Konflikt-vajalikud või kahjulikud

Q: Kuidas peaks konflikti lahendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Konflikt-vajalikud või kahjulikud

Abi, Anna

Konflikt-vajalikud või kahjulikud (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas peaks konflikti lahendada?

Konflikt- vajalikud või kahjulikud?
Defineerides konflikti on see lahkheli või arusaamatus , mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad – seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi , huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita.
Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi:
* lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist;
* kõrgendatakse häält;
* süüdistatakse teisi;
* nägeletakse pisiasjade pärast;
* teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid;
* püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata
* vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt;
* jäine viisakus ;
* boikott;
* apaatia , üldine loidus, passiivsus
Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga.
Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel:
horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed;
* avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused);
* diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid;
* rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded;
* rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid;
* episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted;
* objektiivsed vs subjektiivsed
* destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng)
Arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu polegi midagi imestada kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise negatiivses valguses. Kuid mitte iga arusaamatus ei pruugi olla läbinisti negatiivne.
Konflikt ümbritseb kõiki inimesi, ei kujutaks ette kui kõikide inimeste vahel oleks vaid ainulaadne suhe. Arusaamatus on kui paratamatus . See lahkheli võib tulla küll väiksest probleemist, kuid võib muutuda suureks tüliks, ennetamaks seda tuleks üks osapool tunnistada viga ning paluma andeks. Kuid vahel on nii, et mõlemad osapooled teavad et neil on kindlasti õigus, siis jääb ka nende konflikt lahtiseks ja suhted võivad muutuda halvaks. Arusaamatused võivad tekkida igasugustest pisiasjadest ning neid võib isegi liigitada.
Kuigi arvatakse et konflikt on ainult halb, leian ka mina, et see ei pruugi nii olla. Kaks olulist järeldust konflikti kohta:
1) Paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks;
2)Konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine).
Kuid ei saa ka öelda seda, et konflikt on alati hea, see on täiesti suhteline. Kõik konfliktide tulemused sõltuvad kuidas nendesse suhtutakse ja kuidas need lahendatakse. Arusaamatus hea lõpuga ei toimi siis, kui mõlemad osapooled tegelevad vaid üksteise välja vihastamisega ning lõpuks võibki olla nii kui üks palub andeks siis teine lihtsalt nende sõimamiste pärast ei andesta . Vigasi tehaks nii, kui tegutsetakse mõtlemiseta ning saadakse korda millegi halvaga ning alles pärast saadakse sellest aru. See on kõigile tuntud et konflikt on halb ning tuleks sellest eemale hoida.
Kuidas peaks konflikti lahendada?
Ikka on hetki kus Sinu ideed, vajadused või eesmärgid ei sobi kokku Sind ümbritsevate inimestega.. Inimestel on kalduvus selliseid negatiivseid tundeid vältida või teha nägu nagu poleks neid olemas justkui lootes, et kõik laheneb iseenesest. Konfliktil on aga omadus kasvada kui seda ei lahendata ning samuti on ka tunnetega. Kuigi konflikt on osa suhetest, võime me muuta viisi, kuidas sellesse suhtuda ja sellega toime tulla. Enamasti pingeallikate täielik kõrvaldamine polegi mõeldav.
Konflikti võiks algusest peale suhtuda kui lahendatavasse ning püüda säilitada teise poolega avatud suhtlemine . Tõenäoliselt on suuremad lootused arusaamatused lahendada, kui neist partnerile teada anda ning nendega tegelda. Enamasti ei ole konflikti haaratud teemad eluküsimuseks ning kui neid mitte üle tähtsustada, siis ei ole vajadust kramplikult kinni olla vaid ühes võimalikus lahendis.
Oluline on tuua välja põhjused, miks konflikt tekkis ja ühiselt töötada välja lahendused, mida taotlevad ju mõlemad osapooled, ehkki võibolla erinevate vahenditega. Konfliktil on kolm põhitasandit: väärtuste tasand, emotsioonide tasand ja vajaduste tasand, sõltuvalt põhjustest peame valima ka lahenduse .Konflikti põhjuste väljaselgitamine ja kriitiline analüüs on esimene samm konflikti lahendamise suunas. Osapoolte kaasamise ja nende seisukohtade austamisega valmistatakse sisuliselt ja psühholoogiliselt ette pinnas konflikti konstruktiivseks lahendamiseks.
Vastasel juhul jääb konflikt tuha alla hõõguma, põhjustades edaspidi arvamuste erinevuse korral järel- konflikte, mida on veel raskem mõista ning käsitada. Samuti võib see viia konflikti ülekandmiseni, kus endiste konflikti osapoolte vahel saab konflikti objektiks uus asjaolu või põhjustab endine asjaolu konflikti uute osalejate vahel.
Kuna meil kõigil on erinevad huvid ja maailmavaated, on konfliktid normaalne nähtus; isegi paratamatus ja igaühel tuleb õppida nendega võimalikult hästi toime tulema .
Kompromissi leidmine
Osapoole suhtumine võib olla eri suunaga:
1. inimene muretseb eelkõige oma heaolu pärast(teatav võitlev käitumine)
2. inimene on mures nii enda kui ka teiste ja üldise tuleviku pärast (on järeleandlik, kuid ajapikku kogunenud pinge võib olla plahvatuslikult vabanenud)
3. tegevusetus (ei hoolita teiste vajadustest ega käituta ka enda seisukohtade suhtes konstruktiivselt)
KOMPROMISS: hoolib nii enda kui teiste vajadustest. Kui on leitud ühishuvi, lahenevad ka probleemid. Kokkulepe:
- tugineb vastastikusel usaldusel
- pühendub ühistele eesmärkidele
- eesmärgid on mõlemale osapoolele mõõdetavad
- teisest osapoolest arusaamine
Probleeme küll ei väldita, aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul, kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei õnnestu täielikult rakendada probleemilahendusstrateegiat - sel juhul on see sobivaks tagataskuvariandiks. Olenevalt olukorrast on kõik need strateegiad kasutatavad. Mõnel juhul võib anda üks strateegia paremaid tulemusi, teisel juhul teine.
Konflikti kulgu mõjutab ka võim: sotsiaalne võim viitab , et ühe inimese käsutuses on olemas teatavad jõud mille abil ta saab kutsuda esile muutused teise käitumises. Võim, mis inimeses olemas on, sõltub teiste tajuvusest, kuid on enamasti siiski piiratud.
Konflikti reguleerimine
Konflikti reguleerimise eesmärk on leida väljapääs, mis ei ohusta osapoolte eesmärke, mis arvestab olemasolevat infot ja seisukohtade tagapõhja. Püütakse jõuda kompromissini, mille puhul uute teede ja eesmärkide osalise ühitamise kaudu saavutatakse suurim võimalik ühtsus
Eeldatakse, et osapoolte teatud eesmärke ja huvisid ei ole ka hoolika analüüsi ja vastuvõetavaks lahenduseks põhimõttelise valmisoleku puhul võimalik ühitada. Kehtestada tuleb kindlad raamtingimused, mis peavad tagama konstruktiivse koostöö ka konflikti järel:
* piisav aeg põhjuste analüüsiks, kuna tõelised põhjused peituvad tihti sisuliste probleemide taga ning tulevad ilmsiks alles diskussioonide käigus
* osapoolte valmisolek konstruktiivseteks kõnelusteks, mis on mõeldav, kui nad ei pea kartma negatiivseid tagajärgi, avaldades arvamust ka kriitilistes küsimustes
* teatud kindel mänguruum otsustusteks edaspidise tegutsemise suhtes - vaba asjaolude sunnist ja ülemuse ettekirjutustest
Konflikti lahendamine
Konflikti lahendamine on kõige vaevanõudvam strateegia, mis kätkeb endas kõigi erinevuste ulatuslikku selgitamist ning kõiki osapooli veenva lahenduse ühist väljatöötamist. Konflikt on lahendatud, kui on kõrvaldatud kõik erimeelsused, ilma et kumbki osapooltest oleks sunnitud tegema järeleandmisi. Selle eelduseks on info vahetamise või arvamuste muutmise teel saavutatud üksmeel olemasolevas informatsioonis, eesmärkides, meetodites ja väärtushinnangutes.
Konflikti vältimine
See on sisuliselt strateegia, milles:
* selgelt piiritletud vastutusega
* avameelsete kõnelustega
* detsentraliseeritud otsustusstruktuuridega
* konsensusega ühiste eesmärkide suhtes välistatakse konfliktide teke või reguleeritakse/lahendatakse nad juba eos, enne kui nad muutuvad koormavaks.
Selle eelduseks on:
* kooperatiivne otsustamine
* laitmatult funktsioneeriv tagasiside
* avatud informatsioonipoliitika.
