RIIGIVÕIMUTASANDID. INIMÕIGUSED. KODAKONDSUS. (0)

SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT
Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan .
Jagunevad :
Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu
Kahekojaline (kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda :
Alamkoja- sama nagu ühekojaline.
Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda)
*territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat )

• Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla.
  
• Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem
  

Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll
Eesti kahekojaline Parlament 1937 a
Alamkoda- Riigivolikogu , pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel)
Ülemkoda- Riiginõukogu , pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused .) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung.
Parlamendivalimised Eestis
*Ühekojaline- Riigikogu
*Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks.
*Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas.( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid)
*Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina.
*Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga.
Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi
Ringkonnamandaat - antakse erakonnale avatud nimekirja alusel
Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel
VALITSEMISSÜSTEEMID: majoritaarne, proportsionaalne, segasüsteem kahest eelnevast
Avalik huvi- olulised on ühishüvised ehk hüved , mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.
Teovõimetus - Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Tema üle seatakse eestkoste.
RIIGIKOGU STRUKTUUR
FRAKTSIOONID
erakondade saadikurühmad parlamendis
-võivad moodustada ja peavad kuuluma väh 5 riigikoguliiget
Koalitsioon – erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse.
Opositsioon – moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu.
KOMISJONID
ALATISED valmisavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks
ERIKOMISJONID moodust. Avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(probleemikomisj.)
PARLAMENDIRÜHM
tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele
DELEGATSIOONID
parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks
RIIGIKOGUKANTSELEI
koosneb ametnikest, kelle peamine ül. on Riigikogule tema põhiseaduslike funkts. täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu.
RIIGIKOGU TÖÖ
-Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine.
-Eelnõude algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, liikmetel ja Vabariigi Valitsusel.
-Presidendil on õigus algatada seaduseelnõusid põhiseaduse muutmiseks.
-Esitatud seadusele määrab Riigikogu juhtivkomisjoni(mille valdkonda kuulub)
-Enne lõpphääletamist võib eelnõu läbida kolm lugemist(esitlus Riigikogu saalis). Toimuvad arutlused.
-Lihtseaduse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 riigikoguliiget.
-Vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks presidendile .
-Presidendil on õigus kasutada vetoõigust ja jätta seadus väljakuulutamata. Kui aga uuesti see seadus vastu võetakse riigikogus, siis peab president selle kas välja kuulutama või riigikohtusse saatma .
-Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas.
Seadlus - kui mingil põhjusel ei saa riigikogu kokku tulla, siis võib President koos Riigikogu esimehega ja peaministriga välja anda seadlusi. Seadlusega ei saa muuta või tühistada põhiseadusi!
TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS
PEAMINISTER
juhib ja esindab valitsust
MINISTER
juhib teisi valdkondi(majandus, haridus , riigikaitse jm) annab välja määrusi, käskkirju
- 11 portfelliga, ülejäänud kes ilma juhivad büroosid
Haridus- ja teadusminister (Jürgen Ligi)
Justiitsminister (Urmas Reinsalu )
Kaitseminister (Hannes Hanso )
Keskkonnaminister (Marko Pomerants)
Kultuuriminister (Inderk Saar)
Maj-ja Kommun . Minister ( Kristen Michal )
Maaeluminister (Urmas Kruuse )
Rahandusminister (Sven Sester)
Siseminister (Hanno Pevkur )
Sotsiaalminister (Margus Tsahkna)
Välisminister (Marina Kaljurand)
MINISTEERIUM
tööd juhib kantsler
RIIGIKANTSELEI
- juhib riigisekretär (nimetab, vabastab ametist PM)
korraldab asjaajamisi ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat
AVALIK HALDUS JA KORRUPTSIOON
Bürokraatia ehk ametnikkond – ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.
Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega.
Ametnikkonna ülesanded:

• Poliitika elluviimine.
  
• Süsteemi stabiliseerija, vahekohtuniku funktisooni täitmine.
  
• Iseenda taastootmine, aerndamine ja inimressursi juhtimine..
  

Alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga poliitika kujundajatega:

• Valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiteks või parlamendikuulamiseks.
  
• Võtavad osa seaduse ettevalmistamisest.
  
• Osalevad poliitilistes konsultatsioonides ja läbirääkimistes.
  

Nüüdisaegses halduses on keelatud ametikoha ost, isklik omamine ja pärandamine . See muudab ametniku koha näiliselt kõigi jaoks vabaks. Ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras, kus kandidaate hinnatakse.
Riigiteenistujate ametikohad:

• Kõrgemad ametnikud - 14%.
  
• Valitsusametnikud.
  
• Juhid.
  
• Nõunikud.
  
• Vanemametnikud – 57%.
  
• Nooremametnikud – 29%.
  

Järelvalve ametnike üle:

• Vajadus jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse, aga mitte ametnikkonna erahuvi.
  
• Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud.
  
• Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu.
  

Kontrolli vormid:

• Sisemine ehk ametkondlik – juriidiline (seadused), psühholoogiline ( eetika ).
  
• Poliitiline – seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid.
  
• Õiguslik – peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni.
  

Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja – ametiisik , kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder).
Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused:

• Poliitiline järelvalve :
  
• Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle.
  
• Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle.
  
• Juriidiline järelvalve:
  
• Halduskohus .
  
• Sõltumatu lepitaja (ombudsman).
  
• Administratiivne järelvalve:
  
• Teenistuslik järelvalve.
  
• Varaline kontroll.
  

Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused:

• Ametkondlik järelvalve.
  
• Kutseala standardid .
  
• Oodatav käitumine.
  
• Kolleegide arvamus.
  
• Ametnikueetika.
  
• Avalik järelvalve.
  
• Massiteabevahendid.
  
• Avalik arvamus.
  
• Survegrupid.
  

Kohtuvõim ja korrakaitse
Inimõigused
Kohalik omavalitsus
Riigi kodanikud ja kodakondsus