Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Proosateose tegelaste analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
1. Proosateose tegelaste analüüs
Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik . Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks.
Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt.
Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast.
Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-või põhitüüp`
H. Tammsaare kasutas romaanis „Tõde ja õigus“ Vargamäe Andrese kuju loomisel prototüübina oma isa).
Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud. Mahukad romaanid kujutavad tavaliselt tegelaste muutumist, näiteks peategelase kasvamist lapsest täiskasvanuks. Tegelased võivad olla kas sügavad või lamedad, seejuures on olulised kolm aspekti:
  • tegelase keerukus – kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga?
  • tegelase areng – kas tegelane on muutuv või muutumatu?
  • tegelase kujutamise määr – kui lähedalt ja üksikasjalikult on tegelaskuju teoses välja joonistatud?
    Sügav tegelane on keerukas ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt.
    Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte.
    Tegelase sügavuse analüüsimisel võib kasutada tabelit.
    lame tegelane
    sügav tegelane
    lihtsakoeline
    muutumatu
    esitatud skemaatiliselt
    keeruline
    muutuv
    esitatud sügavuti
    Plussidega saab märkida tegelases leiduvad omadused. Kaks või enam plussi tabeli ühes pooles tähendavad, et tegelane kuulub tabeli sellesse poolde.
    Katku Villu romaanis „ Kõrboja peremees“
    lame tegelane
    sügav tegelane
    lihtsakoeline
    muutumatu
    esitatud skemaatiliselt
    keeruline
    muutuv
    esitatud sügavuti
    Katku Villu on sügav tegelane. Kas ta on võimeline üllatama lugejat? Kindlasti, sest Villu enesetapp tuleb lugejale üllatusena.
  • Proosateose tegelaste analüüs #1 Proosateose tegelaste analüüs #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helena2001 Õppematerjali autor
    Autor on õpetaja I. Palm. Proosateoste tegelaste analüüs.

    Sarnased õppematerjalid

    Kirjandusteaduse eksamikonspekt
    10
    doc

    Kirjandusteaduse eksamikonspekt

    Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman · Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. 3.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandus on kommunikatsiooni viis. Saatja ­ teade ­ vastuvõtja. Autor ­ teos ­ lugeja. Need on kommunikatsiooniahela liikmed. Põhitp pööratakse tekstile või teosele. Põhituum on aga selles, et teost vaadatakse kui iseseisvat objekti, lahutatakse see ajaloolisest kontekstist. Tegelikkuses koosnes kommunikatsioonimudel seitsmest osast: saatja, saatja kood, sõnum,

    Kirjandus
    Kirjandusteaduse aluste konspekt
    11
    doc

    Kirjandusteaduse aluste konspekt

    iv. 20. sajand ­ kirjandusteose mõistmisel tõusevad autori kõrval esile teised tegurid 1. kirjandusteoses kõneleb keel ­ keelt jagab kirjanikuga lai inimeste ring 2. kirjandusteos väljendab oma loomisajastu arusaamu 3. kirjandusteose tähenduse loomisel osaleb ka lugeja c) autorikeskne kirjandusteose analüüs küsib: i. mida on autor tahtnud oma teosega öelda? ii. Millised olid teose loomingutingimused? iii. Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus? d) Autori kaudu kajastub teoses tema aeg ­ i. kirjandusteos väljendab teatava ajastu maailmavaadet ii. autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas iii. ajastu toob endaga spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Nimetu
    23
    docx

    Nimetu

    2.4. Inimeste avaldatud arvamused teose ja autori kohta.....................................7 1.2.5. Autori iseloomulik teemakäsitlus teoses ,,Mina olin siin esimene arest ...................8 2. UURIMUS ...........................................................................................9 2.1. Teos ,,Mina olin siin esimene arest" ...........................................................9 3.UURIMISTÖÖ METOODIKA..................................................................10 3.1. Tegelaste iseloomustus.........................................................................10 3.2 Tegelaste analüüs...............................................................................12 3.3 Peategelase analüüs neljast aspektist vaadatuna............................................13 3.3.1. Tegelase bioloogiline aspekt 3.3.2. Tegelase psühholoogiline aspekt 3.3.3. Peategelase sotsiaalne aspekt 3.3.4. Peategelase kujundlik aspekt 3.3.5. Järeldus 4

    Kategoriseerimata
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    8
    doc

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse

    Barthes, Juri Lotman Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest erinevusest tekibki tähendus. Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne.) ? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt. tegelaste või sündmuste funktsioone. A.Conan Doyle, Poirot lood, tegelased ja nendele iseloomulikud iseärasused, loo kulg(Näiteks Poirot lugudes on ikka MITU laipa, enne kui süüdlane paljastatakse, tavaliselt anatakse ka Poirole märku eelseisvast uuest mõrvast, vana on sümpaatne, aga realistlikult aeglane ja loo lahendus jõuab talle kohale mingi märgi kaudu, mis tõmbab tähelepanu ja hakkab häirima ning lugu lõpeb

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    POEETIKA
    24
    docx

    POEETIKA

    Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel ­ kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine ­ teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus ­ teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad ­ teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine ­ teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs ­ teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus ­ vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need väärtused kinnitatakse lugejale. Kirjandus mitte ainult ei kujuta maailma, vaid ka väljendab, vormib ja loob seda.

    Kirjandus
    Kirjandusteooria
    23
    doc

    Kirjandusteooria

    Looduspildid kujundina annavad võimaluse näidata looduse tajumise iseloomu inimeste, samuti autori enda poolt, nende mõtteid ja tundeid. Nt L.Koidula oma luuletuses ,, Miks sa nutad, lillekene " annab kastepisarais lille poole pöördudes edasi oma isiklikke tundeid ja mõtteid kodumaa saatuse suhtes. Looduskirjeldused kunstilise kujundina täiendavad inimelust antud pilti, suurendavad teose emotsionaalsust ja elulisust. 3. Esemed kujundina aitavad avada tegelaste iseloome, nende kaudu kirjeldatakse inimeste elutingimusi erinevatel aegadel. Tähtsuse suhtes eristatakse · põhikujundeid , nagu näiteks teose peategelased, põhilise tähtsusega suuremad sündmused, teose peatükid ja alaosad · kõrvalkujundeid , nagu näiteks teose kõrvaltegelased, looduse ja esemete kirjeldused jms, mis aitavad esile tõsta põhikujundite elulist usutavust. ILUKIRJANDUSLIKUD STIILID

    Kirjandus
    Poeetika
    22
    docx

    Poeetika

    (Kus teos valmis, kui pika aja jooksul?) Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus (lapsepõlv, haridus, kodu jms)? Teosekeskne- teos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik. --> tegeleb teose tegelaste, kompositsiooni, ideestiku jms analüüsiga, püüdmata seda autori isikuga siduda. Lugejakeskne- eeldab, et teos valmib lugeja kaasabil. Kirjandusteosel pole valmis tähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil-> Iga lugea loob ise endale teose. Sageli ühendab kirjandusteose analüüs elemente kõigist kolmest lähenemisviisist. AUTOR Autor on teose looja. --> Eri aegadel on autori loojaroll olnud erinev. ! Keskajal oli kõige looja Jumal, kes kasutas inimesi instrumentidena --> isikuautorlust ei olnud. ! Renessaansi perioodil hakkas arusaamine loomest muutuma. Inimesele hakati omastama looja rolli. --> Autor muutus oluliseks trükikunsti levikuga. ! Romantismi perioodil areneb välja ettekujutus autorist kui geeniusest ja loomisest kui ülevast vaimutööst. ! 20

    Poeetika
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    20
    doc

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse

    on luule kinnisvorm.Orjakivi Sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust. Sonett arendab ühte teemat tõusvas joones. 14. rida kulmineerub tavaliselt vaimuka puändiga. Sonetti peetakse uusaegset teadust väljendavaks luulevormiks. Seotud erootiliselt ihaleva objekti uurimisega. Sonett ei ole lüroeepiline kinnisvorm. SIRELITE AEGU Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratoloogia on teadusharu, mis tegeleb narratiivide (lugude), nende struktuuri ja mõju uurimisega inimese tunnetusele. Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaldub teose ideestik. Lugeja tunneb huvi 3 eelkõige tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu:

    Kirjandusteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun