lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused. Parasomniate alla kuuluvad somnambulism ehk kuutõbi, uneärevus, unepaanika ja uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuue magamisasendi teooria 1. Looteasend 3. Igatseja Seda tüüpi inimesed: Need inimesed: näivad väljastpoolt karmid ja enesekindlad, on avatud,
Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-või põhitüüp` H
eritumist. Tõhus nii allergilise kui ka mitteallergilise nt viirusinfektsiooni poolt põhjustatud rinorröa korral. Kiire toime algus. Vajadusel dekongestantid lühiajaliseks kasutamiseks: Jaotuvad niasiseteks ja suukaudseteks. Füsioloogiline lahus nina loputamiseks: Väga hästi talutavad, võib kasutada lastel ja rasedatel. 8. Millised ravimid on esmavalikus allergilise riniidi ravis, kui esinevad nõrgad ja/või episoodilised sümptomid? Nõrgad ja episoodilised sümptomid on leevendatavad enamasti H-1 blokaatoritega (2-5 h varem manustada), intranasaalne aselastiin. 9. Milliseid ravimeid kasutatakse keskmiste ja/või püsivate sümptomite leevendamiseks? Keskmised kuni ägedad persisteerivad sümptomid – intranasaalsed glükokortikoidid. 10. Millised on allergilise riniidi ravis kasutatavate ravimite kõrvaltoimed ja vastunäidustused ja koostoimed teiste ravimitega?
sõnum. Alltekst Varjatud tähenduskiht, sügavam ja filosoofilisem sõnum. Maailma korrastavad ja Maailma korrastav – lahendab teose vältel tekkinud probleemid võõritavad tekstid Võõritav – raputab lugeja üles rutiinist, näitab maailam otsekui uuest vaatenurgast Peategelane Kannab teose ideelist põhiraskust Kõrvaltegelased On peategelase teenistuses Episoodilised tegelased Esinevad teoses põgusalt Jutustaja Hääl, mis edastab teose sündmustikku Vaatepunkt Paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Minajutustus Sündmustik antakse edasi ühe tegelase piiratud vaatepunktist Sisemonoloog Tegelase sisekõne Teadvuse vool Edastab tegelase mõtted hüplikena Temajutustus Kolmandas isikus piiratud vaatepunktiga
Eksport- väljavedu on kaupade ja teenuste müük välisriikidesse Hariduspoliitika- abinõude ja meetodite süsteem Turism- inimeste reisimine väljapoole oma igapäevast keskkonda puhkuse või muul eesmärgil 2. 1) argiteenus 2) perioodilised teenused, mida vajatakse teatava ajavahemiku tagant ja mida osutavad juuksurisalongid ujulad turud jt ettevõtted, mis kujunevad tasuvaiks kui nende teeninduspiirkonnas elab vähemalt mõnituhat elanikku 3) episoodilised teenused 4) harva kasutatavad teenindusettevõtted 5) eriteenused 3. Aautotransport on kõige mugavam transpordiliik selles mõttes, et võimaldab inimesi või kaupu vedada uksest ukseni. Kui kaupade veol on kõige olulisemal kohal veetransport siis reisijateveo mahust (sõitjakäibest) moodustab autotransport 80%. Aautotransport on 20. sajandi transpordiliik, sest see tekkis sajandi algul kui maailmas oli vaid mõni tuhat autot ning on seejärel olnud üks
ülekaalulisus. 3) Liigsel tarbimisel nõrgeneb inimese aju töö ning iga hetkega väheneb aina vähem ajurakke. Pikaaegsetel alkohoolikutel hakkab aju tõmbuma kokku ning kolba sisse tekib liiga palju vedelikku, samamoodi tekivad augukesed ajju. 4) Tekivad ka psüühilisedhäired nagu näiteks deliirium, millega kaasnevad nägemishallutsinatsioonid. Deliirium tekib siis, kui inimene on nö võõrutusseisundis ehk siis kaineneb pika ajalisest joomisest. Samamoodi tekivad ka episoodilised depressiivsus häired, kui ei saada ligi alkoholile. 5) Manustades alkoholi võib see mõjutada aju ka sellel hetkel ehk see muudab inimese julgemaks, seltskondlikumaks, välistada ei saa ka agressiivsust, eufooriat ning emotsioonid on esiplaanil, ratsionaalne mõtlemine jääb tahaplaanile. Arvestades selle seisundiga võimelike kaasnevaid käitumisi, siis võib panna tihti inimene ennast ohtlikusse olukorda, kus võib saada kahjustada tervis.
USA ja Itaalia Kreenholm Suurimaid tekstiiliettevõtteid Euroopas rajas 1857a. parun Ludwig Knoop omanik- Boras Wäfveri AB, Sweden ekspordib 9-sse riiki 2150 töötajat Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne jne 20 saj.-ni teenindaja ja tarbija asukoht sama Teenuste alaliigid (kasutamise sagedusest) 1. Argiteenused 2. Perioodilised teenused 3. Episoodilised teenused 4. Harva kasutatavad teenused 5. Eriteenused (teatud inimrühmale) Mida rohkem inimesi, seda tihedamalt teenindusettevõtted paiknevad Teeninduse struktuur Lõuna riikides turism, kaubandus, toitlustus, majutus jt Põhja riikides pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt Suurem osa teenuseid on äriteenused Teenuste osa tootmisprotsessis 1. Protsessi alguses:
• Kuldrannake 2006 • Tuulepealne maa • Oma Maapäev 2007 • Kodu keset linna (Renee • Detsembrikuumus 2008 Õispuu 2007) • Legend vägevast seebist • Hajameelselt abielus 2011 • Heeringas veenuse õlal • Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola • Saare sosinad • M Klubi • Palume lavale Saatejuhi rollid, Episoodilised rollid • 2004 "Kuldsuu" Kanal 2-s • 2012 koos Taavi Teplenkovi ja Piret Järvisega „Eesti Laul“ finaalsaade • 2006 „Ohtlik lend“ • 2008 „Kelgukoerad“ • 2009 „Kättemaksukontor“ Videod Tiit Sukast • https://www.youtube.com/watch?v= nORttDUDUy0 • https://www.youtube.com/watch?v= NGVvaLCt45Y • https://www.youtube.com/watch?v= kFayQkRQy3Q • https://www.youtube.com/watch?v= GAPVRCIV3m4 • https://www.youtube.com/watch?v= 8lSHEKwBc_g
kolmas album). Sealjuures Suurbritannias oli see läbi aegade 800. esikohale jõudnud plaat. "Not Too Late" saavutas juba 2007. aasta veebruariks 21 riigis vähemalt kuldplaadi staatuse. Jonesi neljas album "The Fall" ilmus 17. novembril 2009. Album on kõlalt rokilikum kui eelmised plaadid. Kokku on Norah Jones on saanud 13 auhinda ja on olnud 23 auhinna nominent. Näitlejatöö Jones on korduvalt esinenud filmides. Harilikult on need episoodilised rollid, kus ta klaveri saatel iseenda lugusid esitab: "Two Weeks Notice" (2002) ja "Life. Support. Music." (2009). 2007. aastal mängis ta peaosa filmis "Minu mustikakarva ööd"(My blueberry nights). Hinnanugud tema osatäitmisele olid lahknevad. Näiteks New York Post kirjutas otsekoheselt: "Ütleme otse: preili Jones ei oska näidelda." Seevastu Hollywoodi produtsent Harvey Weinstein oli debüüdist vaimustatud ja väitis, et otsib Jonesile rolli muusikafilmis. Allikad http://www.cshvof
· Tunnete konfliktid (emotsionaalne konflikt, nt vihastamine) · Isiksusesisene konflikt ehk sisekonflikt · Isiksustevaheline konflikt · Grupikonflikt · Gruppidevaheline konflikt · Organisatsiooniline konflikt · Organisatsioonidevaheline konflikt · Riiklik konflikt · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrumised; vastandumine; kokkupõrked) · Varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel teiste osapoolte eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasöömiskatsed ja salasepitsused) · Episoodilised tülid (aeg-ajalt korduvad) · Kroonilised, kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted · Destruktiivsed, töösuhtele kahju tegevad tülid · Konstruktiivsed konfliktid, mis objektiivselt tulevad organisatsiooni funktsioneerimisele ja arengule kasuks, ajendades uuendusi ellu viima Konflikti lahendamine Konflikti reguleerimiseks juhi poolt tuleks määrata konfliktiga seotud isikud või osapooled. Alati on kaks poolt: suhted ja probleem. Lahendusi on erinevaid: suhted jäävad samaks ja
lane: Peeter Tergens · Kõrvalt egelased: Pavka. Truu ja ustav lapsepõlvesõber. Kapten. 45-aastane endine sõjaväelane. Vigastuse tõttu erus.Tõeline Õpetaja. Metsavend.Uus tuttav Patareipäevilt.Ea- ja saatusekaaslane. Aitab leida õige tee. Episoodilised tegelased: Klassikaaslased. Pavka ema. Sõjaväekaaslased. b) Peeter Terges iseseisev arukas keskkoolipoiis. Pärit kusagilt Eesti- ja Venemaa piirialadelt. Umbes 180 cm pikk veidi kolmnurkse näo ja hallide silmadega.Elatas end ise postivedajana ja sõitis peale kooli iga päev kahekümne kolme kilomeetrise ringi kas jalgratta või suuskadega. Tegi ka teisi juhutöid.
Tegelaskuju ise aga areneb minimaalselt: leiab endas julguse varastada, põgeneda Kristiaaniast ja jätta kirjanikutöö. Aga needki arenguetapid on rohkem viimase minuti muutused, sest muidu on tegelase peas ainult üks küsimus: kuidas elada järgmise päevani? 1 Teksti ülejäänud tegelased on aga lamedad – nende roll on ilmuda peatükis paar korda ning aidata kaasa peategelase ning teose arengule. Seega nad on episoodilised tegelased ehk erinevad teoses põgusalt. Aga on üks erand, kelleks on Ylajali, kes võiks isegi teenida kõrvaltegelase nime antud teoses, sest erinevalt teistest kõrvaltegelastest ilmub ta rohkem kui ainult ühes peatükis ning peale selle on tal ka südameside peategelasega, mis jätab peategelasse suurema märgi kui teised tegelased. Teose peategelast iseloomustavad peamiselt suhted iseenda, teiste ning ümbritseva maailmaga
Analüüs Ekke Moor , Gailit August Jarek Vask 10.KK Peategelane: Ekke Moor, Kõrvaltegelased: Neenu Moor, Eneken Üüve Episoodilised tegelased: Sander Mitrovski, Setu Petra, praost Odja, Jevdokia Ääreküla (sündinud Dalatina), Dunja, Aleksander Jundi kraavihallide kiningas, Elda, Uutšö, Lassi, Jürga, Toomas Üüve, Pille Riin. Raamatu peategelane Ekke Moor on noormees, kes elab Eesti väikekülas Ingelandis, ta on pere pesamuna. Kolm vanemat venda sõidavad kaugeid meresid ja saadavad Neenule, Ekke emale aeg- ajalt mõne naela või dollari, mida Neenu peidab Ekke eest, kuna Ekke tahab raha, et seda tüdrukutele
August Gailiti „Toomas Nipernaadi“ lugemistest Õpilase nimi: 1. Selgita lühidalt, kes on need episoodilised tegelased, kellega Nipernaadi oma rändudel kohtub. Sulgudesse kirjuta selle novelli pealkiri, kus tegelasest juttu tuleb. Silver Kudisiim - („Parvepoiss“) Metsavaht, vana,vaene, hall, tudisev. Elas üksi koos tütre Lokiga, keda Nipernaadi üritas endaga kaasa meelitada. kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik. Küüp - („Valged ööd“) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle
Kõrgtehnoloogia teadusmahukas ja keerukas tehnoloogia Vanad harud väga tooraine mahukas, paikneb tooraine lähedal, laevatööstus Uued harud jaguneb ülemaailma ja kaasab väga mitmeid erinevaid harusid, autotööstus Uusimad harud teadusmahukas ja nõuab riikide vahelist koostööd, elektroonikatööstus Teenuste liigid Argiteenused toit Perioodilised teenused juuksur, vähemal mõni tuhat elanikku Episoodilised teenused teater, kino, vähemalt paarkümmend tuhat elanikku Harva kasutatavad autokauplus, sada tuhat elanikku Eriteenused kirurg, mõni sada tuhat Veondus Veonduse liikide tähtsus, plussid ja miinused Autotransport mugav ja kiire, kaubakogused väiksed ja kallis Raudteetransport odav ja suure mahutavusega, aeglane ja rööbaste panek kallis Veetransport odav ja liikumisel pole piire, hooajaline ja aeglane
transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühmale) (nt. puuetega inimestele, väikelastele, pensionäride päevakeskused jne.) Mida rohkem inimesi, seda tihedamalt teenindusettevõtted paiknevad. Tiheduse määrab ka inimeste ostuvõime. Teenuste osa tootmisprotsessis Protsessi alguses: Uurimis- ja arendustegevus, uue mudeli testimine, turu-uuringud, kapitali hankimine jne. Protsessi käigus:
t kontekstispetsiifilised, suhtelised ja sõltuvad olukorrast; · on loodud indiviididevahelises sotsiaalses interaktsioonis nii organisatsiooni sees kui läbi organisatsioonide; · on inimlikud ja subjektiivse iseloomuga; · on uskumused, mis on sügavalt juurdunud indiviidi väärtushinnangutes. (Liiv jt 2005) Lisaks on dünaamilised teadmised ka tunnetuslikud, laiapõhjalised, kontekstilised, interaktiivsed, situatiivsed, subjektilised, episoodilised ja loovad teadmised püsimälus. Dünaamilised pädevused on dünaamiliste teadmiste rakendamise oskused. Dünaamilisele pädevusele on iseloomulikud probleemide lahendamise võime, rühmatöö- ja elementaarsed juhtimisoskused. Dünaamiline pädevus vajab inimeste tööalast iseseisvust, enesejuhtimist, refleksiooni ja iseseisva otsustamise võimet. (Ibid) Kollektiivsed ja varjatud teadmised Üleminekuga informatsiooni- ja teadmiskesksele majandusele on tõusnud teadmiste
Psüühikaga seotud sümptoomid Kogemust mõjutavad olukord, teised kohalviibijad, eelnev kogemus, ootused ja emotsionaalne seisund ravimi tarvitamise ajal. Psüühikaga seotud sümptoomid Ärevus, paranoia, depressioon Paha reis tugev ärevus, depressioon, suitsidaalsed mõtted Pole kirjeldatud surmajuhtumeid üledoseerimisest. Esinenud õnnetusjuhtumeid ja enesetappe. Flashback Osadel LSD kasutajatel võivad kuid ja aastaid pärast kasutamist esineda episoodilised nägemishäired, mis meenutavad varasemaid reise. Esinevad värvi sähvatused, geomeetrilised pseudohallutsinatsioonid ja järelkujutised. Teket soodustavad stress, kurnatus, hämar keskkond, antipsühhootikumid ja ärevus. Sõltuvus, tolerantsus, võõrutusnähud Sage kasutamine ei ole tavaline, tolerantsust tavaliselt ei teki. Ei ole kirjeldatud võõrutusnähte. LSD sõltuvuse farmakoloogiline ravi Pahade reiside (bad trips) ravis kasutatakse diasepaami (20 mg suukaudselt).
feodaaltülid, mida kujutatakse suurima õnnetusena tervele maale, moraalnormide rikkumisena ja kodumaa reetmisena; 3) võitlus Kastiilia vabaduse eest, edasi aga juba võitlus esikoha pärast poliitilises elus, mida peetakse mauride lõpliku purustamise eeltingimuseks ja kogu Hispaania rahvusliku ning poliitilise ühendamise aluseks. Paljudes lauludes ei esine need teemad eraldi, vaid tihedas omavahelises seoses. Lähtekohaks on lühikesed episoodilised lüro-eepilised laulud ja kirjanduslikult vormistamata suulised pärimused, mis tekkisid väejuhtide kaaskondades ning muutusid kiiresti rahva ühisvaraks. Hispaania kangelaslaulud koosnevad ebaühtlase pikkusega stroofidest, mida ühend avad assonantsriimid. On kirjutatud ebakorrapärases värsimõõdus, kusjuures silpide arv värsis kõikub 8 ja 16 vahel. Kuiv ja asjalik esindusviis. Hispaania rahvaeepika tippsaavutuseks on Laul minu Cidist. Lk 67-71. Keskaja sügis :
43. Teenindus on abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või ettevõtte mingit vajadust. Liigid: ARGI TEENUSED tarbitakse iga päev, seda pakuvad nt toidukapulused, toitlustuskohad jms ettevõtted. PERIOODILISED TEENUSED teenuseid vajatakse teatava ajavahemiku tagant, seda osutavad nt juuksurisalongid, ujulad, turud, jt ettevõtted, mis kujunevad tasuvaks kui nende teeninduspiirkonnas elab vähemalt mõni tuhat elanikku. EPISOODILISED TEENUSED vajatakse harvem, nt teater, remonditöökoda jt. Selle edukas ja kestev majandamine eeldab u 10000-20000 inimesega teeninduspiirkonda. ERITEENUSED nt konverentside korraldamine, keerulisemad kirurgilised operatsioonid jt, seda teenust vajavad ainult teatud inimesed eri asjaoludel. Seal teeninduspiirkonnas peaks olema mõnisada tuhat inimest. 44. Logistika: majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise, kontrolli ja juhtumisega. Veondus TV lk 35 tabel
* avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed * destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng) Arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu
purske-eelsele tasemele ja suurenevad siis taas enne uut aktiivset purset. Meil on liiga vara öelda, kas praegune St. Helensi purse on lôppenud. Kuna laavakupli kasv on peatunud, ei ole me enam ohutasemel "valvel" ja lennunduse ohuvärvil oranz kuna see kombinatsioon näitab,et purse on vähe ohtlik ja tuha eraldumist ei toimu vôi on see vähene. Meie kogemused on näidanud, et laavapursked on episoodilised ning me jätkame vulkaani vahetut jälgimist. Me oleme vähendanud hoiatustaseme soovituslikuni ja lennunduse ohukoodi kollaseni, näidates, et vulkaani aktiivsus on märgatavalt vähenenud. Vulkaani jälgimist jätkatakse hoolikalt, et märgata uut aktiviseerumist. Kui laavakuppel hakkab uuesti kasvama, loodame, et see annab endast märku seismilisuse kasvu ja maapinna deformatsiooni ning vôib-olla ka
esimene menstruatsioon ehk menarhe. (María de la Caridad Osorio Mora 2012: 218) Kui algab esimene mentruatsioon või menarche tüdrukul, siis see on tunnus, et organismis on östrogeenide ja gonadotroopsete määratud tase. Ning hoormoonide abil hakkab funktrioneerima hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem. (Irgasheva 2012: 53) GnRH sekretsioon muutub rütmiliseks ning kujuneb hormooni ööpäevane rütm. Varases puberteedis GnRh, FSH ning LH sekretsiooni episoodilised tipud tekivad une ajal. GnRH mõjul suureneb gonadotropiinide süntees ja nende sekretsioon kujuneb rütmiliseks. Suur hulk FSH ja LH stimuleerib östrogeenide sünteesi munasarjades. Reproduktiivsüsteemi elundites, hüpotolaamuses ning hüpofüüsis kasvab sugusteroidhoormoonide retseptorite hulk. Kasvab estradiooli tase veres ning toimub gonadotropiinide tugev purse ja selle momediks folliikel lõpetab oma küpsemise ja küps munarakk väljub munasarjast. (Berga 2012: 9)
Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine
virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus) (1). Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: Uneapnoe Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: · öiseid hingamispeetusi, · tüüpiline intermiteeruv norskamine, · ülekaalulisus, · hüpertoonia, · impotents, · kognitiivne kahjustus, · rahutu magamine, · ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine,
säilitamine). Mälu liigitamine: 1.Info säilimise aja järgi. Jaguneb: sensooriline info säilib väga täpselt, aga lühikeseks ajaks(12s) lühiajaline (1520s) inimese töömälu. Info pannakse kindlasse struktuuri. Kindel maht 7+/2 e suudetakse hõivata 7+/ 2sümbolit. Lühiajalise mälus info kas kustub või läheb pikaajalisse mällu. Pikaajaline mälu seal kindel struktuur või ülesehitus. Seal säilib kahte liiki mälestusi: episoodilised(need, mis on läbi elatud enda poolt) ja semantilised(mälestused, mida ei mäleta, aga teame ) 2. Info sisu järgi: semantilised + episoodilised + protsedentiline(on seotud mingi protsessi või operatsiooniga(väga keeruline), mille käigus on vaja järjekorras protsesse omandada. Näit. autoga sõitma õppimine. Mälu juures oluline tähelepanu. Kui midagi õpime, siis tekivad närvirakkude vahel uued seosed. Õppused jääb mällu mingi jälg e engramm,
Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles lugeda kõik selle, mis talle tegelikult kallis on. 3. UURIMUSE METOODIKA Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjanduseteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses 1.peategelasteks 2.kõrvaltegelasteks 3.episoodilised tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast.
milline välja näeb)Kuidas ja kas need omavhel seotud on? Kas väline viitab sisemisele? Või hoopis, et ,, välimus on petlik"? Tegelased on teose olulisemaks osaks.Nad viivad südmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose idee. Lugejat huvitab tegelaste saatus. Tähtsuse järgi: 1) peategelased ( juhivad, arendavad sündmustikku, kannavad ideelist põhiraskust) 2) kõrvaltegelased (peategelase teenistuses, jäävad tähtsuselt nende varju) 3) episoodilised tegelased.(esinevad teoses vaid põgusalt) TÜÜP tegelane, kelles avalduvad teatud inimrühma iseloomulikud jooned PROTOTÜÜP tegelikust elust võetud inimese põhjal(eeskujul) loodud kirjanduslik tegelane. Tegelased võivad olla kas muutuvad(nt.peategelase kasvamine lapsest täiskasvanuks) või muutumatud. Tegelased võivad olla kas lamedad v. sügavad. Olulised on siin 3 aspekti: 1. tegelase keerukus(siseelu)
suhe oma mineviku ja tulevikuga · Tegelase suhe teiste tegelastega: mida märkab teiste juures kõigepealt · Tegelase suhe ümbritseva maailmaga: milliste kanalite kaudu suhtleb ümbritseva maailmaga, milline see maailm on, kas tegelane on uudishimulik, tahab midagi muuta Tegelaste tüübid: · Peategelane: teose keskse idee kandja, temale pööratakse kõige enam tähelepanu jne · Kõrvaltegelased: esinevad sündmustikus harvem ja jäävad peategelase varju · Episoodilised tegelased esinevad juhuslikult ja ei ole sündmustikus olulised · Marginaalsed tegelased ei anta eriti sõna, kujutatakse juhuslikult 16. Kirjandus ja ideoloogia Ideoloogia loob teksti tähenduse sõnumi. Ideoloogia on loodud eri tüüpi kujundite ja fantaasiate kaudu. Kriminaalromaan kannab konservatiivset ideoloogiat kuritegu lahendatakse, kurjategija saab karistada. Sobib laiale lugejaskonnale, kuna vastab üldkehtivale ideoloogiale
- Konstruktiivsed võimaldavad täiendada olemasolevat ja leida paremaid lahendusi. - Destruktiivsed gruppide- või isikutevaheline mittemõistmine. Vastutuse veeretamine üksteise kaela. - Situatiivsed tekivad hetkeolukordadest - Diaadilised kaht isikut puudutavad. - Põhimõttelised konfliktid isikute või gruppide vahel olulistes küsimustes - Faktikonfliktid faktide õigsus, valeinfo, usaldusväärsus, erinev tõlgendus jne - Episoodilised aeg-ajalt teatud korrapärasusega - Kroonilised kuid, aastaid vinduvad vaenusuhted. - Huvide konflikt kes mida vajab ja kes mida saab, psühholoogilised erihuvid - Suhtluskonfliktid tunded, taju erinevused, suhtlusoskuse puudulikkus, isiksusetüüpide sobimatus Konflikti käitumuslikud tunnused: - Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele. - Kõrgendatakse häält - Süüdistatakse teisi - Nägeletakse pisiasjade pärast
Lugeja tunneb eelkõige huvi tegelaste ja nende elusaatuse vastu. b) Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses i. Peategelased 1. kannavad teose ideelist põhiraskust, nad juhivad ja arendavad sündmustikku ii. Kõrvaltegelased 1. peategelaste teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju iii. Episoodilised tegelased 1. esinevad teoses vaid põgusalt c) tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. i. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent aitab ilmekalt avada ajastule eriomast d) Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikkuses eksisteeriva inimese põhjal. Sellist tegelaskuju nimetatakse prototüübiks
Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb toese ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi o Peategelaseks o Kõrvaltegelaseks o Episoodilisteks tegelasteks. PEATEGELANE või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhviad ja kannavad sündmustikku. KÕRVALTEGELASED on peategelas(t)e teenistuses ja jäävad tähtsuselt nende varju. EPISOODILISED tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. TÜÜBIKS nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimeste põhjal. Selliste tegelikku eeskuju nimetatakse PROTOTÜÜBIKS (prototypon- kreeka k. ´alg- või põhitüüp´, ´algkuju´, ´eeskuju´). NT A. H
UKOTRIEE mid NIDE ANTAGONI STID INTRANAS Madal Madal Madal Keskmine Madal Kiire AALNE *antikolinergilised ravimid *vajadusel dekongestandid lühiajaliseks kasutamiseks *füsioloogiline lahus nina loputamiseks 8. Millised ravimid on esmavalikus allergilise riniidi ravis, kui esinevad nõrgad ja/või episoodilised sümptomid? Nõrgad ja episoodilised sümptomid on enamasti leevendatavad H-1 blokaatoritega(2-5 h varem manustada), intranasaalne aselastiin 9. Milliseid ravimieid kasutatakse keskmiste ja/või püsivate sümptomite leevendamiseks? Keskmised kuni ägedad persisteerivad sümptomid- intranasaalsed glükokortikoidid+intranasaalne antihistamiinikum. Silmasümptomite puhul antihistamiinikumi silmatilgad 10
- Hinnang (judgment): mälust ammutatud info põhjal esialgse vastuse "koostamine" – - Vastus (response): hinnangu sobitamine vastusekategooriatega vm piirangutega; vastuse sisuline "toimetamine" või tsenseerimine (sotsiaalse soovitavuse või mainekujunduse efektid) Konteksti mõju vastustele - Väidetest arusaamine - Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt) 7 - Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta - Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) - Retrospektiivsete hinnangute probleemid - Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm Skaala kasutamine, vastamisstiilid VI LOENG Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust?
erisugusel määral) on tulemuseks täielik või peaaegu täielik tervenemine. Mõlemad sugupooled on haigusest ligikaudu võrdselt ohustatud, naistel algab haigus tavaliselt hiljem. Skisofreenia levinumad vormid on a) paranoidne skisofreenia, mille puhul on valdavaks positiivsed sümptomid, st, luulumõtted ja hallutsinatsioonid b) hebefreenne skisofreenia, kus juhtivateks on emotsionaalsed häired, luulumõtted ja hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne) Skisofreenia raviks ei piisa vaid psühhoteraapiast, vaid toimetada tuleb tugevatoimeliste neuroleptikumidega. F3x Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas
· Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); · Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid; · Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; · Rühmadevahelised - kahe või enama allüksuse vahelised tülid; · Episoodilised - aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; · Objektiivsed vs subjektiivsed · Destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng) 5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib . Mis on arusaamatuste taga
Meeldetuletamine- oleneb mälujäljest, küsimuses sisal infost. Hinnang- kuidas mälust ammutatud infot kasutatakse küsimusele vastamisel. Võib põhineda meeldetuletamise protsessil, taustinformatsioonil Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)- korustestimisel madalam ärevus, hilisemad küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) Retrospektiivsete hinnangute probleemid-episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu MÄLU- Episoodiline mälu- isiklikud teadmised. Semantiline- üldistatud, abstraktsed teadmised. Abstraktsed teadmised- enda ja teiste isiksus om kohta. Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes-
Kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi, millise tegelase vaatepunkte edastakse kõige rohkem. Kellele ei anta üldse sõna Proosateose tegelased Tegelased on kõige olulisemad komponendid nad viivad tegevust edasi, mille kaudu areneb ideestik. Tegelased jaotuvad: Peategelased kannab teose ideelist põhiraskust, juhivad sündmustikku Kõrvaltegelased peategelase teenistuses sündmuse edasi viimises Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt Tüüp tegelane, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Prototüüp tegelikust elust võetud inimene, kelle põhjal on loodud tegelane Tegelased on kas muutumatud (ei arene aja jooksul) või muutuvad (arenevad aja jooksul lapsepõlvest täisikka jne) Tegelased on kas lamedad või sügavad, seejuures mängib olulist rolli tegelase areng (muutuv või muutumatu), keerukus (lihtsakoeline või keerulise
kõrvalt (tema-jutustus, krooniks-stiil). Autor asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Tekstuaalne autor – teksti poolt loodud autori kuju, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist Vihjeline autor – võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest. Peategelane või –tegelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelas(t)e teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Sügav tegelane – keeruline ja arenev, autor kujutanud teda detailselt. Lame tegelane – lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Romaan – kaasaegse maailma eepos, seades eepika põhižanriks, üleminek luulelt proosale. Romaan sai alguse 17.sa. Hispaanias
Komöödia osad: o proloog o parodos avalaul; o agoon -- peategelaste sõnasõda. Vaieldakse aktuaalsel poliitilisel, ühiskondlikul teemal; o parabaas kasutati vaid komöödias: koor võtab keset näidendit maskid ära ja pöördub otse publiku poole, loobub lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Pöördumise sisu pole näidendi tegevusega otseselt seotud: autor selgitab oma teost, sarjab oma vastaseid, manitseb publikut jne; o episoodilised stseenid olustikulised farsilikud, jantlikud stseenid; o eksodos. koomiline Aristotelese nägemus puudub, kuna ,,Poeetika" teine osa, mis käsitles komöödiat, on kaduma läinud. Koomilise kohta leidub vaid vihjeid. Koomiline põhineb moonutatul, inetul, halval ja siivutul, kuni need jäävad mõõdukaks ja süütuks, ei vii seetõttu raskete kuritegudeni ega too kaasa valusaid õnnetusi. Tõsine kannatus ja hukk on koomilisele võõrad. Naerus
Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Vaatepunkt - paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Aeg Jutustaja hääl, mis edastab teose sündmustikku Tegelased - teose kõige olulisem komponent Viivad sündmustikku edasi Nende kaudu avaneb teose ideestik Nendele on suunatud lugeja huvi Jagunevad: peategelased kõrvaltegelased episoodilised tegelased Teose kompositsioon ... on kirjandusteose ülesehitus Ühendab teose allosad tervikuks Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist LUGU kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused TEKST see, mida lugeja loeb Teose ideestik 9 IDEESTIK autori poolt teoses väljendatud ideede kogum PÕHIIDEE autori vastus teose käigus esitatud probleemile (mida tahab
! *Kellele ei anta üldse "vaatamisõigust"? ! *Kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi? PROOSATEOSE TEGELASED ! Tegelased on oluliseimad komponendid - nad viivad sündmustikku edasi. Tegelased jagunevad: ! 1) Peategelas(t)eks ! 2) Kõrvaltegelas(t)eks ! 3) Episoodilis(t)eks tegelas(t)eks PEATEGELANE või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. KÕRVALTEGELASED on peategelas(t)e teenistuses, ning jäävad tähtsuselt nende varju. EPISOODILISED tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. TÜÜP- tegelane, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast. PROTOTÜÜP- päriselust võetud inimese põhjal loodud tegelane. Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud - suurte panoramromaanide käigus võib nt tegelane suureks kasvada. Samas see ei ole vajalik hea romaani kirjutamiseks. Tegelased on kas lamedad või sügavad.
taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood. 19 - Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele halveneb tema elukvaliteet. - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: ● Somnambulism ehk unesrändamine - ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. ● Uneapnoe - Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja
Vajadus äratab püüadluse midagi saavutada, näiteks hankida toitu, leida endale seksuaalpartner, tagada perele peavari. Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde. Inimese mitmesuguseid vajadusi võib kirjeldada kolme põhinäitaja järgi: nende modaalsuse, jõu ehk vajaduse aktiveeriva toime ja teravuse ehk vajaduse tingimatu laadi alusel. Mõned vajaduse on regulaarse, teise episoodilised. Vajadust võib vaadelda veel mitmest aspektis. Vene psühholoog rõhutab järgmisi momente. 1 1. Vajadus on millegi defitsiidi- nappuse, piiratud varude , olulise puudumise- tajumine. Vajaliku puudumine põhjustab rahulolematus, selle saavutamine aga taastab tasakaalu ja heaolutunde. 2. Vajaduses on esiplaanil kahjutundmine minge hüve või väärtuse puudumises. 3. Vajadus on möödapääsmatu, vältimatu tarve midagi saavutada. 4
Lühiajaline mälu termin tähistab ajalooliselt pigem mahutit. Töömälu uurijad tihti ei erista neid konstrukte, eelistatav on kasutada terminit – töömälu. Töömälu koosneb Baddeley teooriast lähtuvalt: Täidesaatvast kontrollsüsteemist (central executive) Fonoloogilisest ringest (fonological loop) Visuaal-ruumilisest visandsüsteemist (visuo-spatial sketchpad) +Episoodilisest puhvrist (episodic buffer) (2001) +Pikaajalisest mälust (keel, visuaalne semantika, episoodilised mälestused) +Hedoonilisest detektorist Töömälu kirjeldus, millega enamus uurijaid nõus on: see on piiratud ressursiga (sh piiratud mahuga) info lühiajalise säilitamise ja samal ajal uut infot vastuvõttev ja selekteeriv kontrollsüsteem, mis on seotud peamiselt frontaalkoore aktivatsiooniga ajus. Parameetrid – tunnused/omadused, mille kaudu saab töömälu kirjeldada saab: Kiirus (kodeerimisel või meenutamisel) Tõhusus ,Täpsus (efektiivsus, infotöötluse kvaliteet), Maht
Hipokampuse juhteteed ülejäänud ajuga - Perforantne juhtete – ühendab hipokampuse struktuuri tagumise oimukoorega - Fimbria fornix juhtetee – ühendab hipokampuse taalamuse, prefrontaalse koore, baasganglionite ja hüpotaalamusega Hipokampuse funktsioon - Oluline episoodilise mälu puhul, samas kui semantilise mälu eest vastutavad muud ümbritsevad piirkonnad Hipokampuse kahjustuse korral: - Anterograadne mälu tõsisemalt mõjutatud kui retrograadne - Episoodilised mälestused tõsisemalt mõjutatud kui semantilised - Tõsiselt mõjutatud autobiograafiline mälu - Võimetus ’ajas reisida’ Temporaalkoor - Ümbritseb rinaalkoort, mis koosneb peririnaalkorteksist ja entorinaalkorteksist - Entorinaalkorteks on oluliseks vahendajaks info liikumisel ajukoorest hipokampusesse - Temporaalsagara mediaalse kahjustuse korral on sageli ka kahjustatud juhteteed hipokampusesse – seetõttu on sageli raske eristata kas kahjustus hõlmab hipokampust
organisatsiooni loomus viib paratamatult priviligeeritud vähemuse tekkimiseni. John Rex'i kodanikuühiskonna käsitlus Kodanikuühiskonna mõistmiseks tuleb eristada era- ja avalikku sfääri viimane jaguneb poliitiliseks ja sotsiaalseks komponendiks. Huvigruppide ja survegruppide erinevus Huvigrupid vahendavad riiki ja indiviidi.Osalevad nii sisendi- kui väljundipoliitikas. Huvigrupid jagunevad kolmeks : episoodilised, "tuletõrjuja" tüüpi grupid ja poliitilised huvigrupid.Survegruppide eesmärk on mõjutada poliitikat. Tugevaimad survegrupid on seotud tööprotsessiga. Kuidas Almond liigitab survegruppe? Survegrupid jagunevad neljaks : anomaalsed,mitte-assotsieerunud, assotsieerunud, institutsionaalsed. Survegruppide ja parteide erinevused 1. Survegrupp soovib poliitikat mõjutada, partei soovib saada võimu. 2
- Luulumõtted ja hallud ei ole silmnähtavad F21 Skisotüüpne häire - Veider käitumine ning mõtlemise ja tundeelu häired, mis sarnanevad skisofreeniale kuid ei ole tüüpilisi skisofreenia häireid esinenud ühelgi haiguse etapil - Kohatu, veider käitumine - Vähene kontakt teiste inimestega - Veidrad veendumused või maagiline mõtlemine - Kahtlustamine või paranoilised mõtted aga ei võta üle F25 Skisoafektiivne häire - Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema samaaegselt F25.0 Maniakaalne skisoafektiivne häire F25.1 depressiivne skisoafektiivne häire- pidurdatus, unehäired, energia, isu ja kehakaalu langus, süütunne, lootusetus, suitsiidimõtted + mõtete levimine, võõrad jõud proovivad segada või ühtida, teda jälgitakse
F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus
F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus
annaabi.ee 