Kõikjal kus inimesed koos elavad ja töötavad, tuleb ette konflikte. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid peaaegu alati on neid võimalik reguleerida, samuti kasutada ära võimalused nende vältimiseks.
Konfliktid annavad võimaluse koos paremaks muutuda, kui
* nad tunnetatakse õigeaegselt
* nad lahendatakse partneriga koos
* kui “asutakse kohe asja kallale”
* nad ei ole suunatud mitte isikule, vaid probleemile
Mõned praktilised näpunäited, millele konfliktis tähelepanu pöörata:
Enne kui ükski konflikt lahenduse leiab, tuleb selgeks teha konflikti põhjus. Selleks:
Püüa säilitada objektiivsus tekkinud olukorra suhtes. Kui sa oled vihane , tunned end solvatuna või võtad olukorda isiklikult, on sul raske konflikti kiiresti lahendada. Õpi tundma sinuga konfliktis oleva inimese käitumisviise ja kogu tema kohta infot. Kas tal on samasugused probleemid ka teistega ? Kas see on tema puhul tüüpiline või ebatavaline käitumine? Kas ta on märkimisväärselt stressis ? Määratle probleem. Kas see näib sulle konfliktina? Kui jah, siis mis on põhilised vaidlusalused küsimused? Kui kellelgi teisel võiks olla objektiivne vaatenurk sellele konfliktile, küsi nende hinnangut . Selline info kogumine võib sinu jaoks olukorda selgemaks teha ja viia mingi lahenduseni. Järgmine samm on selle inimese poole pöördumine, kellega sa konfliktis oled ja lahenduse temaga läbiarutamine.
Suhtlemine on konflikti lahendamise võti.
Kui sa püüad suhelda kellegagi, kes on sinu suhtes vaenulik ja tige, siis:
* Tee kõigepealt iseendale selgeks, mida sa tahad saavutada.
Loetelu peaks sisaldama:
1. Sellist vestlust, kus välditakse konfrontatsiooni.
2. Mõlema poole meelest õiglast lahendust .
3. Sellist suhet, kus vaenulikkust enam pole.
4. Olukorda, kus on võimalik selgelt suhelda.
* Kõige olulisem: ära lase ennast kaasa tõmmata argumentidest, eriti kui need puudutavad ebaolulisi punkte või neid on raske objektiivselt mõõta.
Kui keegi püüab sind seda tüüpi argumendiga siduda, siis:
1. Kuula, kuid ära vaidle detailide üle.
2. Vasta hoopis laiemates kategooriates, väljenda oma soovi konflikt lahendada,
paku lahendus, mis on mõlemale kasulik, vii jutt teemale, mis üldiselt parem on.
* Demagoogiliste argumentide vahetamise vältimiseks ütle kohe vestluse algul selgelt välja, mis selle vestluse eesmärk on.
Selleks:
1. Ütle, et sa tead, et probleem eksisteerib ja sa soovid, et see saaks lahendatud teie mõlema huvides.
2. Kirjelda võimalikult erapooletult ja objektiivselt, milles sinu arvates probleem on.
* Julgusta teist samuti probleemi ja oma läbielamisi kirjeldama.
Kas sulle tundub, et ma kirjeldasin probleemi õigesti? Milles sinu arvates probleem seisneb?
* Kuula teda tähelepanelikult.
Ära katkesta ka sel juhul kui sa tema arvamusega ei nõustu. Tulemust on lihtsam saavutada kui ta saab need tunded välja elada.
* Tee kuuldust objektiivne kokkuvõte.
Isegi kui sa oled ärritatud, ära hakka ennast kaitsma ja mõne punkti üle vaidlema . Esita täpsustavaid küsimusi. Näiteks: Kas ma said õigesti aru, et sa ..?
* Kui sul on objektiivseid põhjusi teisega mitte nõustuda, siis selgita neid.
Näita, et sa kuulsid, mida teine ütles ja oled selle üle mõelnud. Näiteks: 'Ma mõistan sinu seisukohta, kuid kui seda ka arvestada, et …'
* Tee ettepanekuid lahenduse osas.
Ärgita diskussiooni: 'Siin on mõned ideed selle olukorra lahendamiseks. Ma tahaksin teada sinu reaktsiooni nendele. Ma arvan, et me saame selle probleemi lahendatud.'
* Kui sulle tundub, et see, millest te räägite, pole probleemi tegelik põhjus, katkesta see arutelu ja keskendu tõelisele põhjusele.
* Kui sul ei õnnestu midagi saavutada, tee ettepanek kutsuda neutraalne vahendaja:
'Me mõlemad soovime seda probleemi lahendada. Palume Peetrit meid aidata'.
Kui sa ei lase end konflikti kaasa tõmmata ja teed jõupingutusi selle lahendamiseks, säästad sa aega ja energiat ja säilitad kontrolli iseenda ja olukorra üle.
Kokkuvõttes arvan mina siiski et konflikt tuleb ikka kasuks, kui sellesse suhtuda ka nii et hullemaid tagajärgi ei tuleks. Inimesed muutuvad üksteise vastu usaldavaks ja lähedamaks peale lahkehelisid ning oskavad arvestada ka teise inimese arvamusega.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 30 allalaadimist

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #1

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #2

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #3

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #4

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #5

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #6

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #7

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #8

Konflikt-vajalikud või kahjulikud------- #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anna Abi Õppematerjali autor

referaat

konflikt referaat kirjand

Sarnased õppematerjalid

docx

KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK

KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Referaat Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid

Suhtlemispsühholoogia

doc

Kursusetöö: KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS

ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................................................................................. 6 1.3 Mis on konfliktis head ? .............................................................

Organisatsiooniline käitumine

docx

Konfliktid ja nende lahendamine

SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on need kõige levinumad lahenduse stiilid, viisid ja reeglid. Millised on konflikti lahendamise ohud. Lõpetuseks annan täpsema ülevaate, et kuidas konflikt on lahendatud ja omapoolse hinnangu. Samuti lisasin õpimappi mõned artiklid, mis minu meelest on väga head ja haakuvad hästi teemaga..........................................................3 1.1 Mis põhjustel konflikt tekib ?..........................................

Sotsiaalpsühholoogia

doc

Suhtlemisõpetus

...................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................10 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks konfliktid, kuna tahan rohkem teada saada nende tekkepõhjuste ja tagamaade kohta. Näen enda igapävaelus üpris palju erinevaid konflikte ning tihti olen ka ise osaline suuremates või väiksemates lahkhelides. Teema avaldas minule huvi just seetõttu, et ehk on referaadi koostamise ajal omandatud teadmised mulle edasiseks abiks konfliktide lahendamisel ja nendega toime tulemisel. Usun et valisin enda jaoks õige teema ning referaadi koostamine on minu jaoks pigem huvitavate teadmiste omandamine kui koolitöö tegemine. 3 1. KONFLIKTI OLEMUS Konfliktid on mitmel moel defineeritud.

Suhtlemisõpetus

doc

Konfliktipsühholoogia

mille peale ei oleks ehk ilma konfliktita tulnudki. Konfliktidega kokkupuutumisel tekib alati küsimus, et kuidas seda lahendada, mis on selle valdkonna keerulisem osa. Selle tõestuseks on aastaid vinduvad konfliktid inimeste, organisatsioonide ja rahvaste vahel. Seega igal halval on ka hea põhjus, nii ka konfliktil meie elus, et inimeste vahelisi probleeme lahendada. Referaat koosnebki viiest osast mis püüavad anda ülevaate sellest mis on konflikt ja mida üldse mõeldakse konflikti mõiste all. Tutvustame konflikti erinevaid tüüpe, mida on aastaid püütud klassifitseerida. Juttu on ka psühholoogilistest põhjustest mis konflikte tekitavad. Konflikti arengust, mille käigus konflikt väljub kontrolli alt, kaasates üha rohkem inimesi ja hakates keerlema üha rohkema arvu küsimuste ümber, mis halvimal korral võib minna üle osapoolte füüsilise hävitamiseni. Ning sellest

Psühholoogia

doc

Konfliktid

Altermann Mõdriku 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konfliktsituatsioonidesse ning sageli on mul jäänud tunne, et vastased ei oska või ei taha suhelda probleemide lahendamiseks

Ajakasutuse juhtimine

rtf

KONFLIKT

KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found Positiivse konfliktilahendi puhul..........................................................Error: Reference source not found Positiivse konfliktilahendi puhul..........................................................Error: puhul Reference source not found

Psühholoogia

docx

Konflikt, probleem, läbirääkimine, lahend

Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises. Konfliktist annavad tunnistust ka liialdatud viisakus, halvustavad kommentaarid, iroonia, pidev norimine ja alavääristamine, samuti ignoreerimine, mitte kohale ilmumine jne (Lacey 2002:30). 1.1.1 Konflikti tasandid Eristatakse nelja tasandi konflikte (Lewicki, Saunders, Minton 1999:31-32). 1. Isiksusesisene konflikt. Sisekonflikt ehk tunnetuslik ebakõla (kognitiivne dissonants) tähendab seda, et meil on ühe ja sama idee, mõtte, soovi, tunde, väärtuse, eelarvamuse,

Kombed

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk