õigus/kohustus/ võrreldav tingimus viide Ametnik Töötaja Avaliku võimu teostamine § 7 lg 2 jah ei Finantseerimine riigi või KOV eelarvest § 6 lg 1 jah ei § 5 lg 1; § Avalik huvi 51 lg 2 jah ei Erahuvi ei § 1 lg 1 jah Võib nõuda tööülesannete ei või täitmist väljaspool tööaega § 39 lg 1 jah nõuda Töösuhe algab töö tegemise alustamisel ei § 4 lg 2 jah Võrdse kohtlemise põhimõte, diskrimineerimise keeld § 13 jah §3 jah Peab olema Eesti kodanik(või
ametihierarhia, tööjaotus ja standartsed tegevusjuhised. 3) Iseenda (st ametnikkonna) taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. · Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda järgmiselt: 1)Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. On vaja jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, mitte ametnikkonna erahuvi. 2)Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. · Ombudsman õiguskantsler: on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. 10. Eesti kohtuvõim on kolmeastmeline: I aste maakohus(15)+halduskohus(riik+kodanik) inimestega. II aste ringkonnakohus apellatsioon(Tartus, Tallinnas, Jõhvis).
eelmistab nüüdisaja valitsus väikseid töörühmi ja eksperte ... 7. Bürokraatia funktsioonid Peamiseks ülesandeks on poliitika elluviimine. Ametnikus suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga kujundajatega. Bürokraatial on stabiliseeija ja vahekohtuniku funktsioon. Kolmas funktsioon on iseenda ehk ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Järelvalve võimalused: On vaja jälgida et see mis teostub on tõepoolest avalikkuse mitte aga ametnikkkonna erahuvi. Teiseks järelvalge põhjuseks on vajadus tõta valitsemise tõhusust et olulised küsimused saaksid kiirest allatus. Kolmandaks tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniõhuga. 8. Administratiivne ülesehitus Kakas riigi administratiivstruktuuri mudelit : Esimesel juhul viiakse haldusfunktsioonide täitsmiseks kohalikud valitsused mis sõltuvad tugevastu keskvalitsusest.(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil
kõik osakud on riigi või riigist alamal seisva avalik-õigusliku juriidilise isiku käes. Näiteks on selline eraõiguslik juriidiline isik Riigi Kinnisvara AS, mille ülesanne on riigi jt avalik-õiguslike juriidiliste isikute kinnisvara hallata. Kahjuks jäi Riigikohtul AS Eesti Raudtee osas seisukoht välja ütlemata (vrd RKPJKm 25.05.2010, 3-4-1-21-09). Kõigil neil juhtudel on juriidilise isiku taga avalik ja mitte erahuvi. Põhiõigusvõime on seevastu olemas kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja osalise õigusvõimega ühendustel, mille vähemalt üks osak kuulub mõnele füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule eeldusel, et selle juriidilise isiku taga ei ole ainuüksi riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, vaid vähemalt üks füüsiline isik. Et sel moel võivad
klass, ideaalne riik? Kuidas näeb välja Platoni kirjutatud utoopia.*kõlblus,lugemine,muusika,religioon,keha*iseloom,vaim*filosoofia*praktiline tegevus? Miks Platon ei pooldanud demokraatiat? Milles seisnevad Aristotelese sotsioloogilised ideed? Millised on Renesanssi sotsioloogia peamised iseärasused.* Humanism(indiviid,õigus)*ratsionaalsus vs spekulatiivsus*Jumalast eraldumine(mina ja välised tegurid).Mida tähendab sotsiaalne leping.*ühiskondlik vs riiklik seisund;erahuvi=üldhuvi? Kes on sotsiaalse lepingu idee autor.*Thomas Hobbes? Mida ütleb Kant ja Rousseau sotsiaalse lepingu kohta*idee,praktiline elu, üldine huvi,reguleerida ühiskonda? Kes on sotsioloogia klassikud.*Auguste Comte,Emile Durkheim,Max Weber? Milles seisavad nende ideed? Mida tähendab "mõistev sotsioloogia" ja kes on selle autor? Mida tähendab kultuur(tooge välja neli seletust)*vaimsete ja materiaalsete väärtustekogum,mis
See muudab ametniku koha näiliselt kõigi jaoks vabaks. Ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras, kus kandidaate hinnatakse. Riigiteenistujate ametikohad: Kõrgemad ametnikud - 14%. Valitsusametnikud. Juhid. Nõunikud. Vanemametnikud – 57%. Nooremametnikud – 29%. Järelvalve ametnike üle: Vajadus jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, aga mitte ametnikkonna erahuvi. Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: Sisemine ehk ametkondlik – juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). Poliitiline – seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. Õiguslik – peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni.
Avalike teenistujate värbamine ja karjäär Ametniku koha täimine toimub peamiselt avaliku konkursi korras. Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda järgmiselt: 1) Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. On vaja jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, mitte ametnikkonna erahuvi. 2) Vajadus tõsta valitsemise tõhusust , et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. 3) Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: SISEKONTROLLis põimuvad kaks aspekti: juriidiline (kas ametnik on käitunud nii, nagu seadused ette näevad) ja psühholoogiline (järelvalve ametnikukultuuri üle eetikanormid ja käitumismallid).
vaadetest( eesti kohtunik et tohi kuuluda erakonda) d)arvukus Ülesanded: a)poliitika elluviimine b)süteemi stabiliseerja ning vahekohtunik c)ametnikkonna ehk iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine Järelvalve: A)kuna rahvas edastab oma nõudmisi poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest, seega on vaja jälgida, et see, mis teostub on avalikkuse huvi, mitte ametnikkonna erahuvi B)Kuna on vajadus tõsya valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud C)kuna ametnike kätte koondunud võimu ulatus on suur, siis tuleb arvestada korrputsiooniga a)Sisekontroll: juriidiline ja psühholoogiline b)Poliitiline kontroll: varaline järelevalve ja kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle c)Õiguslik kontroll:kohtusüsteem või ombudsmani institutsioon
sobivust kutsestandardile ning saavutusi. Riigiametniku elukutset hinnatakse rohkem seal, kus riigivõim on tugev ja pikkade traditsioonidega. Nt SB Kontroll ametnike üle- o Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. Seetõttu tuleb jälgida, et mis teostub oleks avalikkuse huvi, mitte ametnikkonna erahuvi. o Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiremini hallatud. o Vältida võimalikku korruptsiooni, mille oht on pidevalt olemas. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: o Sisemises, e ametkondlikus- sisekontroll. põimuvad 2 aspekti- juriidiline ja psühholoogiline o Poliitiline kontroll- kätkeb endas varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle
Ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras, kus kandidaate hinnatakse. Riigiteenistujate ametikohad: · Kõrgemad ametnikud - 14%. Nõunikud. Valitsusametnikud. · Vanemametnikud 57%. Juhid. · Nooremametnikud 29%. Järelvalve ametnike üle: · Vajadus jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, aga mitte ametnikkonna erahuvi. · Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud. · Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: · Sisemine ehk ametkondlik juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). · Poliitiline seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. · Õiguslik peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni.
Kaasaja suuremaid õigussüsteeme iseloomustavad erinevad õigusfilosoofilised käsitlused riigist ja õigusest, vägagi erinevad on arusaamad õiguse reguleerivast rollist ühiskonnas, õiguse allikatest ning õigusnormist, õiguse loomisest ning realiseerimisest. Erinevustele vaatamata võib siiski väita, et läänelikku õigustraditsiooni kuuluvate õigussüsteemide teoreetiliste kooldkondade põhiliseks probleemiks on üksikisiku ja ühiskonna, erahuvi ja avaliku huvi vahekord. Õiguseperekonnad leiad jooniselt 1. 1.2. Õiguse süsteem Õigust võib struktueerida mitmel erineval moel. Me võime diferentseerida avalikku õigust ja eraõigust, materiaal- ja formaalõigust, samuti võib eristamise aluseks olla kehtivuspiirkond või kehtivusjõud, õigusallikate erinevad liigid (nt seadusõigus, tavaõigus ja kohtuniku õigus). Romaani-Germaani õigusperekonnas on esmaseks siiski diferentseerimine, kus eristatakse
tekkinud oluline ebasoodne mõju võib puudutada, edastades teabe, mis võimaldab võtta mõju vältivaid või vähendavaid meetmeid (§31 lg 1). · Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti on teavitamiskohustus Keskkonnaametil (§31 lg 1). · Tuleb tagada teabe jõudmine potentsiaalselt mõjutatud isikuteni, kuid pole kohustust teavitada viisil, mis toob kaasa ebamõistlikke kulusid (§31 lg 2). · Kui seda tingib avalik või erahuvi tuleb teavitada ka ohu kõrvaldamisest või esialgse info ekslikkusest (§31 lg 4) Õigused Juriidiliselt tagatud õigused. Igaühel on õigus osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel, sh olulise keskkonnamõjuga planeerimises Künnis on sama kui KMH-l ja KSH-l KSÜSE §34 sisaldab vaid üldpõhimõtteid, täpsem regulatsioon on sätestatud seadustiku muudes osades, nt loamenetluse osas · Avalikkust tuleb teavitada intensiivsusega, mis ei too kaasa ebamõistlikke
eesmärk põhjendab abinõu, kasulikkus on absoluutne mõõt, mille ka hinnata riigi huvi. Hea riigihuvi tunnistab, et valitseja suhtes toimivad teised moraalireeglid, ent rõhutakse, et moraalne käitumine on siiski enamasti kasulikum. Rõhutakse riigimehe tarkusele, mis õpetab tal käituma vastavalt olukorrale kas õiglusest või kasulikkusest. Kardinal Richelieu kasutas head ,,riigi huvi" ära, sõnastades, et valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidide erahuvi, erahuvi on samuti ebakõlas terviku huvidega Friedrich II tunnistas, et keiser on oma rahva teener ja peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, tähelepanu pööramata oma kasule, kuid siiski tungis 1740 kallale Austriale. Sõda 1.Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament põhimõtteliselt ütleb, et sõdida tuleb uskmatutega, et nad ei teeks enam pattu jumala vastu, nende linnade hävitamine, meeste tapmine ja riisumine on igati õigustatud
võtta. Kolleegium märgib ka, et asjaolu tuvastamine kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust, mistõttu see on põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad kohtul olla hankijast ulatuslikumad võimalused asjaolude väljaselgitamiseks." [7] 3.5 Avalikkus ja andmekaitse HMS-i kohaselt on haldusmenetlus avalik. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks
Oluline erinevus oli läbirääkimiste kasutamises, mida ASEdes esines rohkem. Sunduse ja manipuleerimise kasutamist mainisid ainult äriettevõtete juhid. KOKKUVÕTE Seotus riigivõimu teostamisega ja tegelemine kogukonda kuuluvate inimeste asjadega on põhilised pidepunktid, mille kaudu eristatakse avaliku sektori organisatsioone erasektori organisatsioonidest. Nagu juba eespool öeldud, lähtub avalik sektor üldisest huvist, erasektori tegevuse aluseks on seevastu erahuvi ja nende ideoloogia on orienteeritud kasumile. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Kuna toimetatakse riigi rahaga, on ettevõtted ajakirjanduse teravdatud tähelepanu all. Lisaks sellele erinevad nad ka vastutuse määrast ning keskkonnast. Kuna need sektorid erinevad üksteisest küllaltki suurel määral, on vajalik juhinduda vastavalt organisatsioonile. Kuigi viimasel ajal on avalikus sektoris püütud hakata
Sellisel juhul ei tarvitse nad suuta tagada innovatsioonide või tootlikkuse taseme jätkusuutlikku kasvu. Halvimal juhul võib tulemuseks olla üksnes konjunktuurse ajutise huvi tekitamine teatud innovaatiliste tegevuste vastu, mis lakkab peatselt pärast vastava poliitikaabinõu lõpetamist. Teisisõnu, poliitikad soodustavad vaid kunstlikku nõudlust, mis ei arene edasi iseseisvalt erasektoris toimivaks innovaatiliste lahendite turuks. Riigi poliitika võib niisviisi isegi kahjustada erahuvi arenemise evolutsioonilist protsess vähendades eraõiguslike riskikapitalistide tegutsemishuvisid. [1] Eelöeldu ei tähenda aga sugugi seda, et nõudluspoolseid innovatsioonipoliitikaid ei tohiks kasutada. Seesugune kriitiline vaatenurk on vajalik hoopis selleks, et asjakohaselt määratleda niisuguste poliitikate võimalikud riskid ja vastuargumendid. See peaks 4 võimaldama välja tuua ühiskonna innovaatilisuse taset tõepoolest kasvatavate
6 Avalik haldus ja bürokraatia (4.5) Bürokraatia e. ametnikkonna funktsioonid: · Poliitika elluviimine ministritele valistatakse ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võetakse osa seaduse ettevalmistamisest · Süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik · Iseenda taastootmine ja arendamine Järelevalve ametnike üle: on vaja jälgida, et see, mis teostub, on tõepoolest avalikkuse, mitte aga ametnikkonna erahuvi; vaja tõsta valitsemise tõhustust; vältida korruptsiooni · Sisemine e ametkondlik juriidiline ja psühholoogiline aspekt · Poliitiline kontroll saadikute kontroll ministrite üle o Riigikontrolör riigi audiitor. Eesmärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult · Õiguslik kontroll peab tagama haldussuutlikkuse ja vätlima korruptsiooni
eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik hoolitsema nende ülesannete täitmise eest, mida üksikisikud ei suuda ise lahendada. Avalik kord
Menetluse avalikkus väljendub nii passiivses vormis HMSi § 37 kohane menetlusosalise õigus tutvuda dokumentidega kui ka aktiivses vormis, mis HMSi § 7 lg 2 järgi tähendab menetluse seisukohast tähtsa teabe avalikustamise kohustust ja § 36 järgi haldusorgani selgitamiskohustust. 12 Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: · riigisaladust sisaldavad andmed. Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; · ärisaladust sisaldavad andmed. Üldine ning ammendav mõistemääratlus Eesti kehtivas õiguses puudub. Siiski võib väita, et ärisaladusena saab käsitada teavet, mille on selliseks tunnistanud ettevõtja ning mida sel põhjusel ei tohi üldsusele avaldada;
eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud plaanipärane tegevus (seaduste täitmine seadus kasutusel pikka aega). Teatud osa haldusõigusest pole seotud seaduste täitmisega/rakendamisega, vaid kujutab endast praktilist tegevust (koolide, teede, sildade ehitamine). Haldus pole vaba vaid sõltub eelarvest riigikogust.
hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda eesmärgist universaalsema ja võimsama eesmärgi nimel." - Jumal on andnud valitsejale teist laadi kohustused kui alamatele ja kui ta peab riiki juhtides rikkuma tavainimeste moraalireegleid, siis on see Jumala tahe. Samas traditsioonis Preisi Friedrich II "Anti-Machiavell" (1740). Töötab head riigiteooriat välja, kuid praktikas vastupidine. Praktikas: Richelieu (positiivsete seaduste eiramine riigi huvides; avalik ja erahuvi). Louis XIII peaminister - uskus sellesse, et kuninga väljaantud seadusi tuleb riigi huvides eirata, tuleks eraldada erahuvi ja avalikku huvi. Erahuvi ebakõlas terviku huvidega - valitseja ei peagi kaaluma nende huvide kokkusobimist, vaid seadused kõrvale jätma ja võrdlema ühishuvi erinevaid vorme. kodanikuõigustele ruumi ei jää. Kõik on suunatud ühiskondlikele huvidele, mida esindab kuningavõim. Friedrich II (valitseja kui rahva esimene teener, samas pragmaatiline välispoliitia:
"Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või kasulikkusest, vastavalt vajadusele. Elluviimine praktikas: kardinal Richelieu: Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides". Richelieu õigustus: Tuleb eristada avaliku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika. SÕDA 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament: Iisraeliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Uus Testament keelab üsna üheselt sõjapidamise ja tapmise. 2
,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas halb riigi huvi teooria Machiavelli teooria hea riigi huvi teooria Tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid Enamasti on moraalne käitumine kasulik Rõhutab riigimehelikku tarkust (oskus laveerida õigluse ja kasulikkuse vahel) Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus praktika Richelieu positiivsete seaduste eiramine riigi huvides tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi valitseja huvi = avalik huvi tavainimeste huvi ebakõlas avaliku huviga Friedrich II pragmaatiline välispoliitika Sõda Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT Vaenlasele tuleb pakkuda rahu Kui võtab rahu vastu, peab kogu sealne rahvas võitjat teenima Kui mitte, tuleb teda piirata Kui ta vallutatakse, tuleb kõik mehed maha luau Kõik, mis linnas on, on võitjale riisumiseks Nendes linnades, mille jumal võitjale annab, ei tohi kedagi ellu jätta UT
eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik hoolitsema nende ülesannete täitmise eest, mida üksikisikud ei suuda ise lahendada. Avalik kord
täitevvõim oma tegevuse ja volituste piires Kohus saab kontrollida, kas avalik huvi on põhjendatultmääratletud, kas määratlemisel on järgitud menetlusnorme ja kas ei ole rikutud kaalutlusõiguse piire või tehtud muud kaalutlusviga Argumendina saab kasutada seal, kus seadus selleks võimaluse annab 16 Avalike huvide esmane kaalumine kohtu poolt: Esmane avaliku ja erahuvi kaalumine toimub sageli esialgse õiguskaitse määruses. Juhul, kui vajadus EÕKiks on olemas, peab kohus HKMS § 249 lg 3 tulenevalt kaaluma ka avalikku huvi Sageli annab EÕK määruse põhjendus märku võimalikust lõpplahendist Nx. EKA asjades, kus EÕKi määruses tõdeti avaliku huvi suuremat tähtsust võrreldes kaebaja erahuviga Aga – Hipodroomi arendus Tallinnas – EÕK rakendati avaliku huvi
Mida umbmäärane üldsus saab sellest infost kasu. Kelle huvides info jõudmine üldsusele on? Manipuleerimine. Edendab avalikku huvi, valvab võimu .kuritarvitamiste üle Suhtekorraldaja infoallikaks oleva organisatsiooni või esindatava kliendi huvide prioriteet, organisatsiooni esindava advokaadi hoiak, kliendi vaatenurga mõju info valikule ja tõlgendamisele. .Esindab organisatsiooni, peab sellest avalikkusele esitama mitmekülgse, hea info Rollide konflikt .avaliku huvi ja erahuvi konflikt on võimalik mõlemalt poolt - Meedia kommertsialiseerimine ja kolletumine süvendab organisatsioonide tõrjuvat - hoiakut ajakirjanike suhtes ja võimendab suhtekorraldajate rolli Ajakirjanike pealiskaudsus, teadmatusest tingitud vead ja väärtõlgendused ja ühekülgne - allikate valik madaldab ajakirjanduse mainet Suhtekorraldaja rolli ammendavama ja usaldusväärsema infoallikana suureneb - ajakirjanike sõltuvus
Eelised: luuakse vaidlussituatsioon; püütakse süstemaatiliselt läbi arutada kõik võimalikud argumendid; jõutakse kiiremini otsusele; kriitikutele on vastuväited juba olemas 3. Hobbesi ja Rousseau kriitika ühisnõupidamiste suhtes Hobbes: eesmärgiks isiklik populaarsus, mitte asja objektiivne esitamine; mõjutatud retoorikast, mitte loogikast; kardetakse arvamust avaldada; sisu raske salajas hoida Rousseau: maksmusele pääseb kõige kõvahäälsem erahuvi; ühishuvi on võimalik leida vaid siis, kui kodanikud kujundavad arvamuse iseseisvalt 4. James I ja Erasmus meelitajatest James I soovitas prints Henryl hoiduda meelitajatest ning valida nõunikeks targad, ausad ja puhta südametunnistusega mehed. Erasmus: prints peab vältima meelitajaid, valitsejate käekäik on nende poolt väga haavatav; noor valitseja on eriti ohus, sest inimesele on loomupärane eelistada
isikuomadused 1 Tutvusta põhijoontes Eesti riigiõiguse süsteemi ja õigusaktide hierarhiat. (11) Valitsemine ja policy 2 Tutvusta lühidalt klassikalist avaliku võimu teostamise mudelit. Klassikaline avaliku võimu teooria: · riigil on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle · demokraatlikult valitsakse rahvaesindus · Üldhuvi kaalub üle erahuvi(ultima ratio) · valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuliselt 1 Tutvusta halduspoliitika mõistet ja asendit mõistete `poliitika' ja `administreerimine' suhtes. Halduspoliitika on konkreetsete valikute lahendamine. 1 Esita poliitika kujundamise protsessi järgud ja tutvusta nende tähendust kogu poliitika kujundamise protsessi seisukohalt. 2 Esita poolt- ja vastuväited valitsemise avalikkusele ning valitsuse hindamise alused.
,,Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. Elluviimine praktikas: Kardinal Richelieu: positiivsete seaduste eiramine ,,riigi huvides". Richelieu õigustus: tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II: idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria. ,,Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele".
maksma ja eeldatavasti ei lähe see lisakoormusena maksumaksjalt). 39. Kelleks (staatus) on muutunud inimene NPM ja heaolsegu vaimus reformitud heaolusüsteemis? Seletage lahti. 15 Inimese staatus: tarbija või kodanik? Tarbija suhteliselt passiivne turul osaleja, tarbib nii öelda lõpptulemusi. Ei aita kaasa poliitika kujundamisele, heaolu tagamisele. Erahuvi keskne ehk otsustab ja teeb valikuid subjektiivsest arvamusest lähtuvalt nt kui mulle see pood ei meeldi, siis ma lihtsalt lähen teise, st ka võimalust valida. Kodanik seostub kodaniku ja riigi vaheliste õiguste ja kohustustega. Kodanikul on identiteet, staatus, väärikus ja ta on ühiskonna võrdne liige. Kodanik on aktiivne turul osaleja ja ta mõjutab riiki tagamaks heaolu, samuti kujundav kodanikud avliku huvi. Kodanikuga seotub ka ühiskonna ja
siseteabe ärakasutamist, ametiseisundi jagamist tasu eest või tutvuse alusel, ebavõrdset kohtlemist hangete korraldamisel. Korruptiivne tegu on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Huvide konflikt kujutab endast eetilist dilemmat, kus ametiisiku erahuvi võib mõjutada ametikohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist. Õiguslikud huvide konflikti vältimise võimalused üldiselt: - üldised ametikohaga seotud piirangud ehk töökoha- ja tegevuspiirangud, mida kohaldatakse n-ö abstraktselt, mis on Eestis sätestatud peamiselt avaliku teenistuse seaduses ja korruptsioonivastases seaduses (KVS), nt kõrvaltegevusega tegemise keelud, ametist lahkumise järgselt kohaldatavad keelud, ametikohtade ühildamise keeld jms;
4. Uurimispõhimõte Haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: riigisaladust sisaldavad andmed.Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed. Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus.
suveräänsusteooriat. Ei pea küll olema monarhia, võim võib olla ka mingi volitatud kogu käes, kuid monarhia on kõige parem. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Tõeline demokraatia ei ole saavutatav. See on vaid ideaal. Riigil on autoriteedi ja sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip. Demokraatia toidab abitsioone, monarhias on kõik alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuvi, monarhi huvi = riigi huvi, demokraatias inimestel omad kasud. Aristotele: "Demokaraatia on masside valitsemine ilma seadusteta". Paternalism: oleme kõik vennad ja õed, meil on ühine isake. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide kui tõeliste teadmiste omandajate võim on ülim. On kaks võimalus: 1) filosoofid hakkavad valitsema 2) valitseja hakkab filosoofiks.Demokraadid ei näe tõelisust, vaid varje; on türannide eelkäijad
"Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks,hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või kasulikkusest, vastavalt vajadusele. Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. Elluviimine praktikas: kardinal Richelieu: Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides". Richelieu õigustus: Tuleb eristada avaliku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: Iisraeliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu.
kuulub ka info, mis pelgalt rahuldab nende uudishimu. Tuleb eristada mis on avalikes huvides ja mille suhtes on avalikkusel huvi. Ajakirjandusvabadus 17 tähendab, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa avalikule debatile demokraatlikus ühiskonnas, mitte kõike, mida kätte saab. Avalikkusel õigus saada informatsiooni. • Avalik huvi – Ei ole uudishimu ega erahuvi, äriline. • Panus avalikku debatti: – Peamine kaalutluskoht sõnavabaduse ja teiste õiguste konflikti korral! 14. Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas. (Inimväärikus, õiglus, süütu kaitsmine.) Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega?
PROTSESSIÕIGUS tsiviilprotsessiõigus FINANTSÕIGUS kriminaalprotsessi õigus. Meil primaarseks õiguseks on seadus. IUS EST ARS BONI ET AEQUI Õigus see on headuse ja õigluse kunst. „See on kui suur anum, mis peab olema täidetud õiglase sisuga“ Aristoteles. ÕIGUSE VALDKONNAD 1. eraõigus; 2. avalik õigus; 3. karistusõigus. Eraõigusesse kuulub, erahuvi või isiklik kasu. Avalik õigus on avalik huvi, riigi huvi. Karistusõigus- sanktsiooni- riigi sund. Avaliku õiguse normid on sellised, kus üks on tugevam ja ta on juriidiliselt tugevam. Eraõiguse normid- inimesed on võrdsed, kokkulepped. Kodutöö: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014085 09.09.2014 Juriste on alati vaja olnud ja neid on läbi aegade lugu peetus. Tervikuna juriste ei ole läbi aegade eriti armastatud. Seda ei ole juhtunud ka tänases Eestis
tekitamisest hoidumine 4. Uurimispõhimõte Haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Need andmed on järgmised: riigisaladust sisaldavad andmed.Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed. Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus.
Osanikul ei ole õigust hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist mõnest kohustusest või vastutusest või kui otsustamisel on nõude esitamine tema vastu.Osanik jäetakse hääleõigusest ilma juhul, kui ta on rikkunud konkurentsikeeldu ja osanikud otsustavad nõude esitamist tema vastu. Seega jätab seadus osaniku hääleõiguseta nn huvide kollisiooni korral ehk juhul, kui osanik võib hääletamisel taotleda ühingu huvidest erinevat erahuvi. Kui osanike otsus on vastuolus seaduse või ühinglepinguga, tunnistab kohus selle kehtetuks osaniku nõude alusel, mis on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates (ÄS § 93 lg 4).. Osanike otsus on kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud. Õigus esitada kohtule vastav taotlus on igal osanikul. Ühingu majandustegevuse tulemusi peegeldavad kasum ja kahjum. Kui suur osa kasumist
Nimetasid end sageli anti-machiavellistideks, hoolimata sarnasustest(sinna alla kuulus nt prantslane Michel Montaigne). Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus Praktikas püüdis seda rakendada kardinal Richelieu ('Reason of State'). See nägi ette positiivsete seaduste eiramist ,,riigi huvides". Eristada tuli avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega Idealistlikku, valgustusest mõjutatud poliitilist teooriat kasutas Friedrich II. Kuigi oma teoses ,,Anti-Macchiavell" kirjutas ta, et "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele", teostas ta pragmaatilist välispoliitikat: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia sõda). "Leiutage
ja lausa hädavajalik kõigile individuaalselt, tühistab sageli ennast ise ja muutub lausa kahjulikuks, kui kõik teevad seda koos. Saksa Liidukonstitutsioonikohus märkis Lissaboni lepingut puudutavas otsuses, et demokraatlikud õigusriigid saavad nüüdisaegsele piiriüleselt võrgustunud ühiskonnale mõju avaldada üksnes siis, kui järgivad rahvusvahelises suhtlemises nii üldist kui ka oma erahuvi.*61 Üldise põhimõttena kõlab see väga veenvalt, kuid kallutab varjama tõsiasja, et kaugel ajahorisondil samastuvad üldhuvid sageli meie isiklike huvidega. Veel üks majanduslik võrdlus: kaupade sisseveo piiramist tavatsetakse põhjendada sooviga tasakaalustada vabakaubandust, millest võidavad kõik riigid, protektsionismiga, millest või- dab oma siseturgu kaitsev riik. Edukas on niisugune strateegia üldiselt aga vaid juhul, kui teised riigid oma siseturgu ei kaitse
eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik hoolitsema nende ülesannete täitmise eest, mida üksikisikud ei suuda ise lahendada. Avalik kord
Kasulikkus on absoluutne mõõt, millega hinnata riigi huvi. Hea riigi huvi tunnistab, et valitseja suhtes toimivad teised moraalireeglid. Rõhutakse, et moraalne käitumine on enamasti kasulikum. Rõhutakse riigimehe tarkusele (alusvoorus on tarkus, mitte õiglus), mis õpetab valitsejat käituma vastavalt olukorrale kas õiglusest või kasust. Richelieu: kasutab head riigi huvi ära, eirates positiivseid seadusi ,,riigi huvides", sest tuleb eristada avalikku ja erahuvi. Valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidi erahuvi, mis on ebakõlas terviku huvidega. Friedrich II: valitseja on rahva teener, kes peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, pööramata tähelepanu omakasule, nagu ta peaks igal hetkel aru andma kaaskodanikele. Lähtus pragmaatilisest välispoliitikast. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT: Sõdida tuleb jumala käsul, kui jumal on end ilmutanud ja käskinud naabrite vastu sõdida
ja poliitikas. 5.4 Järelvalve ametnike tegevuse üle Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega. Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest. Niisiis on vaja jälgida, et see, mis teostub, on tõepoolest avalikkuse, mitte aga ametnikkonna erahuvi. Teiseks järelevalve põhjuseks on vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud (nt Eesti Vabariigi passide väljaandmine naturalisatsiooni korras). Kolmandaks, pidades silmas tänapäeva ametnike kätte koondunud võimu ulatust, tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga. Kontrolli võib teostada kolmes vormis – sisemises e. ametkondlikus, poliitilises ning õiguslikus. Sisekontrollis põimuvad kaks aspekti – juriidiline ja psühholoogiline
õigusharu; õiguse instituut; õiguse süsteem (õigussüsteem); avalik õigus, eraõigus; jus publicum, jus dominum; suured õigussüsteemid; Euroopa kontinentaalõiguse ehk romaani- germaani suur õigussüsteem; anglo-ameerika ehk üldine (common law) suur õigussüsteem; islami suur õigussüsteem; hinduistlik suur õigussüsteem; Kaug-Ida suur õigussüsteem; Aafrika ning Madagaskari suur õigussüsteem; avalik huvi, erahuvi (privaathuvi); riigi ja õiguse normativistlikud doktriinid; Grundnorm; riigi ja õiguse sotsioloogilised doktriinid; parariiklik 18 lähenemisviis; ex ante läehenemisviis); riik kui ühtne subjekt; riik kui indiviidide kogum; tsentraliseeritus; hierarhilisus; bürokraatia, bürokratiseerumine; korrelatiivne mõju. I OSA. RIIK TEEMA 2. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS
5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2. muu riigielu küsimuse rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 2 3. põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletus §§ 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168
5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2. muu riigielu küsimuse rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 2 3. põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletus §§ 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168
(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidilise isiku teovõimest pole põhimõtteliselt põhjust rääkida, sest see käib automaatselt kaasas õigusvõimega. Juriidilise isiku juhtorganisse võivad kuuluda vaid teovõimega füüsilised isikud. Juriidiliste isikute liigid - Eraõiguslikud juriidilised isikud Erahuvides asutatud selle liigi kohta käiva seaduse alusel. Erahuvi ei tähenda ainult kasu saamist, see on asutaja huvi (nt maleklubi, erakond). Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad: 13 · Äriühingud o täisühing 2 täisosanikku vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. o usaldusühing vähemalt 1 usaldusosanik, kes ei vastuta kogu oma varaga. o osaühing osadeks jaotatud osakapital; piiratud vastutusega äriühing, suletum
Kui kuskil eksisteerib inimeste vahel selline erinevus nagu hinge ja 1642 Louis XIII peaminister) keha või inimeste ja loomade vahel (nii nagu see on nende puhul, kes teevad vaid Positiivsete seaduste eiramine “riigi huvides” kehalist tööd ja ei oska midagi enamat), siis madalama sordi inimesed on loomu Richelieu õigustus: Tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= poolest orjad ning neile, nagu kõigile alamatõulistele, on soodsam olla valitsetud avalik huvi. isanda poolt.“ Sõda loomupärase orja allutamiseks on õigustatud Tavainimeste huvi on ebakõlas terviku huvidega Friedrich II (1712-86, kun. 1740-)
(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidilise isiku teovõimest pole põhimõtteliselt põhjust rääkida, sest see käib automaatselt kaasas õigusvõimega. Juriidilise isiku juhtorganisse võivad kuuluda vaid teovõimega füüsilised isikud. Juriidiliste isikute liigid - Eraõiguslikud juriidilised isikud Erahuvides asutatud selle liigi kohta käiva seaduse alusel. Erahuvi ei tähenda ainult kasu saamist, see on asutaja huvi (nt maleklubi, erakond). Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad: · Äriühingud o täisühing 2 täisosanikku vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. o usaldusühing vähemalt 1 usaldusosanik, kes ei vastuta kogu oma varaga. o osaühing osadeks jaotatud osakapital; piiratud vastutusega äriühing, suletum
5. ( rahvas kui elanikkond ) 6. rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond III Rahvas kui riigiorgan § 56 1. Riigikogu valimistega §§ 57, 58, 60 ja Riigikogu valimise seadus 2. rahvahääletus §§ 57, 58, 105, 106, 162, 164, 168 ja Rahvahääletuse seadus 3. PSRS § 8 lg 2 IV Rahva erilisus riigiorganina 1. rahvast lähtub kõrgeim riigivõim, § 1 lg 1 2. rahva üle puudub kontroll 3. erahuvi langeb kokku avaliku huviga § 24 Rahvahääletus I Sätestus §§ 56 p.2; 57; 58; 105; 106; 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168 ja Rahvahääletuse seadus II Põhimõtted RHS § 2 lg 1 § 105 lg 3 lause 2 III Rahvahääletuse liigid 1. seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 1 2. muu riigielu küsimuse rahvahääletus PS § 105 lg 1 variant 2 3. põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletus §§ 162; 163 lg 1 p.1; 164; 168
annaabi.ee 
