Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uni ja unehäired (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Uni ja unehäired 
Kert  Kongo
KBp-14
UNI 
Uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv  füsioloogiline  seisund, mille ajal 
katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga,  taastub  
kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi 
mõnes organismi funktsioonis.
 UNE VAJADUS ÖÖPÄEVAS VASTAVALT VANUSELE
Vanus ja 
Keskmine 
olukord
unevajadus päevas
Vastsündinu kuni 18 tundi
1–12kuune

14–18 tundi
1–3aastane
12–15 tundi
3–5aastane
11–13 tundi
5–12aastane 9–11 tundi
Nooruk

9–10 tundi
Täiskasvanu, 
k.a vanemad  7–8 (+) tundi
inimesed
Rase  naine

8 (+) tundi
UNEHÄIRED
Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi  magada  ja välja 
puhata . Levinuimad unehäired on unelämbustõbi,  unetus , liigunisus, öised 
lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk 
potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest.
UNEHÄIRETE JAGUNEMINE
1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une 
kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks  insomnia  ehk unetus, 
hüpersomnia,  hilinenud  unefaasi sündroom ja varajase une sündroom.
2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal 
anormaalsed episoodilised nähtused. Parasomniate alla kuuluvad 
somnambulism ehk kuutõbi, uneärevus, unepaanika ja  uneapnoe  ehk une ajal 
tekkiv hingamiskatkestus.
Kuue magamisasendi 
teooria
1. Looteasend
3. Igatseja
Seda tüüpi inimesed:
Need inimesed:
näivad väljastpoolt karmid  ja enesekindlad,
on avatud,
kuid on sisimas  väga tundlikud,
kuid samal ajal väga kahtlustavad ja küünilised,
on tavaliselt arglikud kui kohtuvad kellegagi esimest 
on aeglased otsuste langetamisel,
korda,
kuid, kui nad on otsuse langetanud jäävad nad selle 
kuid kohanevad olukorraga kiiresti ning lasevad end 
juurde.
vabaks.
2. Palk
4. Sõdur
Need inimesed:
Need inimesed:
on suhtlemisvalmid ja sotsiaalsed,
on  vaiksed  ja reserveeritud,
usaldavad võõraid,
ei armasta tülitseda,
kuid on samal ajal ka küllaltki lihtsameelsed.
seavad nii endale kui teistele kõrged normid.
5. Vabalangeja
6. Meritäht
Nende inimeste iseloom on:
“Meritäht”:
seltskondlik ja hulljulge,
on valmis teisi inimesi  kuulama  ja
aga samuti närviline ja kiiresti solvuv,
pakkuma oma abi kui vaja,
ei talu kriitikat, ja
on head sõbrad,
äärmuslikke  olukordi .
üldiselt ei meeldi neile olla tähelepanu keskpunktis .
Tänan  kuulamast !!! 

Document Outline

  • Slide 1
  • UNI
  • UNEHÄIRED
  • Kuue magamisasendi teooria
  • Slide 5
  • Tänan kuulamast !!!
Uni ja unehäired #1 Uni ja unehäired #2 Uni ja unehäired #3 Uni ja unehäired #4 Uni ja unehäired #5 Uni ja unehäired #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kert135 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat Unehäired
10
doc

Referaat Unehäired

tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl tohtisid katsealused magada 8 tundi, seejärel 6 päeva järjest 4 tundi ja lôpuks nädal aega järjest 12 tundi

Psühholoogia
Uni
20
doc

Uni

...........................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele...................................................................lk 15 kuidas unetust leevendada..............

Bioloogia
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM
24
pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -

Anatoomia ja füsioloogia
Psühhopatoloogia kordamisküsimused
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

kognitiivsed, afektiivsed, isiksuse või käitumise muutused esinevad pärast perioodi, mille vältel saaks eeldada otsest psühhoaktiivse aine toimet; - väljendavad püsivama iseloomuga ajukahjustust; - Häired on püsiva iseloomuga ja ravile raskesti alluvad.Alkohol. Otsene toksiline toime, eriti maksa ja ajukahjustus. Tervisehäired 1) võõrutussündroom : umbes 5 %-l alkoholsõltuvatest tüsistub krampide ja/või deliiriumiga) 2) muud psüühikahäired: ärevushäired, unehäired, depressioon, psühhootilised häired, isiksusemuutus, kognitiivsete funktsioonide kahjustus kuni dementsuseni) 3) somaatilised haigused: - maksakahjustus (rasvmaks, hepatiit, maksatsirroos 10-20%) - närvisüsteemikahjustus (perifeerse NS ja ajukahjustus, epilepsia) - krooniline pankreatiit - hüpertoonia (ajuinsuldi riski tõus) - vähktõbi (suu, neelu, söögitoru, maksa) - kõrgem suremus ülemäärastes kogustes tarbimisel (sh. alkoholmürgitused/kõrgenenud suitsiidirisk)

Psühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun