10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tarbekass
Õppematerjali autor
Võrdlustabel: Ametnik vs. Töötaja autor: Tatjana Zelenjajeva KOV219 § ATS/2013 õigus/kohustus/võrreldav viide AMETNIK tingimus Avaliku võimu teostamine § 7 lg 3 jah Võrdse kohtlemise põhimõte § 13 jah Nõuded § 14, 15 jah Kodakondsus, keele oskus § 14 lg 1 jah Teenistustähtaeg § 23 jah Katseaeg § 24 jah Ametikohale nimetamine § 26 jah Ametijuhend § 52 jah ametniku üldine käitumiskohustus § 51 lg 1 neutraalsuskohustus ja seotus avaliku huviga § 51 lg 2 Tööaja korraldus
Iseseisev töö, teema: “PALK” . Küsimustik – läbi töötada arvestuseks. 1. Kas riigipühal töötamise korral makstakse 2-kordset palka kogu vahetuse eest? ATS § 40 lg 4 ütleb, et kui tööaeg langeb riigipühale, maksab ametiasutus riigipühal töötamise eest 2-kordset põhipalka. Seega jah, 2-kordset palka makstakse kogu vahetuse eest, mis langeb riigipühale. Kui aga ametniku vahetus algab näiteks 20.08 kell 7 õhtul ja lõpeb 21.08 kell 7 hommikul, siis 2-kordset palka makstakse 20.08 töötatud 5 tunni eest, ülejäänud vahetus langeb kuupäevale 21.08 ning nende 7 tunni eest saab ametnik tavapärast palka. 2. Kas ATS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui ametnik täidab teenistuskohustusi halvasti, kas asutusel on õigus palka vähendada? ATS § 61 lg 3 ütles, et ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral: 1) kui esineb üldi
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirja
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. - Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei nõua lepingu omakäelist allkirja
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö�
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid