Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ühiskond - Innovatsioonipoliitika

1 Hindamata

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses
Innovatsiooni juhtimine
Referaat
Juhendaja /õppejõud:
Üliõpilane
Üliõpilase meiliaadress
Õppekava nimetus

Sisukord

1Sissejuhatus 3
2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika 4
3Innovatsioon Eesti ettevõtluses 7
4Kokkuvõte 13
5Kasutatud kirjandus 15

Sissejuhatus

Innovatsioonil on meie majanduses üha suurem roll. Innovatsioonist on kodanikele kasu nii tarbijate kui ka töötajatena. See kiirendab ja parandab uute toodete, tööstusprotsesside ja teenuste kujundamist, väljatöötamist, tootmist ja kasutamist. Innovatsioon on määrava tähtsusega, et luua paremaid töökohti, rajada keskkonnahoidlikumat ühiskonda ja parandada meie elukvaliteeti, aga ka säilitada ELi konkurentsivõime üleilmsel turul. Innovatsioonipoliitika on sillaks teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika ning tööstuspoliitika vahel ja selle eesmärk on luua ideede turuleviimist soodustav raamistik . Euroopa seadusandluses on innovatsioonipoliitika üha tähtsamal kohal.

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika

Traditsiooniliselt kalduvad innovatsioonipoliitikad keskenduma pakkumispoolsetele meetmetele. Nende hulka kuuluvad näiteks rahalised toetused riikliku riskikapitali vormis, ettevõtete tulumaksu vähendamised, teadusuuringute rahastamine , koolituse toetamine ja muud meetmed. Lisaks sellele pakuvad avaliku sektori tugiorganisatsioonid mitmesuguseid informatsiooni- ja maakleriteenuseid ning samuti võrgustike soodustamise teenuseid edendades nõnda piirkondlikke ja riiklikke innovatsioonisüsteeme. [1]
Kuigi pakkumise meetmed on innovatsioonisüsteemi kaasatud organisatsioonide innovatsioonipotentsiaali tõstmiseks väga olulised, soodustavad innovatsioonide levikut ning selle soovitava kaasnähtusena tootlikkuse kasvu veelgi enam nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad. Siiski on samas oluline rõhutada, et nõudluspoolseid poliitikaid ei tuleks käsitleda pakkumispoolsete meetmete asendajatena. Seega on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad pigem traditsioonilisemate pakkumisepoolsete poliitikate väärtuslikuks täienduseks. Nõudluspoolseid abinõusid võidakse võtta kasutusele täiendavate regulatsioonide, riigihangete, eranõudluse subsideerimise ja muus vormis. Selliste poliitikate põhiideeks ja sihiks on innovatsioonile juhtiva turu (lead market ) või vähemalt sellise turu tekkimise soodustamine. Seepärast peaksid nõudluspõhised innovatsioonipoliitikad võimaldama soodustada eluliselt oluliste ja samas jätkusuutlikke seoste tekkimist innovaatiliste lahendite ja nende potentsiaalsete turgude vahel. Ebapiisava institutsionaalse raamistiku ja väheste poliitikakogemuste puhul võivad
seesugused abinõud aga hoopis kaasa aidata uute turutõrgete ja erainitsiatiivi väljatõrjumisefektide tekkele. Sellisel juhul ei tarvitse nad suuta tagada innovatsioonide või tootlikkuse taseme jätkusuutlikku kasvu. Halvimal juhul võib tulemuseks olla üksnes konjunktuurse ajutise huvi tekitamine teatud innovaatiliste tegevuste vastu, mis lakkab peatselt pärast vastava poliitikaabinõu lõpetamist. Teisisõnu , poliitikad soodustavad vaid kunstlikku nõudlust, mis ei arene edasi iseseisvalt erasektoris toimivaks innovaatiliste lahendite turuks. Riigi poliitika võib niisviisi isegi kahjustada erahuvi arenemise evolutsioonilist protsess vähendades eraõiguslike riskikapitalistide tegutsemishuvisid. [1]
Eelöeldu ei tähenda aga sugugi seda, et nõudluspoolseid innovatsioonipoliitikaid ei tohiks kasutada. Seesugune kriitiline vaatenurk on vajalik hoopis selleks, et asjakohaselt määratleda niisuguste poliitikate võimalikud riskid ja vastuargumendid . See peaks võimaldama välja tuua ühiskonna innovaatilisuse taset tõepoolest kasvatavate jätkusuutlike mõjude saavutamise kriteeriumid. [1]
Selliste poliitikate katalüütiline mõju või hoopis lühiajalise ja valesti panustatud tõukeefekti ilmnemine sõltub mitmetest erinevatest aspektidest, millega tuleks arvestada koordineeritult. Muutused innovatsioonipoliitikas on tihedalt seotud innovatsiooniteooria ja mudelite arenguga. Kaasaegne süsteemne vaade toetab arusaama, et innovaatilise kasvu üheks peamiseks tõukejõuks on innovatsioonisüsteemi liikmete vahelised tihedad suhted. Seega innovatsioonisüsteemid hõlmavad nii innovatsioonivõimekuste loomist pakkumise poolelt kui ka turgude tekitamist innovatsioonidele nõudluse poolelt. Need kaks poolt on omavahel seotud tootja-kasutaja suhete kaudu mida mõjutavad omakorda mitmesugused innovatsioonipoliitika meetmed. Pakkumise poole ja nõudluse poole eristamine ei ole innovatsioonipoliitikale ainuomane nähtus, vaid majanduspoliitika ja –teooria valdkonnas üldkasutatav lähenemisviis. Mõningad nõudluspoolsed innovatsioonipoliitika meetmed, nagu näiteks innovaatiliste lahendite riigihanked ei ole iseenesest uudsed, sest nende üle on kirjanduses diskuteeritud juba aastakümneid. Nõudluspoolsete poliitikate kaasaegsed lähenemised lisavad väärtust peamiselt terviklikuma ja meetmete vastastikkuseid seoseid arvestava lähenemisnurga abil. Nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad aitavad ületada turu- ja süsteemitõrkeid, saavutada ühiskondlikke eesmärke, kaasajastada majandust ning luua juhtiva turu tekke-potentsiaali. Need poliitikad on samas aga kontekstispetsiifilised, mistõttu neid tuleks teistest riikidest saadud kogemuste baasil endale sobivaks kohandada mitte lihtsalt järele teha. Euroopa Liidu tasandil süttis uuenenud huvi nõudluspoolsete poliitikate vastu Soome eesistumisperioodi ajal 2006. aastal, kui niinimetatud Aho raportis toodi esile sammud innovatsiooninõudluse soodustamiseks Euroopa Liidus. Erinevad nõudlus -poolsed poliitikad on olulised ka Rootsi paradoksina tuntuks saanud situatsioonidest hoidumiseks, kus innovatsiooni sisendpanused ei too kaasa loodetavas mahus turustatavaid väljundtulemusi. Põhjamaadest ongi nõudluspoolsed poliitikad kõige selgemalt innovatsioonide strateegiasse ja poliitikasse lülitatud Soomes, kus nõudlus- ja kasutajaorientatsioon on üheks võtmeelemendiks. Teised juhtivad riigid innovatsioonipoliitika arendamise alal on näiteks Austraalia ja USA. Mitmetes ülejäänud riikides on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad kas oluliselt vähemlevinud või varjatumalt esindatud . Enamikes Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikides on innovatsioonipoliitika arengutase endiselt pakkumispoole meetmete domineerimise faasis. Nõudluspoole poliitikad on omandamas suuremat olulisust eeskätt just vastastikkuses seoses keskkonnaalaste poliitikate ja niinimetatud ökoinnovatsioonidega, kui teisteski harudes ilmneb nõudluse poolt juhitud arenguperioode. Nõudluspoolse innovatsiooni teoreetilised kontseptsioonid ja praktilised kogemused toovad esile regionaalsete, riiklike ja rahvusüleste innovatsioonisüsteemide arengute vastastikkused seosed. [1]
Euroopa Liidu väikese liikmesriigi nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad peaksid hõlmama ka sissetulevaid ja väljapoole tehtavaid otseseid välisinvesteeringuid ning nende seoseid, Euroopa Liidu finantseerimisskeeme, osalemist ühises uurimis - ja arendustöös ja teisi rahvusvahelisi mõõtmeid. Kuid sellele vaatamata peaks nende nõudluspoolsete meetmete peamine idee seostuma kodumaiste innovatsioonide ja innovaatiliste teadmiste absorbeerimisvõimekuse soodustamisega. Innovatsioonide nõudluse määratlemine peaks toimuma küll rahvusvahelises kontekstis, kuid samas võimaldama riigi ettevõtetel nendesse innovaatilistesse lahendustesse võtmepanuste tegemise kaudu kasu saada. Väikese riigi poliitikasüsteemid on üldjuhul paindlikud, kuid samas ressursinappusest tingitud piirangutega. [1]

Innovatsioon Eesti ettevõtluses

"Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020” koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katuseesmärkide täitmisele , suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia eesmärgiks on jõuda selleni , et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus. [2]
Strateegia koosneb viiest komponendist : visioon , eesmärgid, fookused, alaeesmärgid ja juhtimine. Igaüks neist kirjeldab kindlat aspekti poliitikaplaneerimises, kuid tervikuna vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu aastaks 2020 jõuda tahetakse ning mida selleks teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega .
Joonis 1. Strateegia ülesehitus
Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. [2]
Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika on aastaks 2020 oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti on:

Lõimunud rahvusvahelisse ärikeskkonda

Eesti ettevõtja on tunnustatud ja lugupeetud partner nii Stockholmis kui Peterburis, nii San Fransiscos kui Shanghais. Eestisse on teretulnud äri ajama rahvusvahelised ettevõtted, kelle jaoks on oluline innovatsioonisõbralik keskkond, läbipaistev, usaldusväärne ja kiire asjaajamine , hea infrastruktuur ning ligipääs Skandinaavia , Baltikumi ja Loode-Venemaa turgudele.

Spetsialiseerunud, usaldusväärne, kohanemisvõimeline

Eesti ettevõtjate rahvusvahelise edukuse alus on arukas spetsialiseerumine , kiire kohanemisvõime, innovaatilisus , efektiivsus ning usaldusväärsus . Maailm on eksportijate koduturg . IKT-lahendused on ettevõtetes laialdaselt kasutusel.

Atraktiivne julgetele ja tegusatele ettevõtjatele ning noortele talentidele

Eesti ettevõtjad on muutusi eestvedavad. Ei kardeta katsetada uusi tehnoloogiaid , julgetakse arendada ideid ja ärimudeleid ning olla loovad ja ettevõtlikud. Noortel rahvusvahelistel talentidel on Eestis parimad võimalused karjääri teha ja olla tegelikud otsustajad. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud start-up ettevõtte kasvuala.

Rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is

Eesti majandus paistab Euroopas endiselt silma dünaamilisuse ning väljapaistvate majandusarengu näitajatega. Põhjapoolsete EL liikmete jaoks on Eesti transiitsõlm Kesk-Euroopa turgudele ja läänepoolsete EL liikmete jaoks sild kiirelt arenevale Loode-Venemaale.

Toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga

Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondadega üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid. [2]
Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, omades samas märkimisväärset paranemispotentsiaali saamaks suurepäraseks kõikidele siin tegutsevatele ettevõtjatele. Maksusüsteem sisaldab mitmeid ettevõtluse vaatepunktist positiivseid omadusi, samas pakkudes võimalusi edasisteks arenguteks. Ka on välja arenenud toimiv tugistruktuur ettevõtluse toetamiseks. Oluline on Eesti rahvusvahelise maine parandamine, mis seostub otseselt ka jätkuva majanduskasvu tagamiseks vajalike investeeringute riiki meelitamisega. [2]
Samas iseloomustab Eesti ettevõtjaskonda mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samuti vajab parandamist juhtimiskvaliteet ning tõstmist efektiivsus. Kitsaskoht on ka vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eesti mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli hädavajalik. Ka ettevõtjate koostöö tihedus ja sisukus teadusasutustega jätab viimaste aastate kasvutendentsist hoolimata soovida . [2]
Oluline murekoht on inimressurss , täpsemalt töötajate teadmised ja oskused. Siinkohal on võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale, mis on kriitiline tegur hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on tihedalt lõimunud Euroopa Liidu ning maailmamajandusega, mõjutab meid ka vahetult ja suures ulatuses väliskeskkond. Kindlasti on märkimisväärne oht majanduskasvu pidurdumine või võimalik kahanemine meie peamiste kaubanduspartnerite hulgas. Seda riski aitab mõneti minimeerida kasvustrateegia ekspordile suunatud meetmete abil, kuid suures plaanis on selline olukord käsitletav vääramatu jõuna. Samas survestab Põhjamaade lähedus palgakasvu, mis ühest küljest sunnib ettevõtjaid efektiivsusele, teisalt aga raskendab sobiva tööjõu leidmist , kuna palgakonkurentsi pakkumiseni Skandinaaviaga on meil veel pikk tee läbida. Samas on lähedus jõukatele turgudele selge konkurentsieelis , mida ära kasutada. [2]
Ettevõtluse kasvustrateegia eesmärk on väljatoodud kitsaskohtade lahendamine ja täiendavate võimaluste loomine aktiivse panustamise inimressursi kvaliteedi kasvu, uudsete ärimudelite juurutamise, arendustegevusse investeerimise , mitmepoolse koostöö soodustamise, talendipoliitika loomise, loomemajanduse edendamise ning ettevõtluskeskkonna igakülgse arendamise abil/kaudu. Põhjalikumalt käsitletakse temaatilisi väljakutseid ja neile vastamist igas peatükis eraldi. Väljapakutud lahendused, tegevused ja toimingud kumuleeruvad kahe suure eesmärgi täitmiseks, mis on tootlikkuse ja kõrget lisandväärtust loova hõive kasvatamine . [2]
Kasvustrateegia üldeesmärkide seadmisel ollakse lähtutud konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud kahest katuseesmärgist:

Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni

Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele
Tootlikkuse tõstmisel keskendutakse nii ettevõtjate ambitsioonikuse kasvatamisele kui ka teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni-investeeringute hoogustamisele ning ekspordile. Tööhõive osas keskendutakse tööturu struktuursete muutuste esilekutsumisele kõrget lisandväärtust loovate töökohtade osakaalu suurendamise abil Eesti majanduses. Lähtudes eeldusest, et tootlikkuse kasv viib pikemas perspektiivis ka tööhõive kasvuni, on strateegia üldeesmärgiks seatud tootlikkuse kasv. Strateegia alaeesmärgid peegeldavad olulisimaid komponente üldeesmärgi saavutamisel.
Joonis 2.Strateegia eesmärgid
Strateegia panustab otseselt ka Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgi „Heaolu kasv“ saavutamisse, mille peamine komponent – majanduslik jõukus – ja selle saavutamise põhimehhanismid langevad suurel määral kokku „Ettevõtluse kasvustrateegias“ planeerituga.
Samuti on loodav arengukava tihedalt seotud teiste valdkondlike arengukavadega, mis mõjutavad ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda.
Joonis 3. Seosed teiste arengukavadega
Ettevõtluse arendamisse panustab otseselt või kaudselt mitu riiklikku arengukava. Regionaalarengu stateegia hõlmab endas piirkondlike ettevõtete sihtrühma, võimendades sellega ettevõtluse pealekasvu nii tõmbekeskustes kui väljaspool.
Maaelu arengukava ja turismi arengukava keskenduvad ettevõtluse arendamisele kindlates majandussektorites, keskendudes oma tegevusalade spetsiifiliste kitsaskohtade lahendamisele. [2]
Kui kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtluse arenguks vajaliku teaduspotentsiaali arendamise ülesanne lasub Haridus - ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia. [3]
Elukestva õppe strateegia seab enda eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv. Seetõttu seab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtluse arendamise kontekstis haridussüsteemile järgmised ootused:

reaalainete õppe ajakohastamine põhikoolides ja gümnaasiumites
kvaliteetne inseneriharidus, sh õppe sidumine praktikaga
kutse- ja täiendõppe süsteemi tõhustamine
e-oskuste arendamise integreerimine õppekavadesse

Tööjõu kättesaadavust mõjutab olulisel määral ka tänane struktuurne tööpuudus . Ühelt poolt on ettevõtjate probleem kvalifitseeritud tööjõu puudumine, teisalt on täna märkimisväärne hulk inimesi tööturul hõivamata. Seetõttu on meie ootus ka Sotsiaalministeeriumi eestveetavale töövaldkonna poliitikale, et aktiivse tööturupoliitika abil (vajadusel koostöös Haridus - ja Teadusministeeriumiga) naaseks tööjõuturule rohkem ettevõtete jaoks vajalike oskustega töötajaid. Produktiivsuse tagamisel on oluline ka rahvastiku tervisestaatus, millele keskendub Sotsiaalministeeriumi juhitav „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“. Töövaldkonna poliitikat täiendab omakorda infoühiskonna arengukava 2014-2020, mille raames pööratakse tähelepanu ka inimeste oskuste arendamisele infoühiskonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks (sh silmas pidades arendatavate teenuste turvalisust). Samuti jätkuvad koostöös Siseministeeriumiga jõupingutused kõrgeltkvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tööleasumise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. [4]
Infoühiskonna arengukava 2014-2020 soosib ettevõtluse arengut lisaks konkurentsivõime kasvu toetava side- ja teenuste taristu arendamisega. Käesoleva arengukavaga on konkreetseks koostöökohaks Eesti rahvusvahelise maine edendamise alal, milles infoühiskonna arengukava meetmed panustavad kitsamalt Eesti kui e-lahenduste maa kuvandi arengule ja levikule – ettevõtluse kasvustrateegias aidatakse neid sõnumeid veelgi levitada ja laiendada. [4]

Kokkuvõte

Väljundite ja mõjude vahel peab valitsema süsteemsus ja loogilisus. Üldine tunnusjoon (ka probleem) on süsteemitu eesmärkide sõnastamine väljundi ja mõju tähenduses. Kord on kasutatud eesmärki seisundi ehk mõju, kord väljundi, kord vahendi tähenduses. Väljundi mõju ahelas loogilisi seoseid ei ole. Riigikogu peaks valitsust praeguse bürokraatlike ja väljundipõhiste eesmärkide keskse planeerimise asemel suunama mõjudekesksele planeerimisele . See ei tähenda, et väljundi ja tegevuspõhine kavandamine oleks kasutu, kuid suhe väljundikeskse ja mõjukeskse planeerimise vahel peab olema optimaalne. Innovatsiooni kõige paremini iseloomustavatest kriteeriumidest ja indikaatoritest tuleb välja valida tähtsaimad ning neist koostada kõigi innovatsioonipoliitika dokumentide üleselt
terviklik ja igakülgne mõõdikute süsteem, millega hinnata eesmärke (vahe ja lõppeesmärgid, pea ja alleesmärgid) kõigis olulistes aspektides ja poliitika elluviimist võimaldavate tehnoloogiate lõikes. Praegu pole võimalik tuvastada, missuguste tehnoloogiatega kavatsetakse innovatsioonipoliitikat ellu viia, ning seetõttu ei saa ka nende tõhusust hinnata ega eesmärkide saavutamise tõenäosust prognoosida.
Valitsuskoalitsiooni poliitikuil ning riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikel tuleb
luua uuenduseks soodne keskkond ning taashaarata eestvedaja roll. Edu eeldus on hästi läbimõeldud ja sõnastatud ning ressurssidega varustatud tegevustik, mis toetab loovuse, mõtteerksuse ja avaruse ”õitsemist” ühiskonna kõigis kihtides. Samuti vabadust selleks.Innovatsioonipoliitika kohendamisel tuleb meeles pidada (vähemalt) kaheksat tõsiasja:

Innovatsioon on tehnoloogiakeskne ning sõltub tehnoloogia arengust;

Innovatsioonisüsteem peab olema seotud ühiskonna kõigi kihtidega;

Mingit tüüpi innovatsiooni tagab kindlat laadi innovatsioonisüsteem, seega tuleb järjekindlalt kontrollida, et Eesti looks , arendaks ja tagaks tehnoloogiainnovatsiooni toetava innovatsioonisüsteemi töövõime ;

Tehnoloogia, toote, teenuse jt. innovatsiooniliikide edu alus on inimese mõttelaadi muutumine ( paradigma innovatsioon);

Isegi kui riik on keskendunud tehnoloogiainnovatsioonile, ei tohi jätta tähelepanu ja toetuseta teisi uuendusliike (tehnoloogiainnovatsioonile keskendudes on väga suur tõenäosus, et Eesti jääb nö tagaajajate hulka, kes naudivad põhiedu tehnoloogia ülekandest ja kohaldamisest);

Innovatsiooni edu tagavat raamistikku tuleb käsitleda tervikliku süsteemina;

Innovatsiooni juhtimist tuleb käsitleda interdistsiplinaarse ja multifunktsionaalse teadmus, loovusja pädevuspõhise sotsiaalse protsessina;

Ühiskonnas toimuvaid protsesse saavad inimesed mõjutada, kuid mitte täielikult ja lõplikult juhtida.
1Sissejuhatus 3
2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika 4
3Innovatsioon Eesti ettevõtluses 7
4Kokkuvõte 13
5Kasutatud kirjandus 15

Kasutatud kirjandus

Eesti Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 [ http://kasvustrateegia.mkm.ee/]12.05.2017

Innovatsioonipoliitika kavandamisest Eestis [ https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Innovatsioonipoliitika-kavandamisest-Eestis.pdf ] 12.05. 2017

Ettevõtlustoetuste vahehindamine [ http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/ettevotlustoetuste-vahehindamine-2014.pdf ] 12.05. 2017

Euroopa Liidu teabelehed [ http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.9.7.html ] 12.05.2017
Tallinn 2017

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 12 allalaadimist

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #1

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #2

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #3

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #4

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #5

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #6

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #7

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #8

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #9

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #10

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #11

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #12

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #13

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #14

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mihkel27 Õppematerjali autor

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses

Saat; Innovatsioonipoliitika innovatsioon nõudlus ettevõtja poliitikad tehnoloogia poolsed kasvustrateegia nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Innovatsioonipoliitika Euroopas ja Eestis

Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnovatsioon jt (Raivo Linnas, TTÜ doktorant). Innovatsioonipoliitika tähtsust tunnustatakse laialdaselt. See on samuti

Majandus

doc

Eesti innovatsioonipoliitika

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool EESTI INNOVATSIOONIPOLIITIKA Referaat Aineõpetaja: Mõdriku 2009 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Innovatsioonipoliitika olemus........................................................................................5 Innovatsiooni strateegilised eesmärgid.......................................................................

Majandus

docx

Innovatsiooni kostöömudelid

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD............................

Innovatsioon

doc

Innovatsiooni loengu kordamisküsimused

Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem

Innovatsioon

docx

Innovatsioon

SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1 INNOVATSIOON....................................................................................................................3 2 MAKROMAJANDUS.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................

Ettevõtemajandus

docx

Innovatsioon

Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted.

Ühiskond

doc

Ettevõtluse kordamisküsimused

Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat

Ettevõtluse alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat  ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus  protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990)  ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab

Ettevõtluse alused

Rohkem sarnaseid