Toomas Nipernaadi lugemiskontroll (0)

August Gailiti „Toomas Nipernaadi “ lugemistest
Õpilase nimi:
1. Selgita lühidalt, kes on need episoodilised tegelased, kellega Nipernaadi oma rändudel kohtub. Sulgudesse kirjuta selle novelli pealkiri, kus tegelasest juttu tuleb.
Silver Kudisiim - („Parvepoiss“) Metsavaht , vana,vaene, hall, tudisev. Elas üksi koos tütre Lokiga, keda Nipernaadi üritas endaga kaasa meelitada.
kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik.
Küüp - („Valged ööd “) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle mees Jairus vangi sattus ning nad elasid koos. Huvitus ainult rahast, ja kõrtsi käekäigust.
Toomas Parvi - („Päev terikeste külas“) Kadri Parvi viimane ja kaheteistkümnes poeg, ainus kelle ta otsustas ise üles kasvatada ja keda ta armastas .
Jaak Lõoke - („Kaks svidrilindu-paabukest“) Hansuoja talu peremees . Tõsine, suur, otsib naist. Nipernaadi sätib Mareti talle mehele.
Siimon Vaa - („ Seeba kuninganna“) Mareti isa, vana kalur, kes elab mereäärses hütis ning ootab et ta tütar mehele läheks.
2. Kuidas kirjeldab autor Nipernaadit novellis „Toomas Nipernaadi“ ? Too raamatust näiteid.
3. Mida tundsid Krootuse talu pojad, kui nende ema suri?
4. Millise vale oli Nipernaadi välja mõelnud ja vendadele rääkinud?
5. Kelleks luiskas end Nipernaadi novellis „Pärlipüüdja“ esimesena?
6. Kuidas reageeris Ello Nipernaadi esimesele armastusavaldusele?'
7. Millega võlus Nipernaadi Ellot?
8. Kuidas suhtud sina nendesse unistuste pärlitesse? Kuidas iseloomustab see kõik Nipernaadit?
9. Miks Küüp ei tahtnud, et Nipernaadi tema sood kuivataks?
10. Missuguseks muutsid valged ööd Nipernaadi? Milliseks muutus Nipernaadi aga talve lähenedes? Too näiteid
11. Kuidas erines Maret teistest „Toomas Nipernaadi“ naistegelastest? Põhjenda ja too näiteid.
12. Kas ilus vale või igav tõde? Miks antakse Nipernaadile tema valed andeks? Vasta küsimustele, lisades näiteid teosest.
13. Mõtesta lahti järgnevad read: „Seeba kuninganna?“ kordas Nipernaadi kurvalt . „Ei, armas Maret, niikaua kui ma veel elan ja hingan, ootan hinges ikka oma Seeba kuningannat. Isegi raugana hüüan ta järele!“ Lisa, millisest novellist tsitaat pärineb.
14.Missugune oli Sinu lemmiknovell ja kes oli Sinu jaoks kõige meeldejäävam tegelaskuju? Põhjenda!
2. Toomas Nipernaadi oli rännumees, tal ei olnud kindlat paika või kohta, ta eelistas näha maailma. Iseloomult oli ta väga jutukas ja seltsiv , polnud asja mille kohta tal oma arvamust poleks.Ta oli ka väga kaval ja elava kujutlusvõimega, võttes aluseks selle kui kiirelt ta kohandus erinevate olukordadega ja need endale kasulikuks muutis. „Ta oli pikk ning lahja , ta suured silmad olid täis rõõmu ning ta nimetas end Toomas Nipernaadiks. ( Gailit 1967:39) „ Ta oli pikk ja kuivetanud, nägu oli põlenud ja soonine, suur kõver nina oli ees kui põiki kirves. Ta käis nagu harakas edealt hüpates ja kareldes, pikad käed vehklesid kui lipud tuules. (Gailit 1967:77)
3.Nad olid kergendatud, sest nende ema, Liis Nõgikikkas, oli tuntud kui karmi käega naine, kes oma poegi karmilt kasvatas ja toimekalt talutöid korraldas. Samas valdas neid ka kerge paanika , sest nad ei osanud ilma emata enam midagi peale hakata – oli ju ema nende eest tavaliselt kõik ära teinud. Nad ei tahtnud keegi võtta üle ema kohta.
4. Ta valetas neile mitme asja kohta. Alguses rääkis, et on kauge sugulane ja tahab aidata neil matuseid korraldada. Hiljem, et on vana talupidaja, kes oma talu andis ära nooremale vennale , et ise maailma näha ja rikkusi teenida, sest vana talu olevat kui ristiks kaelas.
5. Rätsepaks.
6. Ta lükkas kõik tagasi, oli ärritatud ja vihane. Tema arust oli see rumalus ning oli ta ju kihlatud kirikhärraga.
7. Alguses ei teinud Ellost enam niivõrd välja. Lisaks sellele alustas suure projektiga, väites, et lähedal asuvas ojas asuvad pärlid ning et ta kavatseb seal kaevandama hakata. Lubas Ellole varandusi kokku. Ello alguses ei uskunud seda ja pidas seda loraks, kuid nähas kuis tähtsad insenerid ja töölised Nipernaadile kirju saadavad tahtes ta projektis osaleda, hakkas ta kahtlema. Talle tundus, et Nipernaadil on õigus ja ta oli tema armastuse asjata ära põlanud. Ei enam olnud kirikhärra ta mõtetes.
8. Tunduvad väga ebareaalsed. Nipernaadist jätab see pinnapealse ja kerglase mulje. Kui lihtne on tal teha juttu ja mägida inimeste tunnetega ise samas ükskõikseks jäädes.
9. Ta arvas , et Nipernaadi ei saa soode kuivatamisega hakkama ning tema heinamaad saavad üleujutatud.
10. Valged ööd muutsid ta ärevaks ja rahutuks. Ta ei tahtnud eriti ühe kohapeal paiga olla, pigem edasi rännata. Talve eel aga muutus ta rahulikumaks ja tahtis paiksemaks jääda, nüüd ei rõõmustanud teda loodus enam niivõrd. Pigem tükkis esile vajadus peavarju järgi. Nt. Kui ta kõrtsist öömaja tahtis, oleks olnud suvi oleks ta lihtsalt minema kõndinud, kuid nüüd ilmade muutumisega oli peavarju leidmine tema jaoks meeleheitlik ja ta pöördus ukselt tagasi ja küsis kõrtsmikult teist pakkumist.
11. Maret erines seetõttu, et tema tahtis Nipernaadit juba alguses, ta tõrkus ja tegi teise noormehe ümber juttu vaid sellepärast, et lootis niiviisi Nipernaadit enda poole võita. Samas oli ta ka ainus, kes nägi Nipernaadi meelitusi läbi. Ta ei uskunud niivõrd ta meelitusi. Nt. Ta pani ennast ilusasti riidesse ja alutas metsas, hiljem väites, et olevat noormehega pulma plaane arutanud. Selle jaoks, et Nipernaadit armukadedaks muuta.
12. Ma ise eelistaksin igavat tõde kui ilusat valet. Ta valed antakse talle ka andeks ainult seetõttu, et need on inimestele andnud lootust ja tekitanud mingil hetkel häid emotsioone. Kuidas olla vihane kellegi peale, kes on su kasvõi hetkekski õnnelikuks teinud? Nt.
13. („Seeba kuninganna“) Nipernaadi mõtles sellega seda, et ta jääb igavesti ootama ja igatsema oma eluarmastust, seda tema õiget naist, kes suudab temas vallandada tunded.
Lisaküsimus.
Arutle ühel alljärgnevatest teemadest , tuues mõlema seisukoha kaitseks kolm argumenti, mida toetad näidetega teosest.
1. Nipernaadi – valetaja või luuletaja?
2. Nipernaadi – elunautija või kannataja?
3. Nipernaadi – rikas või vaene?
Toomas Nipernaadi, kas rikas või vaene?
Igal inimesel on omad arusaamad rikkusest. Rikkuseks võib pidada materiaalseid asju, samas võib rikkuseks pidada ka teadmisi, tutvusi, elukogemust. Kahtlemata oli Toomas Nipernaadil neist kõigist midagi, mõnd rohkem mõnd vähem.
Väliselt oli selge, et majanduslikus suhtes oli Nipernaadi üsnagi kehval järjel. Ta kehv riietus, välimus, kiitsakas kehaehitus andsid sellest piisavalt tunnustust. Lisaks tunnistas ta ka ise raamatus, et tal pole ei talu, loomi ega maid. Tuues näiteks tsitaadi raamatust „kuhu viin selle tütarlapse, selle katkiste jalgadega siristaja? Pole mul talu ega ole mul loomi, isegi väikest tibatillukest onni pole mul ning rahagi on läinud viimse sendini.“
Lisaks terve raamatu vältel ei tasunud ta kordagi millegi eest oma (teenitud) rahaga. Kolme venna juures elas ta nende kulul ja jagas neile nende enda raha. Küübi kõrtsis tasus ta parvevedamisrahadega, mis ei kuulunud temale. Raamatu lõpus kui tema tõeline pale päevavalgele tuli maksis ta Siimon Vaale oma naise rahaga.
Pidades rikkuseks erinevaid teadmisi, tutvusi, kogemusi oli Nipernaadi kindlasti rikas. Ta esindas raamatu vältel mitmeid erinevaid ameteid: pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus ja ta mõjus usutavalt. Selle jaoks pidi tal eelnevaid teadmisi olema. Sa ei saa rääkida millestki, millest sul aimugi pole.
Rikas oli ta ka oma kõneosavuse poolest. Raamatus ei olnud tegelast kellega ta jutu peale ei oleks saaud ning ta suutis kõik neiud/naised kes temas huvi äratasid endasse armuma panna. See on oskus, mida õpitakse inimestega suheldes.
Ma ei saa täpselt öelda, kui rikas või vaene Toomas Nipernaadi oli, sest rikkus on suhteline nähtus, kuid ta oli päris kindlasti omal moel mõlemat.