumba jäädvustad, kui halliks asja surud või teed äkki hoopis HDRi)

Selgita RAW failiformaadi põhimõtet.

RAW- on kaamera enda lahtipakkimata filmiformaat, mis sisaldab eneses kogu infot pildi kohta (kaasaarvatud erinevaid ekspositsiooniväärtusi, valgebalansse, ...). RAW digifotograafias on nagu negatiiv filmifotograafias.
EHK RAW-fail salvestab endasse kogu informatsiooni valgustamise kohta, jättes interpoleerimise (mis JPG puhul kohe ära tehakse) hilisemasse aega nii, et erinevaid väärtusi on võimalik valida töötlusprogrammis.
Pluss on see, et saad erinevaid versioone teha, aga nõme on, et igal kaameratootjal on tihti oma formaat, seega on vaja mitut programmi, sest Psi “one size fits all” ei pruugi olla NII hea

Mida näitab bitisügavus?

Bitt on digitaalse informatsiooni väikseim ühik. 0 või 1.
Bitisügavus näitab pildi värvidünaamikat ehk kui palju toone on pikslid võimelised kuvama ning kui heledad on pikslid. Bitisügavus on maksimaalne võimalik värvide arv.
8 baiti korda 3 värvikanalit = 24 bitti .
8 baiti teevad kokku ühe biti.
1 bait jääb vahemikku 0 kuni 244.

8bitine värviedastus = 256 värvitooni
16bitine värviedastus = 65536 värvitooni

Mis on 16 bitise pilditöötluse eelis 8 bitise ees? Mis on puudused, ebamugavused?

Kui töödelda 16-bitist pilti jpg formaadis , siis pärast igat salvestust pildi maht väheneb ning lõpuks saab sellest 8- bitine pilt. Inimsilm ei erista tooniüleminekuid 16-bitist 8-bitile, sest ta näeb ainult 8 bitti. Ent kui töödelda 8-bitist pilti, siis ühel hetkel avastad, et pildikvaliteet on halvaks läinud, sest tal ei ole kuhugi kehvemaks minna?
16 biti miinus on see, et ta on faili mahult suurem ning seetõttu nõuab võimsamat arvutit, rohkem kettaruumi, teda on tülikam üles laadida ...

Selgita pildiinfo kuvamise meetodeid :

RGB – kolm värvikanalit, mis esindavad rohelist-punast-sinist. Igas kanalis on kas 8 või 16 bitti piksli kohta.
CMYK – 4 värvikanalit – tsüaan, magenta, kollane ja key-must. Igas kanalis on 8 või 16 bitti piksli kohta.
LAB –saab kirjeldada praktiliselt kõiki inimese silma poolt eristatavaid värve. Hele-tume informatsioon ja A ja B värvid e kromaatiline info.
Grayscale- pildi esitamiseks kasutatakse 256 halltooni, pildifailis on igal pikslil väärtust nullist (mustast) 255ni (valgeni). Nende vaheväärtused on halltoonid. Samuti 8 või 16 bitine iga piksli kohta.

Failiformaatide kirjeldused:

TIFF – tagged image file format . Laialt levinud pildifailide formaat, mis toetab kuni 24-bitist värvisügavust. Ei esine kvaliteedikadusid.
PSD – photoshop document. Leivunud pilditöötlustarkvara Adobe Photoshopi loodud faili algupäraseks faililaiendiks.
EPS – encapsulated postscript. Standardformaat, mis võib sisaldada teksti, vektoreid, rasterpilte. Kadudeta kokku pakitud formaat.
PDF – Portable Document Format. PostScriptil põhined avruti riistvarast ja tarkvarast sõltumatu elektrooniliste dokumentide vormiks.
GIF – Gif sobib paremini piiratud värvide hulgaga väikesemahulisele graafikale. Fotod ei ole eriti head. Logodeks, taustaks hea.
PNG – portable network grapics. Loodi fotode kadudeta ülesriputamiseks veebi. Totab nii 8 kui 16 bitist RGBd.
JPEG – joint photograpic experts group. Kadudega kokkupakitud pildiformaat. Toetab 8bitiseid RGB, CMYKi ja mustvalgeid fortosid.

Mida tähendab kadudeta kokkupakkimine –lossless compression?
Mida tähendab kadudega kokkupakkumine- lossy compression?

KADUDETA kokkupakkimine- algoritm, mille abil saab vähendada digifaili mahtu, kuid osa infost läheb sealjuues kaduma. Nt. JPEG.
KADUDETA kokkupakkimine- algoritm, mille abil saab vähendada digifaili mahtu ilma, et osa informatsiooni kaduma läheks. Nt.TIFF.

PRAKTILISED ÜLESANDED:

Kaamerate iseloomustamine tehniliste näitajate põhjal.

Histogrammi lugemine. Piltide ja histogrammide kokkuviimine.

Markeeringu järgi erinevate poolkaader-objektiivide äratundmine.
CANON.
EF - täiskaader sensorile objektiiv (võib kas. ka poolkaadri ees)
EF-S - ainult poolkaadriga objektiividele (tehtud selleks, et oleks odavam toota, aga üldiselt ei soovita, sest poolkaadri ees saab EF-iga parema kvaliteediga foto)
EF-L - profiseeria objektiivide tähistus (punase ringiga ja KALLID)
NIKON.
D - täiskaadrile
DX - poolkaadrile
D ED - profiseeria
PENTAX.
FA - tavaobjektiiv (kuna Pentaxil ei ole täiskaader kaamerat, siis ei ole olemas siin samasugust eristust nagu känonnil ja nixil)
DA* - profiseeria objektiivid (kallimad, paremad ...)
SIGMA.
DC - didikaameratele (ehk siis poolkaader)
DG - filmikaamerale ( täiskaader)
EX - profiseeria
14 | digifotograafia eksami kordamisküsimused

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 44 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maris Savik Õppematerjali autor

Ise kokku pandud materjal digifotograafia kursuse eksamiks.
Seletab lihtsalt lahti erinevad fotograafilised mõisted ning põhimõtted, toob väja erinevad kaamera-, sensori- ja failitüübid jne

(Vaata märksõnu!)

Sarnased õppematerjalid

doc

Digitaalsed fotokaamerad

nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud, aastal 2000 tehti enam kui 90% uudistrükistes avaldatud fotodest digikaameratega ja uue sajandi esimestel aastatel müüdi paljudes riikides digikaameraid enam kui tavalisi filmikaameraid. Tänu sellele on filmimüük vähenenud kõikides riikides ning ajaloo hämarustesse on kadumas slaidfilm. ,,Film on surnud, pikka iga Sulle, digikaamera!", võiks siinkohal hüüda ja lõpetada ülevaate 20. sajandi fotograafia arengust. (1 lk 14) 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Digitaalsed fotokaamerad on kaamerad, mis teevad fotosid või videoid, või siis mõlemaid koos, digitaalselt salvestades pildid elektroonilise sensori kaudu. Paljud kaamerad võimaldavad salvestada heli koos videoga ja ka fotoga. Digitaalsed kaamerad võimaldavad teha palju ülesandeid, mida tavalised filmikaamerad ei

Arvutite riistvara alused

doc

Fotograafia küsimused ja vastused

Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks. Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse. Koosneb tavaliselt metall-lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, ...) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra. Kirjelda lühidalt, millised

Arvutiõpetus

doc

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus  I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks.  II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordi

Füüsika

pdf

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................

Fotograafia

doc

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad...................................

Fotograafia

doc

Fotograafia

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura...............................................................................................

Fotograafia

docx

Fotograafia põhimõisted

Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk v

Digitaaltehnika

doc

Fotograafia referaat

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus....................

Füüsika

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk